2-06-14975/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-14975

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

18. september 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-14975 Tsiviilasi EM hagi JM`i vastu elatise väljamõistmiseks Asja läbivaatamine

28. august 2006.a, avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EM Kostja JM RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostja JM`ilt elatis tema .a sündinud LM ülalpidamiseks 1 500,00 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates .a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o .a hageja EM kasuks.

3. Välja mõista kostja JM`ilt elatis tema .a sündinud EM`i ülalpidamiseks 1 500,00 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates .a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o .a hageja EM kasuks.

4. Elatusraha osas kuulub kohtuotsus 3 000,00 krooni ulatuses viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud (sh riigituludesse väljamõistetav riigilõiv ja EV kasuks väljamõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud) jätta JM`i kanda. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416

2-06-14975

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda .

Hageja nõue ja selle põhjendused

.a. esitas EM kohtule hagi JM`i vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja alates lahutatud. Pooltel on .a sündinud LM ja .a sündinud E M Hageja kasvatab lapsi üksinda. Kostja laste kasvatamises ei osale, lapsi materiaalselt ei toeta. Hageja töötab . Hagejal ei ole võimalik ainult oma sissetulekuga tagada laste kasvatamiseks normaalset keskkonda. Igakuiselt kulub kahele lapsele keskmiselt 3 000,00 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 1 500,00 krooni kuus E`u ülalpidamiseks ning elatis 1 500,00 krooni kuus L ülalpidamiseks. Elatise palus hageja välja mõista alates …

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kostjale on kohtukutse edasiandmiseks allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Hageja on nõus tagaseljaotsuse korral nõudma kostjalt elatist vähem, kui on hagis märgitud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista elatise alates ….a kummalegi lapsele 1 500,00 kuus.

Kohtu põhjendused

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool EV kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiv kuupalga alamäär on 3 000 krooni. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatusraha

1 500,00 krooni kuus L ülalpidamiseks alates .a kuni täisealiseks saamiseni ning 1 500,00 krooni kuus E ülalpidamiseks alates .a kuni täisealiseks saamiseni.

2-06-14975

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on kahele lapsele väljamõistetud ühe kuu elatise summa, s.o 3 000,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud (sealhulgas riigituludesse väljamõistetav riigilõiv ja EV kasuks väljamõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud) tuleb välja mõista kostjalt.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Epp Haabsaar