2-06-2384/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg

otsuse aeg ja koht 11.september 2006 Kentmanni kohtumaja

tsiviilasi AS hagi OS vastu võla väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises kohtuistungi aeg ja koht 4.september 2006, Tallinnas

hageja AS istungil osales volitatud esindaja, HP kostja OS

asjaolud pooled sõlmisid liitumislepingu, millega hageja kohustus osutama kostjale teleteenust ning kostja kohustus teenuste eest tasuma hageja arvete alusel hageja hinnakirja järgi.

Hageja on esitanud kostjale arve - 1956.59 krooni tasumiseks, arve - 1501.85 krooni tasumiseks ja arve - 681.77 krooni tasumiseks.

3.septembri 2006 kviitungi järgi on kostja tasunud 1956.60 krooni.

hageja nõue Hageja esitas hagi kostjalt 4 390.80 krooni väljamõistmiseks, s.h 2 195.40 krooni tasumata teenuse eest ja 2 195.40 krooni viivisena.

Hageja väidab, et kostja on jätnud arve osaliselt s.o. 11.80 krooni ulatuses ja ning arved täies ulatuses tasumata.

istungil loobus hageja osaliselt nõudest, s.o põhivõla väljamõistmises summas 1956.60 krooni. Hageja toetas nõuet põhivõla väljamõistmises summas 238.40 krooni ulatuses ja viivise väljamõistmises 2195.40 krooni ulatuses.

Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda. Tsiviilasi nr.2-06-2384/21

kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja väidab, et võlgnevus tekkis majanduslike raskuste tõttu.

Kostja väidab ka, et hageja ei ole mitme aasta kestel võlanõudega kostja poole pöördunud. Hageja viivise nõue on alusetu; hageja pole pretensioone ega viivise arveid esitanud. Hageja on põhjustanud tarbetu kohtuskäimise.

kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust.

VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu sõlmimisega tekkis nende vahel lepingul põhinev võlasuhe. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, jättes selle eest osaliselt tasumata. Hageja on arvestanud kostjale teenuste osutamisest tuleneva võlgnevuse, mille olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud.

Kostja on menetluse kestel põhivõla nõude osaliselt rahuldanud; põhinõudest on tasumata

238.80 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja on esitanud nõudest osalise loobumise avalduse. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 428 lg. 1 p. 3 lõpetab kohus otsust tegemata menetluse, kui hageja loobus hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Kohus leiab, et hagist loobumine põhineb seadusel ja tuleb vastu võtta; alust loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ei ole.

Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmises ei ole põhjendatud tuleb jätta rahuldamata.

VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi lepingus ettenähtud suuruses.

Kostja vaidles viivitusintressi nõudele vastu põhjendusega, et kostja on nõude esitamisega põhjendamatult venitanud; viivise arveid kohtueelselt esitanud ei ole.

Hagi alusena esitatud arved on muutunud sissenõutavaks ; maksetähtajad on saabunud .

VÕS § 113 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivise tasumist. Kooskõlas VÕS §-ga 76 lg. 2, 101 lg. 3, 102, 108 ja 114 mõtte kohaselt peavad pooled kohustuse täitmisel takistuste ilmnemisel ja kohustuse rikkumise olemasolul kujunenud asjaoludest teineteist vastustikku teavitama ning osutama teineteisele kohustuse täitmiseks vajalikku abi. Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

Pooled on lepingu sõlmimisel muu hulgas kokku leppinud ka viivise tasumises ning arvelduste korras. Lepingu p.-st 5.9 tuleneb hageja õigus esitada kliendile arveid osutatud teenuste ja/või tasumisele kuuluvate muude maksete kohta; p. 5.10 järgi peab klient tegema makse arve alusel hiljemalt sellel märgitud maksetähtpäeval.

Hageja ei kummutanud kostja väidet selles, et viivise tasumiseks arveid esitatud ei ole. Võlaõigusseadusest ja lepingust tuleneb võlgniku kohustus tasuda viivist võlausaldaja poolt nõude esitamisel; lepingus on pooled arvelduste korras selgelt märkinud, et mistahes makseid tehakse arvete alusel. Seega pole hageja viivise nõue lepingu kohaselt muutunud sissenõutavaks.

kohtukulud Hageja on maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 420 krooni ja õigusabi eest 219.54 krooni.

Arvestades hagi osalist põhjendatust mõistab kohus kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg. 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja 320.00 krooni kohtkulude katteks.

resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS §-st 3; TsMS I §-st 60 lg. 1 ja TsMS §-st 230; 428 lg. 1 p. 3; 436; 438; 439; ja 441-442; TsÜS §-st 5 ning VÕS §-st 3 p. 1; 76 lg. 1 ja 2; 101 lg. 1 p. 1 ja 6 ning lg. 3; 102, 108 ja 114 kohus o t s u s t a s:

hagi rahuldada osaliselt.

Mõista OS AS kasuks välja 558.80 (viissada viiskümmend kaheksa) krooni, s.h. 238.80 krooni kohustuse täitmiseks ja 320.00 krooni kohtukulude katteks.

Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus AS hagis OS vastu

1 956.60 krooni väljamõistmises.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

/allkiri//pitser/

Aase Sammelselg kohtunik