2-06-11112/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-06-11112

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.september 2006.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-11112

Tsiviilasi Fortum Termest AS hagi K K vastu 3905.06 krooni nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA Fortum Termest AS, reg.kood 10066299, asukoht Tallinn, Kassi 1, 12618, esindaja T K

KOSTJA K K , isikukood xxxx, elukoht xxxx

RESOLUTSIOON

mitte rahuldada Fortum Termest AS hagi K K vastu 3905.06 krooni nõudes.

Menetluskulude jaotus Fortum Termest AS kannab kostja K K menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule.

Menetluse käik

02.05.2006 saabus Viru Maakohtusse Fortum Termest AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus K K vastu võla 6740.33 krooni nõudes. 09.05.2006 esitas K. K maksekäsule vastuväite. 09.05.2006 määrusega andis kohtunikuabi maksekäsu üle asja menetlmise jätkamiseks hagimenetluses. Vastavalt kohtu 11.05.2006 teatisele tähtaegse menetlustoimingu tegemiseks esitas hageja 30.05.2006 hagi, mis 31.05.2006 määrusega on võetud menetlusse.

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on hageja 26.08.1997.a. sõlninud xxxx asuva korteriomanikega ühise tegutsemise lepingu, mille eesmärgiks oli tagada elamu varustamine soojusenergiaga. Üheks ühise tegutsemise lepingu osaliseks oli kostja. Soojusenergia eest tasus iga korteriomanik vastavalt arvele lisatud soojusenergia soovitusliku jaotuskava alusel. Arved koos soovitusliku jaotuskavaga esitati majaelanike esindaja Ü U aadressil. Alates 2004.aastast esitati arved otse korteriomanikele. Kostja võlgnevus tekkis ajavahemikul 30.10.2003.a. kuni 11.07.2005.a. Nimetatud perioodil oli korteri omanikuks kostja. Kostja ei täitnud oma maksmiskohustust nõuetekohaselt, jättes osaliselt tasumata talle esitatud arvete eest. Hageja kinnitab hagis, et võimalusel soovib asja kirjalikku menetlust.

Hagi on esitatud VÕS § 76, 101, 208 alusel nõudega mõista kostjalt välja põhivõla katteks 3905.05 krooni ja viiviste katteks 2835.28 krooni. Menetluse käigus hageja vähendas nõuet 3905.06 kroonini.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja ei ole oma hagiavalduses toodud väiteid tõendanud. Hageja nõude alust ega suurust ei tõenda ühise tegutsemise leping. Hagile lisatud ühise tegutsemise lepingu kohaselt ei ole hageja üheks lepingupooleks. Samuti ei tõenda kostja võlgnevust mingilgi moel hagile lisatud nn. soovitusliku arve summa jaotus ning tõsiselt ei saa võtta ka muid lisatud dokumente, sest neis esineb vasturääkivusi. Kostja ei ole hagis nimetatud perioodil soojusenergiat tarbinud, sest juba 2003.a. suvel eraldati talle kuuluva korteri küttesüsteem välja ühtsest küttesüsteemist.

Nimetatud asjaolust olid teadlikud nii kostjaga ühes püstikus elavad inimesed kui ka ühise tegutsemie lepingu alusel volitatud esindajaks määratud Ü U . Sellest oli teadlik hageja ise, sest juba enne 2003 sügise kütteperioodi algust informeeris kostja sellest 15.09.2003 kirjaga ka hagejat ning hageja enda nõudel saatis 03.10.2003 hagejal ka dokumendi, kus xxx korteriomanike enamus on andnud nõusoleku kostja ja veel ühe korteri ühtsest süsteemist lahutamiseks. Seega ei saanud xxxx tarbida hageja poolt esitatud arvetel märgitud kogustus soojusenergiat ning seega on ka väidetavalt hageja poolt esitatud arved ebatõesed.

Tegelikkuses ei ole hageja ka kunagi arveid esitanud. Ka väidetaval võlgenvuse perioodil ei ole hageja esitanud ühtegi nõuet ega pretensiooni. Tõele ei vasta hageja väide, et võla tekkimise perioodil oli kostja korteriomanikuks. Kostja kolis xxxxx xxxx juba 2003 suvel ja sellest oli teadlik ka volitatud isik Ü.U ning hageja. 06.12.2004 müüs kostja korteri R S , mida kinnitab vastav leping. Asjaolu, et hageja nõuab soojuse eest tasumist alates 2003.a. oktoobrist kuni 2005.a. märtsini, mil kostjale kuuluvat korterit tegelikult hageja poolt ei köetud ja millise omanik kostja ka kogu perioodi vältel ei olnud, kinnitab üksnes seda, et hageja on võtnud endale eesmärgiks kostja arvel rikastuda.

TsÜS § 138 kohaselt tuleb tisiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Hea usu põhimõtte järgimine tähendab muuhulgas seda, et õigustatud isik esitab oma nõuded ja pretensioonid kohustatud isikule mõistliku aja jooksul. Kui õigustatud isik hea usu põhimõtte vastaselt ei kasuta oma õigust pikema aja jooksul, olgugi, et tal oli selleks võimalus, võib see olla aluseks tema õiguse kaotamisele. Käesolevas asjas nõuab hageja 2003.a. väidetavalt tekkinud võla tasumist. Esitades nõude peaaegu 3.a pärast selle sissenõutavaks muutumist, ei ole hageja käitunud mõistlikult ja on sellega halvendanud kostja olukorda, sest sellise pika aja möödumisel on kostjal raske oma vastuväiteid tõendada.

Kuna kostja leiab, et ta ei ole hageja ees mingeid lepingulisi kohustusi rikkunud, ei ole ta nõus ka viiviste tasumisega. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Menetluse käigus on kohus andnud pooltele tähtaja tõendite esitamiseks. Tähtaja jooksul on kumbki pool esitanud veel oma väiteid ja vastuväiteid.

TsMS § 403 lg.1 kohaselt poolte nõusolekul on asi lahendatud seda kohtuistungil arutamata.

Hageja ei nõustu kostja väidetega nõude tõendamatuse osas ja leiab, et kostja on arved kätte saanud, mida tõendab ka 2004.a. novembri ja detsembri eest tasumine samas suurusjärgus arvel esitatud summadega. 03.10.2003.a. kostja avaldust ei ole aga hageja saanud, mistõttu hageja ei olnud teadlik, et kostjal on olemas teiste korteriomanike nõusolek süsteemist väljalülitamiseks. Kuna nimetatud avaldusele on.lisatud ainult korteri numbrid ja allkirjad ning sellist paberit ei ole hageja valduses olnud, siis ei saa hageja nõustuda selle kasutamisega antud menetluses tõendina. Hageja tunnistab ka enda eksimust kostja omandi kohta, millest tulenevalt hageja vähendab nõuet kostja vastu summani 3905.06 krooni.

Kostjale omakorda jääb arusaamatuks, millest see summa koosneb ja millega see tõendatud on.. Kui hageja väidab, et kostjale on esitatud arved, siis peaks vähemalt üks eksemplar igast arvest kajastuma ka hageja raamatupidamises. Hageja ei ole soovinud ühtegi võlgnevuse tekkimise aluseks olevat arvet kohtule esitada, vaid on esitanud üksnes enda poolt koostatud koondtabeli võlgnevuse tekkimise kohta. Asjaolu, et 2004.a. novembri/detsembri arved on tasutud, ei tõenda veel iseendast nende tasumist kostja poolt. Hageja ei ole tõendanud, kelle poolt ja kuhu, kelle nimele arved on väljastatud. Hageja ei tea isegi, kes vaidusaluse perioodi jooksul soojuse eest on tasunud. AS Termest ja xxxx asuva elamu vahel 20.03.2000.a. sõlmitud lepingu nr. 9/2000 p. 4.6. nähtub, et tarbija, s.o. elamu xxxx, kohustub tasuma igas kuus tarbitud soojusenergia eest müüja poolt esitatud arvete alusel järgneva kuu 15.kuupäevaks. seega esitati arved elamule, mitte üksikutele korteriomanikele ning volitatud esindaja Ü U pidi elanikelt kogutud summad tasuma järgneva kuu 15.kuupäevaks. Seega lepingule toetudes saab järeldada, et 2004.a. arve tuli tasuda 15.detsembriks 2004.a. ja detsember 2004.a. arve tuli tasuda 15.jaanuariks 2005.a.. Kuna kostjale kuulunud korter ei olnud tema kasutuses enam alates 2003.a. suvest ja 06. detsembril 2004.a. ta selle oli ka võõrandanud, siis ei saanud kostja ka enam arvet tasuda. Seda enam, et inimene, kellele korter võõrandati, elas seal tegelikult sees ammu enne müügitehingut. Kas nimetatud arved tasus uus omanik või keegi teine, jäägu hageja selgitada. Hageja väide, et ta ei ole saanud kostjalt 03.10.2003.a. avaldust, on vale. Kostja on selle kirja saatnud hagejale tähitult samamoodi, nagu oli tähitult saadetud 15.09.2003.a. kiri. Kostja palub mitte nõustuda hageja seisukohaga selles osas, miks 03.10.2003.a. avaldust ei saaks käsitleda tõendina. Asjaolu, et konkreetne avaldus oli hageja valduses tegelikult juba 2004.a jaanuarikuu lõpus, on tõendatud kostja poolt esitatud tähitud kirja kviitungiga.

Tõendina ei takista nimetatud avaldust arvestamast ka see asjaolu, et avaldusel on vaid korterite numbrid ja allkirjad, sest ükski seadus ei sätesta, mis vorminõuetele selline kaasomanike nõusolek peab vastama. Kuna kostjale kuulunud korteri küttesüsteem oli ühtsest süsteemist eraldatud juba 2003.a. suvel, siis ei saanud kostja hageja poolt osutatud teenust tarbida ja seega ei saanud ka olla alust arvete esitamiseks ja võla tekkimiseks

Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

Kohtu hinnangul on kostja usutavalt tõendanud, et ta on teavitanud hagejat faktilisest küttesüsteemist eraldumisest 2003.a. suvest. Nimetatud teave jõudis hagejani vähemalt 17.09.2003.a., mil hageja omakorda selgitas kostjale, et väljalülitamiseks peab olema kaasomanike nõusolek. Hageja ei ole seadnud nõudeid kaasomanike nõusoleku vormistusliku külje osas, seega hindab kohus kostja poolt esitatud 03.10.2003.a. avaldust kui korteriomanike enamuse otsust/ nõusolekut. Kohus leiab, et formaalselt on kostja täitnud hageja 17.09.2003.a. kirjas esitatud nõude ja esitanud hagejale (tähitud kirjaga) teabe kaasomanike nõusoleku kohta xxxx ( ja xxxx) asuva korteri eraldumise kohta ühtsest küttesüsteemist. Kuna peale 03.10.2003.a. esitatud avaldust enam mingit, ka mitte negatiivset, reageerinugt hageja poolt ei järgnenud, sai kostja teha vaid ühese järelduse, et 15.09.2003 .a. avaldust on aktsepteeritud ja et tal puuduvad kohustused soojusenergia osas hageja ees.

Kuigi hageja väidab et alates 2004.a. esitati arveid otse korteriomanikele, ei ole hagile lisatud väidetavat arvet jaanuari kuu eest (jaanuari võimalik summa kajastub koondtabelis summas 952.17 krooni) Koondtabelis puudub info veebruar 2004.a. eest tasumisele kuuluva summa kohta ja selle kohta ei ole ka hagile lisatud arvet, mis oleks esitatud otse korteriomanikule. Arusaamatuks jääb esimeses otse omanikule 2004.a. vormistatud märtsikuu arves toodud võlasumma 2238.93 krooni kujunemine. Nimetatud summa ei lange kokku ka koondtabelis selle arvele eeelneval perioodil ( 30.10.03 kuni 31.01.04 ) toodud summadega neid kokku liites.

Kohus ei saa arvestada kostja väidet, et kuna ta ei kasutanud enam korterit alates 2003.a. suvest, ei tea ta ja ei peagi teadma, kes tasus arveid. Korteriomanikuks oli kostja kuni 06.12.2004.a. ja selle aja eest oli kostja enda korraldada, kas ta tasub võimalikud kohustused ise või korraldab nende tasumise omandi tegeliku kasutaja poolt.

Hageja poolt hagile lisatud soojusenergia ostu-müügi lepingu IV osa-arveldusedkohaselt tuleb tasuda tarbitud soojusenergia eest. Kuna hageja pole ümber lükanud kostja väidet, et reaalselt on küttesüsteem lahti ühendatud 2003.a. suvest, siis sõltumata sellest, kas ja millal ja millises vormis on hagejat sellest teavitatud, ei ole kostja tarbinud hageja poolt osutatud teenust ja seega puudub alus talle esitada arveid ja nõuda nende tasumist.

Kohus möönab ka kostja poolt TsÜS § 138 alusel esitatud seisukoha põhjendatust, mille kohaselt hageja ei ole käitunud, eelnevaid pretensioone esitamata, peaaegu kolm aastat vana võlga sisse nõudma asudes hea usu põhimõtte kohaselt.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.

Hagi lahendamisel on uuritud ja hinnatud tõenditena kostja võla arvestuse kohta esitatud koondtabelit, ühise tegutsemise lepingut nr. 6, 26.08.1997.a., soojusenergia ostu-müügi lepingut nr. 9/2000, hagile lisatud arveid xxxx asuvale elamule ja kostjale, soovituslikku arve summa jaotust, kostja 15.09.2003 avaldust hagejale, hageja 17.09.2003.a. kirja, kostja 03.10.2003.a. avaldust, korteri müügilepingut 06.12.2004.a., tähitud kirja saatmise kviitungeid 15.09.2003.a. nr. 5398 ja nr. 12060 21.01.2004.a., kostja 20.01.2004.a. kirja hagejale, milles kostja kinnitab, et on hagejat õigeaegselt teavitanud kütteteenuse saamisest loobumisest ja milles ta kinnitab, et ei ole saanud vastust 03.10.2003.a. avaldusele.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kostja kohtukulud kannab hageja.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann

Kohtuotsus jõustus: 23.oktoobril 2006.a. Nooremreferent I.Opmann