2-06-8724/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-8724

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi H.K. hagi X vastu vanema kande vaidlustamiseks Tsiviilasja number 2-06-8724 Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: H.K. kostja: X alaealine: Y Kohtuistungi toimumise aeg 30.08.2006 Protokollija kohtuistungisekretär Evelin Laansalu RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Tunnistada ebaõigeks Y sünniaktis isa X kohta tehtud kanne. 3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). ASJAOLUD 08.01.2002 sündinud Y sünniakti on kantud isana X (tl 25). 23.03.2006 molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr 060102 kohaselt ei saa eitada T.L. bioloogilist isadust Y suhtes; tõenäosus, mille kohaselt T.L. saab olla Y bioloogiline isa, on 99,9993% (tl 9-10). 19.05.2006 hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselu ajal Y , kelle sünniakti kanti isana kostja. DNA-uuringu kohaselt osutus lapse bioloogiliseks isaks T.L. . Hageja ja T.L. elavad käesoleval ajal koos ja kasvatavad last ühiselt. Hageja palub muuta Y nime sünnitunnistusel O.L. ja kanda sünnitunnistusele bioloogilise isana T.L. (tl 6, 7).

2 Kostja aktsepteerib molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemusi ning on nõus Y sünniaktis tehtavate muudatustega (tl 21). Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet – loobus isa kande tegemise nõudest, sest seda saab teha kokkuleppel T.L. ga, ning palus muuta isa kannet Y sünniaktis, sest Y ei põlvne X st. Hageja ei soovinud kostjalt menetluskulusid sisse nõuda. Kostja istungile ei ilmunud, kuid teatas e-posti teel, et on nõus, et kohus arutab asja tema kohalolekuta. KOHTU SEISUKOHT TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib jätta kirjeldava osa välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki; põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Arvestades asjaolu, et kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud (tl 21), ja molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemusi (tl 9-10) ning juhindudes perekonnaseaduse § 44 lg 1, tuleb tuvastada, et Y ei põlvne X st ning seega tuleb Y sünniaktis isa X kohta tehtud kanne tunnistada ebaõigeks. TsMS § 164 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kohtunik