2-02-416/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18. september 2006, tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13

Tallinnas

Tsiviilasja number

2-02-416 (endine nr. 2/5/30-8221/02)

Kohtuasi

AS-i hagi AS vastu tootmisliini kasutamise lõpetamise nõudes ja

AS vastuhagi tootmisliini ja selle päraldiseks olevate seadmete

varemkasutusõiguse tunnustamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine AS-i hagis AS vastu tootmisliini

kasutamise lõpetamise nõudes ja AS vastuhagis tootmisliini ja

selle

päraldiseks

olevate

seadmete

varemkasutusõiguse

tunnustamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS esindajad vandeadvokaat AP ja advokaat MM

Kostja: AS esindaja MO

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus AS-i hagis AS-i vastu tootmisliini

kasutamise lõpetamise nõudes ja AS-i vastuhagis tootmisliini ja

selle

päraldiseks

olevate

seadmete

varemkasutusõiguse

tunnustamise nõudes,

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ning

tähtaeg

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

Kohtu menetluses on AS-i hagi AS-i vastu tootmisliini kasutamise lõpetamise nõudes ja AS-i

vastuhagi tootmisliini ja selle päraldiseks olevate seadmete varemkasutusõiguse tunnustamise

nõudes.

esitas AS kohtule avalduse, milles loobus esitatud hagist AS-i vastu tootmisliini kasutamise

lõpetamise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud – riigilõivu 60,00 krooni,

ekspertiisi tasu 20 000,00 krooni ja õigusabi kulu 22 638,30 põhjusel, et kostja on täitnud hageja

nõude ja lõpetanud hageja kasuliku mudeliga kaitstud leiutise kui terviku kasutamise, mis on

tõendatud eksperdi arvamusega.

Kostja nõustus asjas menetluse lõpetamisega, kuid vaidles vastu menetluskulude väljamõistmise

nõudele ja esitas ühtlasi taotluse oma menetluskulude – ekspertiisitasu 20 000,00 krooni ja

õigusabikulude 54480,00 krooni väljamõistmiseks, kuna hageja nõuet ei ole pärast hagi esitamist

täidetud.

esitas kostja vastuhagist loobumise avalduse ja palus AS-ilt välja mõista AS-i menetluskulud

riigilõivu 60,00 krooni ja tasu esindaja osutatud õigusabi eest 5900 krooni. AS märkis ka, et nõustub

kohtukulude poolte enda kanda jätmisega.

AS ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele vastuhagis ja avaldas seisukohta, et AS-i menetluskulud

peavad jääma tema enda kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kohus leiab, et avaldused menetluse lõpetamiseks on seaduslikud, ei riku avalikku huvi ja kuuluvad

rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 3, 429 lg 1 ja 4 alusel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et

enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude

jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut.

Kehtinud TsMS § 62 lg 1 sätestas, et kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid

hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja

kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud.

Lõike 2 kohaselt kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud

hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt

välja mõista hageja kohtukulud.

Hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks põhineb eksperdi prof.,PhD TT arvamusele

selles, et kostja lõikeliinil puudub seisuga ristlõikemasin, mis on varustatud liikumatute lamellidega

ning vastava lõiketraatide fiksaatoriga ja segistilt on ülemise asetusega maha võetud. Hageja väitel

on kostja lõikeliini muutnud pärast hagi kohtule esitamist. Kostja antud väidet ei tunnista.

Kohus leidis, et hageja väide kostja tootmisliini muutmise kohta pärast hagi esitamist kohtule on

oletuslik ja tõendamata, kuna ekspert ei esita oma arvamuses andmeid selle kohta, millal on kostja

lõikeliinil segistilt ülemise asetusega maha võetud. Ekspert märgib üksnes, et seisuga puudub

kostjal hagejaga identne tootmisliin. Kuivõrd kostja tellis temale kuuluva tootmisliini valmistamise ,

asus liini kasutama aasta aprillis ja hagi esitati kohtule aasta ning tõendid tootmisliini muutmise

aja kohta puuduvad, siis ei saa järeldada üheselt, et tootmisliini muudeti pärast hagi esitamist kohtule

ning välistada asjaolu, et tootmisliini muudeti juba valmistamise käigus või kasutamise ajal enne

hagi esitamist. Seega asus kohus seisukohale, et taotlus hageja kohtukulude väljamõistmiseks on

tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Alusetu on kostja AS-i kohtukulude väljamõistmise taotlus AS-ilt vastuhagist loobumisel, kuna

viimane ei ole tunnustanud AS-i tootmisliini ja selle päraldiseks olevate seadmete

varemkasutamisõigust. AS ei ole tasunud riigituludesse ekspertiisitasu 20 000,00 krooni, mistõttu

selle kulunõude esitamine on põhjendamatu.

Seega kohus võttes arvesse, et nii hagist kui ka vastuhagist loobumine on toimunud ilma vastaspoole

poolt hagi õigeks võtmiseta, poolte menetluskulude määra ja asjaolu, et hagist ja vastuhagist

loobumised toimuvad eelmenetluses, leidis, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kohtunik: