Legislator Case Law & Legislation
3-06-1599/2 AI generated

3-06-1599/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-06-1599/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

10.08.2006.a. kohtule esitatud kaebuses märkis L. K., et Lasnamäe Linnaosavalitsus korteri vastu vahetada. 17.08.2006.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis L.K.le

Legislator headnote

AI generated

3-06-1599/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 10.08.2006.a. kohtule esitatud kaebuses märkis L. K., et Lasnamäe Linnaosavalitsus korteri vastu vahetada. 17.08.2006.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis L.K.le

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tallinna Halduskohus

Dagmar Maastik

18. septembril 2006.a. Tallinnas

3-06-1599

L.K. riigi õigusabi taotlus

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2.Määrata L.K.le riigi õigusabi halduskohtule kae-buse

koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud.

3. Määrus saata täitmiseks Eesti Advokatuurile.

4. Määruse ärakiri saata teadmiseks Rahandusministeeriu

mile.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ring-

konnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jook-

sul. Määruskaebus peab jõudma Tallinna Halduskohtusse

hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu.

10.08.2006.a. kohtule esitatud kaebuses märkis L. K., et Lasnamäe Linnaosavalitsus

ei ole võimaldanud tal EVP-de eest korterit erastada, mille tõttu ei ole ta saanud oma korterit teise

korteri vastu vahetada. 17.08.2006.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis L.K.le

puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 31.08.2006.a. L.K.l tuli kaebuses märkida selgelt

väljendatud taotlus, asutuse või ametniku nimi, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse,

kaevatava haldusakti või toimingu sisu, põhjused, miks kaebaja leidis, et kaevatav haldusakt või

toiming on õigusvastane, milliseid kaebaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub ning

millal sai kaebaja sellest haldusaktist või toimingust teada. Kaebus esitati ühes eksemplaris ning

tasumata oli riigilõiv.

29.08.2006.a. esitas L.K. kaebuse kahes eksemplaris ja tasus 10 kr riigilõivu, kuid teisi

puuduseid ei kõrvaldanud. HKMS § 11 lg 3 järgi tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebaja pole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud. Kaebuse tagastamine

ei võta L.K.lt õigust pöörduda samas asjas uuesti halduskohtusse kaebusega, mis on koostatud

temale määratud riigi õigusabi osutaja poolt.

14.09.2006.a. esitas L.K. riigi õigusabi saamise taotluse. Riigi õigusabi seaduse(RÕS) § 6

lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei

suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse

eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotlusest nähtuvalt soovib L.K. riigi õigusabi selleks, et

esitada halduskohtule kaebus seoses haldusaktide ja/või toimingutega, mis puudutavad korteri

erastamise toimingu läbiviimist. Erastamistoimingut puudutavad vaidlused on loomult keerulised

ning ei saa eeldada, et õigusteadmisteta isik suudaks oma õigusi ilma professionaalse õigusabita

kaitsta. Samuti ei anna taotlus alust eeldada, et kaebuse esitajal ilmselgelt ei saa olla sellist õi-

gust, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. Ka muid RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi and-

misest keeldumise aluseid ei esine.

RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit, hinnates tema vara

ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema

ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust

omavaid asjaolusid. L. K. poolt esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise

kohaselt moodustub tema igakuine netosissetulek pensionist 2020 kr. Taotleja pangaarvetel on

kokku umbes 2550 kr. Taotlejal on EVP-sid 21.a. eest. Taotluse esitaja igakuiste vältimatute pü-

sikulutuste suuruseks on märgitud umbes 1500 kr, üürivõlg on 65 000 kr, kinnisvara puudub. Ar-

vestades taotluse esitaja majanduslikku olukorda, samuti väidetava probleemi olemust, leiab

kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasuja riigi õigusabi kulud.

Kuna L.K.l ei ole taotluse kohaselt ühegi advokaadi nõusolekut temale antud asjas riigi

õigusabi osutamise kohta, määrab kohus õigusabi osutajaks advokaadi, kelle nimetab advo-

katuur. Advokatuur nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi viivitamata pärast kohtult taotluse

saamist.

Kohtunik

D.Maastik