2-04-463/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-463 (endine number 2/254-4144/04) Tsiviilasi L.Z avaldus A.Z vastu vanema õiguste määramiseks lapse suhtes Istungist osavõtnud menetlusosalised Avaldaja L.Z Eestkosteasutuse esindaja K.K-E Tõlk L.M Kohtuistungi toimumise aeg

11. september 2006. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.Z avaldus.

2. Võtta A.Z ära vanema õigused A.Z suhtes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta L.Zkanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud L.Zesitas … hagi A.Zvastu vanema õiguste äravõtmiseks A.Zsuhtes. Hagiavalduse kohaselt sündis L.Z abielust A.Z tütar A.Z. Abielu on lahutatud … ning kohus on tagaseljaotsusega mõistnud A.Zvälja elatise tütre ülalpidamiseks. A.Zei ole maksnud elatist ega tundnud huvi oma lapse vastu. Laps on olnud kogu aeg ema juures ja ema ülalpidamisel. L.Z soovib A.Z vanemlike õiguste äravõtmist, kuna lapse isa ei võta osa lapse ülalpidamisest ega tunne huvi oma lapse käekäigu kohta.

Juhindudes eeltoodust ning perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p-st 1 palub L.Z võtta A.Z ära vanemlikud õigused A.Z suhtes. … toimunud kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde, kuna A.Zei ole kunagi tundnud huvi oma lapse vastu. Laps on hetkel …. Lapse isa lahkus, kui laps oli …. Laps oma isa ei mäleta. Avaldaja ning laps ei ole A.Z suhelnud, nad ei tea, millega ta tegeleb, kuid teavad et ta on elus ja terve.

Eestkosteasutuse esindaja väitel ei saanud eestkosteasutus arvamust esitada, kuna ei ole A.Z kontakti saanud. Kuna A.Z ei ole lapse vastu huvi tundnud, võib eestkosteasutuse hinnangul vanemlikud õigused ära võtta. Eestkosteasutuse teada ei käi A.Z …, tõenäoliselt seetõttu, et elab …. Eestkosteasutuse hinnangul ei ole A.Zolulist põhjust lapsega ühenduse mittevõtmiseks.

Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt viibib A.Z alates …, tema täpne aadress puudub andmebaasis. Seetõttu on M.Z menetlusdokumendid toimetatud kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p-de ja kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil või välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. Kostja ei ole hagile vastu vaielnud.

Kohtu põhjendused TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lgte 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus on lahendanud asja TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses.

A.Zsünnitunnistusest (t lk 6) nähtub, et A.Z on tema isa. Tallinna Linnakohtu … kohtuotsusest nähtub, et A.Z on välja mõistetud elatis 1 500 krooni kuus L.Z kasuks A.Z ülalpidamiseks.

PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Avaldaja seletusega on leidnud kinnitust, et A.Zlahkus, kui laps oli 7-kuune, ei ole lapsega ühendust võtnud ning ei ole maksnud … otsusega välja mõistetud elatist. Seega ei ole A.Z täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kuna A.Zei ole hagiavaldusele vastanud ega kohtuistungile ilmunud, ei ole ta realiseerinud oma õigust olla kohtu poolt isiklikult ära kuulatud.

TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kuna laps nägi isa viimati 7-kuusena ning isa ei ole temaga ühendust võtnud ega tema vastu huvi tundnud, ei oma lapse ära kuulamine kohtu hinnangul asjas ilmselt tähendust kuna laps isa ei mäleta ega oska anda täiendavaid andmeid isaga suhtlemisest.

A.Zei ole hoolitsuskohustuse täitmata jätmise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus PKS § 54 lg 1 p mõttes. Asjaolu, et A.Zelab, ei takista kohtu hinnangul teda last ülal pidamast ega lapse vastu huvi tundmast, kasutades erinevaid kommunikatsioonivahendeid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. A.Ztuleb võtta ära vanema õigused A.Zsuhtes.

PKS § 55 lg-te 1 ja 3 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused. Samas ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

Vastavalt PKS § 56 lg 1 isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. L.Zei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Alates

1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Meelis Eerik Kohtunik