2-01-158/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-01-158 H.K. versus E.P. Hagi ese juurdepääsutee kasutamise õiguse saamiseks Määruse tegemine eelmenetluses Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Hageja H.K. Kostja E.P.

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

2. Seoses menetlus lõpetamisega:

2.1 saata määruse koopia hagejale ja kostjale

2.2 menetluskulud jätta poolte endi kanda. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja tähtajas

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse, kuna hagi ese ja alus on ära langenud. Hageja on hagist loobumist põhjendanud asjaoludega, et hageja on kostjaga notari juures sõlmitud reaalservituudi ja reaalkoormatise seadmise lepingus avaldanud ühiselt menetluse lõpetamist hageja kinnistule juurdepääsuõigust taotlevas kohtuasjas ning pooled on ka avaldanud, et neil ei ole rahalisi nõudmisi kohtukuludes ega muu asja kohtus menetlemisega seotud kulude hüvitamiseks.

Kohtu põhjendused

Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (TsMS § 429 lg 2). Arvestades asjaolu et pooled on sisuliselt ühiselt avaldanud menetluse lõpetamist ja seejuures jätnud menetluskulud endi kanda, siis puudub vajadus kostja täiendavast teavitamisest hageja hagist loobumisest.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Arvestades menetluse asjaolusid on põhjendatud hagist loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (TsMS § 150 lg 2 p 2). Tagastatavast summast arvestatakse maha asja läbivaatamise kulud (TsMS § 150 lg 3). Arvestades asjaolu, et asja läbivaatamise kulud katavad poole hageja tasutud riigilõivust ei tule hagejale riigilõivu tagastada.

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Toomas Lillsaar

Kohtunik