3-06-536/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-536 Haldusasi J.T.i kaebus AS F.E. 11.08.2005.a. viivistasu otsuse nr VTO 096365 ja 21.02.2006 viivistasu otsuse nr VTO 119999 tühistamise ja tagasitäitmise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2005 otsus haldusasjas nr 3- 06-536 Menetluse alus ringkonnakohtus AS F.E. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: J.T. Vastustaja: AS F.E., esindaja Paavo Paal

RESOLUTSIOON Rahuldada AS F.E. apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2006 otsuse haldusasjas nr 3-06-536 resolutsiooni punktid 1 ja 2. Teha vastavas osas uus otsus ning jätta J.T.i kaebus AS F.E. 21.02.2006 viivistasu otsuse nr VTO 119999 tühistamise ja tagasitäitmise nõudes rahuldamata. Mõista J.T.ilt AS F.E. kasuks välja kohtukulud summas 500 (viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus peab Riigikohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

3-06-536

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.08.2005 koostas AS F.E. linnatranspordi teenindaja Riina Helenurm viivistasu otsuse nr 096365, kuna sõiduauto KIA 543KIA oli pargitud tasulisel parkimisalal aadressil Ahtri tn 8 parkimistasu maksmata. 21.02.2006 koostas AS F.E. linnatranspordi teenindaja A.T. viivistasu otsuse nr 119999, kuna sõiduauto KIA 543KIA oli pargitud tasulisel parkimisalal aadressil Narva mnt 11D parkimistasu maksmata. Mõlemad viivistasu otsused koostati liiklusseaduse (LS) § 502 lg-te 1 ja 6 alusel ning määrati viivitasu summaks 480.- krooni. Viivistasud on J.T.i poolt tasutud. Mõlemad viivistasu otsused vaidlustas sõiduki omanik J.T. Tallinna Linnavalitsuses, kuid tema vaided jäeti rahuldamata. Seejärel pöördus sõiduki omanik viivistasu otsuste tühistamiseks ja nende tagasitäitmiseks halduskohtu poole.

2. J.T. leidis kaebuses, et 11.08.2005 parkis kaebuse esitaja oma sõiduauto OÜ NSV Kinnisvara loal maatükile Ahtri 6A, mitte Ahtri 8. Kaebajal oli parkimiseks aadressil Ahtri 6A omaniku luba. Ala, kus oli pargitud kaebuse esitaja omandis olev sõiduk, ei ole Tallinna linna, vaid Ahtri 6A kaasomanike omandis. Seega ei ole tasulise parkimise kehtestamine sellel alal Tallinna linna pädevuses. Kui polnud kohustust tasuda parkimistasu, siis pole ka õige viivistasu määramine selle eest, et parkimistasu on maksmata.

21.02.2006 parkis kaebuse esitaja oma sõiduauto hoone Narva mnt 11 ees. Armatuurlauale oli jäetud elaniku poolaastakaart. Tulles auto juurde, avastas kaebuse esitaja, et poolaastakaart on autosalongi põrandal. Elaniku poolaastakaart annab tasuta parkimise õiguse, seega ei saa määrata viivistasu selle eest, et seda poolaastakaarti ei ole esiklaasil või armatuurlaual. LS § 501 lg 41 näeb küll ette, et (nii tasuta kui ka tasulise) parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale, kuid viivistasu määramist nähakse ette ainult tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittepaigaldamise eest.

3. AS F.E. ja kolmas isik Tallinna Transpordiamet palusid jätta kaebuse rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtu otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati 21.02.2006 viivistasu otsus nr VTO 119999 ning tehti Tallinna Transpordiametile ettekirjutus selle otsuse tagasitäitmise kohta. 11.08.2006 viivistasu otsuse nr VTO 096365 osas jäeti kaebus rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et Ahtri 6A asus avalikul tasulisel parkimisalal. Kohtuotsusega mõisteti kaebajalt AS F.E. kasuks välja kohtukulud 300 krooni.

21.02.2006 viivistasu otsuse tühistamise põhjendused olid järgmised: 21.02.2006 oli kaebajal olemas materiaalne õigus parkida avalikul tasulisel parkimisalal, kuna tal oli olemas selleks õigust andev ja kehtiv elaniku poolaastakaart. Seega oli kaebajal õigus parkida avalikul tasulisel parkimisalal sõltumata sellest, kas selleks õigust andev kaart oli autos paigutatud LS-ga ette nähtud kohta või mitte. LS § 501 lg 41 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Eeltoodud sätte alusel oli kaebuse esitajal kohustus asetada elaniku poolaastakaart kui parkimise õigust tõendav dokument sõiduki esiklaasile või

3-06-536

3 armatuurlauale. Kaebaja on nii kaebuses kui ka kohtuistungil omaks võtnud, et tema parkimise õigust tõendav dokument ei olnud sõidukis asetatud LS nõuete kohaselt. LS § 502 lg 1 p 4 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt LS § 501 lg-s 41 sätestatule. Kohtu hinnangul on ainetud kaebaja arutlused sellest, kas elaniku poolaastakaart on tasulise parkimise õigust tõendav dokument või tasuta parkimise õigust tõendav dokument, kuivõrd kohtu arvates on seadusandja tahe olnud siinkohal selge – kohustada parkijat esitama parkimise õigust (tasuta või tasulise) tõendav dokument viisil, et seda oleks võimalik kontrollida ning juhul, kui seda kohustust ei täideta, sätestada seaduses parkijat distsiplineeriva vahendina viivistasu otsuse koostamine. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium on oma 18.11.2004 otsuse nr 3-4-1-14-04 p-s 23 märkinud järgmist: “Kui tasulisel parkimisalal parkimiskohta kasutav isik ei esita vastuolus kohaliku omavalitsuse kehtestatud tõendite esitamise korraga parkimistasu maksmist tõendavaid dokumente, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus eeldada parkimistasu maksmata jätmist ning koostada viivistasu otsus. Kui parkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei saaks nimetatud eeldusest lähtuda, ei saaks ta parkimismaksumenetlust efektiivselt läbi viia. Riigikohus on oma varasemas lahendis leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras, ning et arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.02.2001 otsus asjas nr 3-4-1-4-01 p 16). Parkimismaksumenetluses tehtud viivistasu otsuse vaidlustamiseks on isikul vastavalt LS § 503 lg-le 2 õigus pöörduda vaidega vallavõi linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebus. Vastavalt kohalike maksude seaduse § 16 lg 1 kolmandale lausele rakendatakse vaide menetlemisel maksukorralduse seaduse 14. peatükis sätestatut. Vaide või kaebuse rahuldamise aluseks on eeskätt asjaolu, et vaide või kaebuse esitanud isikul oli parkimise õigus tegelikult tekkinud.” Eeltoodud Riigikohtu lahendist saab järeldada, et viivistasu otsuse koostamine juhul, kui isikul on tegelikult tekkinud õigus parkida, kuid ta on eiranud parkimisdokumentide esitamise korda, on seaduslik ning kooskõlas põhiseadusega. Vastavalt ainetud on seetõttu ka kaebaja väited LS § 502 lg 1 p 4 põhiseadusevastasusest – Riigikohus on kord sarnast küsimust juba vaaginud. Samuti on Riigikohtu tsiteeritud lahendis viidatud, kuidas tekkinud materiaalne õigusvastasus (formaalne alus viivistasu otsuse koostamiseks vastandatuna materiaalsele õigusele parkida) lahendada – läbi vaidemenetluse. Kaebaja märkis ka ise kohtuistungil õigesti, et sellisel juhul on isik saanud oma nö distsiplineeriva karistuse viivistasu otsuse vaidlustamise näol vaidemenetluses kätte, kuivõrd juba vaidemenetluse läbimine iseenesest (konkreetsel juhul lisaks negatiivse lahendiga) ei ole meeldiv tegevus. Eelnevast tulenevalt tulnuks Tallinna Linnavalitsusel vaidemenetluses J.T.i vaie rahuldada ja õigusvastane viivistasu otsus tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. AS F.E. apellatsioonkaebuses leitakse, et halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, millega J.T.i kaebus rahuldati. Vaidlusalune viivistasu otsus on õiguspärane tulenevalt LS § 502 lg 1 punktist 4. Viivistasu otsuse koostamise tingis asjaolu, et kaebaja ei olnud paigutanud enda poolt kasutatavale sõidukile parkimisjärelevalve teostamise ajal nähtavalt tasulise parkimise õigust tõendavat dokumenti. Nimetatud dokumendi puudumine mootorsõidukil on aga viivistasu määramise iseseisvaks aluseks LS § 502 lg 1 punkti 4 kohaselt. Halduskohus on jätnud nimetatud normid vääralt

3-06-536

4 kohaldamata. LS ei näe ette nimetatud alusel määratud viivistasu hilisemat tühistamist, LS § 502 lg 1 punkti 4 seisukohalt ei oma tähendust, kas parkimistasu on tegelikult tasutud või mitte. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.11.2004 otsus nr 3-4-1-14-04 ei olnud halduskohtu otsuse tegemise ajal enam asjakohane, kuna LS sätteid hiljem muudeti ja üheks muudatuseks oli ka LS § 502 lõike 1 täiendamine punktidega 3 ja 4.

6. J.T. palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Tallinna Transpordiamet toetab apellatsioonkaebust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja omas dokumenti, mis andis talle õiguse parkida avalikul tasulisel parkimisalal (elaniku poolaastakaart), kuid nimetatud dokument ei olnud autosse paigutatud LS-ga ette nähtud kohta. Vaidlus toimub küsimuses, kas LS § 502 lg 1 punkt 4 on iseseisvaks aluseks viivistasu maksmise kohustuse tekkimisel, sõltumata sellest, kas faktiliselt omas kaeba õigust tasulisel parkimisalal parkida.

9. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.11.2004 otsuse nr 3-4-1-14-04 tegemise ajal kehtinud LS § 502 lg 1 sätestas: „Parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse”.

Vaidlusaluse viivistasu otsuse koostamise ajal kehtis LS § 502 lg 1 alljärgnevas redaktsioonis: „Parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui: 1) parkimistasu on maksmata, 2) tasutud parkimisaega on ületatud, 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule.”

Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, mille kohaselt on LS § 502 lg 1 punkt 4 iseseisvaks viivistasu määramise aluseks ning vastava viivistasu otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas isikul on tasulise parkimise õigust tõendav dokument tegelikult olemas või mitte. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.11.2004 otsus nr 3-4-1-14-04 oli tehtud eeldusel, et viivistasu koostamine LS § 502 lg 1 punktis 4 nimetatud alusel oli ilma nõuetekohase volitusnormi olemasoluta sätestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega. Riigikohus ei võtnud oma otsuses seisukohta selle osas, kas vastav alus (viivistasu määramine parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohase paigaldamise tõttu) iseenesest oleks vastuolus põhiseadusega.

Halduskohtule esitatud kaebuses on leitud, et LS § 502 lg 1 punkt 4 rikub kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele, omandi puutumatusele, liikumise vabadusele ja vaba omandi kasutamisele. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud põhiõiguste rikkumist antud juhul ei esine. Asjakohased võivad olla eelkõige kaebaja vastuväited kõnealuse sunnimeetme proportsionaalsuse osas.

3-06-536

5 Mootorsõidukijuht, parkides oma sõiduki tasulise parkimise alale, peab olema piisavalt hoolas ning täitma LS § 501 lõikes 41 sätestatud kohustust, so paigutama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisele järgnevat karistusliku iseloomuga haldussunnivahendi kohaldamist ei ole alust pidada sel määral ebaproportsionaalseks, et tekiksid kahtlused LS § 502 lg 1 punkti 4 vastuolus põhiseadusega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning vastav kord on mõistlik ja proportsionaalne. Ringkonnakohus märgib, et taoline lihtsustatud menetlus paneb ka parkijale kohustuse olla parkimiskorda järgides eriliselt hoolas. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et parkimiskorra järgimist kontrolliv ametnik peaks igakordselt tuvastama ega tasulisel parkimisalal asuva sõiduki osas pole välja antud mõnda parkimist lubavat dokumenti. Selline kohustus ei vastaks lihtsustatud menetluse olemusele. Lihtsustatud menetlusega kooskõlas ning mõistlik on aga parkija kohustamine veendumaks, et ta paigutab parkimist lubava dokumendi nõuetekohaselt autole. Selle kohustuse täitmist tagab LS § 502 lg 1 punkt 4 ning kui isik kohustust ei täida, on tegemist parkimiskorra rikkumisega ja viivistasu otsuse koostamine on seega põhjendatud. Halduskohus on leidnud, et LS § 502 lg 1 punktis 4 nimetatud rikkumise puhul on piisav nö distsiplineeriv karistus, mis seisneb viivistasu otsuse vaidlustamise vajaduses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi halduskohtu poolt nimetatu on kindlasti leebem kui viivistasu maksmise kohustus, ei tähenda see, et viivistasu maksmise kohustuse tekkimine poleks sobiv, vajalik või proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

10. Viivistasu otsusel oli selle tegemise alusena märgitud LS § 502 lg 1 punkt 1, so parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et LS § 502 lg 1 punkti 4 märkimata jätmine viivistasu otsusel ei ole selle tühistamise aluseks. Parkimiskontrolöril ei ole viivistasu otsuse koostamisel võimalik üldjuhul kindlaks teha, kas konkreetse sõiduki suhtes on välja antud mingi parkimise õigust andev dokument, mis on sõiduki juhi poolt jäetud nõuetekohaselt autole paigutamata.

11. Arvestades eeltoodut, tuleb esitatud apellatsioonkaebus rahuldada ning vaidlustatud halduskohtu otsus apelleeritud osas tühistada.

Apellant on taotlenud kohtukulude hüvitamist: mõista AS F.E. kasuks välja täies ulatuses tema poolt Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulud. Halduskohus mõistis seoses VTO 096365 osas kaebuse rahuldamata jätmisega kaebajalt apellandi kasuks välja õigusabikulud 300 krooni (taotleti 708 krooni). VTO 119999 osas jäeti kohtukulude hüvitamise taotlus (samuti 708 krooni) rahuldamata. Apellatsioonimenetlusega seoses on AS F.E. kandnud õigusabikulusid summas 1180 krooni. Kuna apellatsioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid halduskohtu põhjendustele õigusabikulude vähendamise osas seoses VTO-ga 096365, ei hakka ringkonnakohus halduskohtu järeldusi ümber hindama. Seega tuleb anda hinnang üksnes sellele, kas põhjendatud on VTO 119999 vaidlustamise menetlusega seotud õigusabikulud summas 708 krooni ning apellatsioonimenetluse kulud 1180 krooni.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on kaebajalt välja mõista täiendavalt 500 krooni. Õigusabiteenuse hindasid arvestades on taotletud õigusabikulude suurus põhjendatud, kuid ringkonnakohus on seisukohal, et AS F.E. peaks haldusülesande täitjana tagama, et viivistasu suurust arvestades (480 krooni) ei kujuneks iga kohtumenetluse kulud selliseks, mis nõude

3-06-536

6 suurust mitmekordselt ületavad. Õigusteenust igakordselt nö sisse ostes on see aga paratamatu ning tulemuseks on isikute, kelle õigusi võib olla viivistasu otsuse koostamisega rikutud, hirm otsida oma õiguste taastamisel kohtulikku kaitset.

Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe