2-06-13740/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2006.a, Tartu; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-13740 Tsiviilasi X hagi Y vastu

Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: X ; hageja esindaja: Alari Avamägi, Õigusbüroo Avasar; asukoht: Tamme pst 64c, Tartu; kostja: Y ; RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Y ilt X kasuks 14 000 (neliteist tuhat) krooni. Käesolev kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja kirjaliku avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Kohtukulud Kohtukulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

X andis Y 15. mail 2001. a sularahas intressita laenu 20 000 krooni, mille kohustus tasuma igakuiste maksetena (tl 7). Kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ja on tagastanud ainult 6000 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlg 14 000 krooni ja menetluskulud.

KOSTJA VASTUS

Kostja võtab hagi õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole õigeaegselt makseid tasunud ja on tasunud 20 000-st kroonist vaid 6000, siis on ta oma kohustust hageja ees rikkunud.

VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. . Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosalise nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik