2-06-21410/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2006. a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-06-21410 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi P V `e vastu 92 883.95 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23 51006 Tartu linn) Esindaja volikirja alusel: A M (asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu linn) Kostja: P V (isikukood xxxx, elukoht xxxx ) Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi P V `e vastu tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista P V `lt (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja võlgnevuse katteks 92 883 (üheksakümmend kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm) krooni ja 95 senti.

Hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale.

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagejana esitas hagi kostja P V `e vastu poolte vahel 09.09.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500601/45st tuleneva võlgnevuse nõudes summas 92 883.95 krooni. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 45 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingutasu 450 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 27.02% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 61 000.37 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 106 450.37 krooni. Pooled sõlmisid 24.11.2005 krediidilepingust nr 0500601/45st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kostja kinnitas, et täitmata on lepingulised kohustused hageja ees 104 090.21 krooni ulatuses. Kokkuleppel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 1618.05 krooni võrra ning pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli krediidisaaja kasutuses 46 378.94 krooni. Alates 24.11.2005 muudeti lepingus poolte kokkuleppel intressimäära ning uueks määraks loeti 26.95% uuest krediidisummalt aastas. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, oli hageja 21.02.2006, 22.03.2006 ja 21.04.2006 sunnitud saatma kostjale kirjalikke meeldetuletusi võla sissenõudmiseks. Kostja on hageja kirjadele reageerinud 13.03.2006 vaid osalise maksega. 22.05.2006.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt palus kahe nädala jooksul likvideerida võlgnevus. Kuna kostja ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hoiatusele hagejale kolme järjestikust makset ning kuigi hageja andis kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja, ütles hageja 27.06.2006.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 62747.80 krooni tasumist, millest tagastamata krediidisumma moodustas 45258.51 krooni, intress 7387.97 krooni, leppetrahv 9051.70 krooni, viivis 48.75 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni ning tasumata lepingu sõlmimise tasu

0.87 krooni. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 45 000 krooni krediiti ja suurendati kostja käsutuses olevat krediidisummat 1618.05 krooni võrra. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas

22.05.2006 kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. 27.06.2006.a. ütles hageja lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist mitte ühtegi makset tasunud, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 45 258.51 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 26.95% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, siis on lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 7387.97 krooni. VÕS §

113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu ülesütlemisel 27.06.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis

48.75 krooni. Kuna hageja andis kostjale lepingu ülesütlemisavalduses 7-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, millele hageja lisab juurde 3 päeva, arvestamaks lepingu ülesütlemisavalduse kostjani jõudmise aega, alustab hageja viivise arvestamist alates 08.07.2006.a. Kuna kostja ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue perioodil 08.07-10.08.2006.a. suurenenud 1136.17 krooni võrra. Seega seisuga 10.08.2006 on sissenõutavaks muutunud viivis 1184.92 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.

Lepingu alusel leppetrahvi suuruseks on 9051.70 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1000 krooni. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud.

Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 29000 krooni Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 92 883.95 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 45 258.51 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7387.97 krooni, viivis 1184.92 krooni, leppetrahv 9051.70 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni, kahjuhüvitis 29000 krooni ja tasumata lepingu sõlmimise tasu 0.87 krooni. . Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, lepingutingimuste muutmine ja krediidisumma suurendamise kokkulepe, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata.

Kostjale on väljastatud 16.08.2006.a. hagimaterjal koos vastuse nõudega tähtajaks 01.09.2006.a. ning hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 järgi. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras. Materjalid on vastu võetud kostja poolt isiklikult 23.08.2006.a., mille kohta on väljastusteatele andnud allkirja. Kostja kohtu nõuet tähtajaks ei ole täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 76 lg l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna summas 92 883.95 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 45 258.51 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7387.97 krooni, viivis 1184.92 krooni, leppetrahv 9051.70 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni, kahjuhüvitis 29000 krooni ja tasumata lepingu sõlmimise tasu 0.87 krooni.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2; 367 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/ M.Roots

Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann

Kohtuotsus jõustus: 23.oktoobril 2006.a. Nooremreferent I.Opmann