3-06-1599/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated10.08.2006.a. kohtule esitatud kaebuses märkis L. K., et Lasnamäe Linnaosavalitsus korteri vastu vahetada. 17.08.2006.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis L.K.le
Legislator headnote
AI generated3-06-1599/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 10.08.2006.a. kohtule esitatud kaebuses märkis L. K., et Lasnamäe Linnaosavalitsus korteri vastu vahetada. 17.08.2006.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis L.K.le
Full text
KOHTUMÄÄRUS
kohus
Kohtunik
Määruse tegemise aeg ja koht
Haldusasja number
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Tallinna Halduskohus
Dagmar Maastik
18. septembril 2006.a. Tallinnas
3-06-1599
L.K. riigi õigusabi taotlus
1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
2.Määrata L.K.le riigi õigusabi halduskohtule kae-buse
koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja
riigi õigusabi kulud.
3. Määrus saata täitmiseks Eesti Advokatuurile.
4. Määruse ärakiri saata teadmiseks Rahandusministeeriu
mile.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ring-
konnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jook-
sul. Määruskaebus peab jõudma Tallinna Halduskohtusse
hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu.
10.08.2006.a. kohtule esitatud kaebuses märkis L. K., et Lasnamäe Linnaosavalitsus
ei ole võimaldanud tal EVP-de eest korterit erastada, mille tõttu ei ole ta saanud oma korterit teise
korteri vastu vahetada. 17.08.2006.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis L.K.le
puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 31.08.2006.a. L.K.l tuli kaebuses märkida selgelt
väljendatud taotlus, asutuse või ametniku nimi, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse,
kaevatava haldusakti või toimingu sisu, põhjused, miks kaebaja leidis, et kaevatav haldusakt või
toiming on õigusvastane, milliseid kaebaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub ning
millal sai kaebaja sellest haldusaktist või toimingust teada. Kaebus esitati ühes eksemplaris ning
tasumata oli riigilõiv.
29.08.2006.a. esitas L.K. kaebuse kahes eksemplaris ja tasus 10 kr riigilõivu, kuid teisi
puuduseid ei kõrvaldanud. HKMS § 11 lg 3 järgi tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle
esitajale, kui kaebaja pole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud. Kaebuse tagastamine
ei võta L.K.lt õigust pöörduda samas asjas uuesti halduskohtusse kaebusega, mis on koostatud
temale määratud riigi õigusabi osutaja poolt.
14.09.2006.a. esitas L.K. riigi õigusabi saamise taotluse. Riigi õigusabi seaduse(RÕS) § 6
lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei
suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha
üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse
eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotlusest nähtuvalt soovib L.K. riigi õigusabi selleks, et
esitada halduskohtule kaebus seoses haldusaktide ja/või toimingutega, mis puudutavad korteri
erastamise toimingu läbiviimist. Erastamistoimingut puudutavad vaidlused on loomult keerulised
ning ei saa eeldada, et õigusteadmisteta isik suudaks oma õigusi ilma professionaalse õigusabita
kaitsta. Samuti ei anna taotlus alust eeldada, et kaebuse esitajal ilmselgelt ei saa olla sellist õi-
gust, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. Ka muid RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi and-
misest keeldumise aluseid ei esine.
RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit, hinnates tema vara
ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema
ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust
omavaid asjaolusid. L. K. poolt esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise
kohaselt moodustub tema igakuine netosissetulek pensionist 2020 kr. Taotleja pangaarvetel on
kokku umbes 2550 kr. Taotlejal on EVP-sid 21.a. eest. Taotluse esitaja igakuiste vältimatute pü-
sikulutuste suuruseks on märgitud umbes 1500 kr, üürivõlg on 65 000 kr, kinnisvara puudub. Ar-
vestades taotluse esitaja majanduslikku olukorda, samuti väidetava probleemi olemust, leiab
kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta
hüvitada riigi õigusabi tasuja riigi õigusabi kulud.
Kuna L.K.l ei ole taotluse kohaselt ühegi advokaadi nõusolekut temale antud asjas riigi
õigusabi osutamise kohta, määrab kohus õigusabi osutajaks advokaadi, kelle nimetab advo-
katuur. Advokatuur nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi viivitamata pärast kohtult taotluse
saamist.
Kohtunik
D.Maastik