2-05-17035/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.septembril 2006 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-17035 (endine nr. 2/30-23971/05) Kohtuasi OÜ hagi OÜ vastu 13 151.95 krooni nõudes. Menetlusosalised ja esindajad Hageja: OÜ lepinguline esindaja V.K Kostja: OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige G.V. Kohtuistungi toimumise aeg 06.september 2006 Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt võlgnevus 13 151.95 (kolmteist tuhat ükssada viiskümmend üks krooni ja 95 senti) ja kohtukulu 1700.00 (üks tuhat seitsesada krooni) OÜ kasuks.

3. Välja mõista OÜ-lt kohtukulu 80.40 (kaheksakümmend krooni ja 40 senti) riigituludesse … kontole nr. …, viitenumber …, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled … pagarija kondiitritoodete ostu-müügilepingu nr. … mille punkti 5.2. kohaselt pidi kostja tasuma kaupade eest arve alusel ühe päeva jooksul arve esitamisest. Kostja võttis hagejalt vastu kaupu kokku summas 11 962.65 eest, kuid jättis arved tasumata. Lepingu punkti 5.7 kohaselt on müüjal õigus kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel nõuda viivist 0,15% iga maksetähtaja ületanud päeva eest. Hageja on kostjale arvestanud viivist 1189.30 krooni. Hageja palus välja mõista kostja kohtukulud: riigilõivu 1050 krooni ja tasu esindaja osutatud õigusabi eest 1500 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi põhivõlgnevuse osas, kuid vaidles vastu viivistele põhjusel, et pooltel olid erinevused raamatupidamise andmetes ning esialgselt esitas hageja neile põhivõla nõude ebaõiges summas.

Kohtuotsuse põhjendused

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagi õigeksvõtuga on tõendatud, et poolte vahel oli … sõlmitud pagarija kondiitritoodete ostumüügileping nr. … mille täitmata jätmise tõttu võlgneb kostja hagejale 11 962.65 krooni. Lepingu punkti 5.7 kohaselt on müüjal õigus kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel nõuda viivist 0,15% iga maksetähtaja ületanud päeva eest. Hageja on kostjale arvestanud perioodil … kuni … väljastatud arvete tasumata jätmise eest 1189.30 krooni. VÕS § 103 lg 1 ja 2 sätestavad, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kuna kostja ei ole esile toonud asjaolusid, et lepingu täitmist takistas vääramatu jõud, siis kuulub viivis temalt hageja kasuks välja mõistmisele täies ulatuses. Seega kuulub hagi rahuldamisele summas 13 151.95 krooni.

Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse asja keerukust, hagi hinda ja seaduses sätestatud viie protsendi piirangut leidis kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista riigilõiv 1050,00 krooni ja vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 650,00 krooni.

TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistajaja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostjalt kuulub väljamõistmisele postikulu 80.40 krooni riigituludesse …kontole nr. …, viitenumber …, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number.

Kohtunik: