2-05-17312/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon J V hagi rahuldada osaliselt.

Lahutada J V ja A V`i vahel 08. jaanuaril 2004.a. Ida-Viru Perekonnaseisosakonnas (kanne nr. 1), registreeritud abielu.

Määrata kindlaks, et alaealise J V (sündinud xxx) elukohaks on tema ema J V elukoht.

Välja mõista elatis A V`ilt J V kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise

elatusrahana alates

23.09.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1345 ( üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ja edasi summas 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni kuni tütre J V, sündinud xxx.a täisealisuseni, s.o. xxx.a, või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuasja number 2-05-17312 Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J V hagi A V`i vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise ning elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

23. august 2006

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

J V (IK xxx, elukoht: xxx)

V K (volikirja alusel)

A V (IK xxx, elukoht: xxx)

Kohtuotsuse täitmisel arvestada A V´i poolt J V´le elatisena makstud summat 3 250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

Jagada abikaasade ühisvara ning jätta J V ainuomandisse mööblisein väärtusega 7000 krooni ja videokaamera väärtusega 7000 krooni, kokku 14 000 krooni ning jätta A V´i ainuomandisse arvuti väärtusega 10 000 krooni, teler Samsung väärtusega 5000 krooni ning kodukino väärtusega 4500 krooni, kokku väärtusega 19 500 krooni.

Välja mõista A V´ilt rahaline hüvitus perekonnaseaduse §

19 lg 4 alusel J V kasuks summas 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

Välja mõista A V`ilt riigilõiv 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni riigituludesse.

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on 12. september 2006.a.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

J V ja A V`i abielu on registreeritud 08. jaanuaril 2004 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud xxx.a tütar J V.

Kohtule 23. septembril 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lõppenud, kuna kostja on vägivaldne nii laste kui ka hageja suhtes. Tütar on raskesti haige, ta vajab eriravi ja pidevat erihooldust, mistõttu hageja ei saa tööl käia. Kostja lapse ülalpidamiseks raha ei anna. Abielu kestel on pooled soetanud: 2003.a arvutikomplekti praeguse väärtusega 10 000 krooni, 2004.a mööbliseina maksumusega 7000 krooni, 2004.a videokaamera maksumusega 7000 krooni, 2004.a kodukino maksumusega 5000 krooni ning teleri Samsung maksumusega 5000 krooni, kokku maksumusega 34 000 krooni. Hageja palub lahutada poolte abielu, jätta alaealise tütre tema hooldada ning välja mõista kostjalt elatis lapsele igakuise elatusrahana 2500 krooni. Samuti palub hageja jagada abielu kestel soetatud ühisvara, jättes tema omandisse arvuti ja mööbliseina, kokku maksumusega 17 000 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 01. novembri 2005 kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Abielu lahutamisega ja sellega, et tütar jääb elama emaga, on kostja nõus, kuid ta soovib , et kohus määraks kindlaks lapsega suhtlemise korra, kuna hageja teeb selleks takistusi. Poolte abielulised suhted on lõppenud ja perekonda ei ole võimalik taastada. Kostja on nõus ühisvara jagamise ja elatise väljamõistmisega, kuid ta ei nõustu ühisvara jagamise pakutud viisiga ning elatise suurusega. Ühisvara hulka ei kuulu arvuti, kuna see on ostetud kostja poolt 2003.a ning on seetõttu tema lahusvara. Hageja on ühisvara nimekirjast välja jätnud pehme mööbli komplekti maksumusega 8000 krooni. Kodukino Philips maksis 4000 krooni. Ühisvara on kokku maksumusega 31 000 krooni. Kostja soovib, et ühisvara jagamisel jääks talle televiisor Samsung maksumusega 5000 krooni ja muu vara maksumusega 26 000 krooni jääks hagejale, rahalist hüvitist kostja ei soovi.

Samuti jätab kostja hagejale tema lahusvarana ostetud külmkapi ja pesumasina, kuna need on lapsele vajalikud. Kostja hageja poolt nõutavat elatist suuteline tasuma ei ole. Ta töötab AS-is Jumax ja tema töötasuks on 2690 krooni. Ta on nõus maksma elatist ½ kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 1345 krooni.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja haginõude juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja palus lahutada poolte abielu, kuna kostjal tekkisid suhted teise naisega. Kostja lahkus perekonnast. Poolte perekondlikud suhted lõppesid 2005.a juunis. Laps jääb elama hageja juurde. Lapsega ei luba ta kostjal suhelda, kuna iga pooltevaheline kohtumine lõppeb skandaalide ja käte käikulaskmisega. Kostja on maksnud elatisena 2005.a oktoobris 500 krooni, novembris 200 krooni , 2006.a jaanuaris 350 krooni ja juunis 600 krooni. Samuti ostis kostja lapsele talveriided makstes nende eest 1600 krooni. Arvuti oli ostetud 2004.a kingituseks hageja pojale. Kostja oli nõus, et liisingu võtab ta oma nimele, kuid arvuti eest maksis terve aasta hageja. Juulis, kui ta sattus lapsega haiglasse, oli arvuti kostja poolt ära viidud ja edasi maksis selle eest juba kostja.

Hageja esindaja seletas, et pehme mööbli komplekt pole ühisvara. Laps on haige ja vajab tõsist ravi. Hageja oli sunnitud jääma töötuks, et last hooldada.

Kostja nõustus abielulahutusega, seletades, et poolte abielulised suhted lõppesid juba 2005.a maikuus. Hageja provotseeris ise skandaali ja kutsus politsei. Hageja tõstis ta lihtsalt korterist välja. Selle vastu, et laps jääb emaga, ta ei ole. Kostja ei nõustu elatise suurusega, kuna tal on vaja maksta korteri eest, pangalaene ning osta endale ravimeid. Ta on nõus elatisena maksma 1500 krooni. Tema töötasu on 7000 – 8000 krooni. Ta soovib, et hageja hüvitaks talle tema korteri müügist saadud rahast 5000 krooni, poole kostja korteril olnud võlgnevusest, samuti, et kostja nimel olev auto jääks hageja omandisse. Arvuti on tema käes, kuid ta ostis selle enda raha eest. Kodukino on tema valduses, selle eest on makstud tema arveldusarvelt. Pehme mööbel on ostetud tema poolt enne abielu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 ja lg 2 lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et nende perekondlikud suhted on faktiliselt lõppenud 2005.a juunis. Mõlemad pooled peavad perekondlike suhete taastamist võimatuks, kuna nad elavad juba pikemat aega lahus. Kohus leiab, et sellistel asjaoludel on perekonna säilitamine ja abielu jätkumine muutunud võimatuks ning poolte abielu kuulub lahutamisele.

PkS §-i 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PkS § 49 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Tähtsamaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel on lapse huvid (PkS 58).

Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et nende alaealine tütar J V jääb J V kasvatada. Seega jätab kohus poolte alaealise tütre hageja kasvatada.

Kuigi kostja kirjalike vastuste /tl 18, 30/ ja hageja seletuste kohaselt on poolte vahel vaidlus lapsega suhtlemiskorra üle, ei ole kohtule TsMS § 363 sätestatud nõuetele vastavat avaldust esitatud. Vastavalt TsMS §-ile 439 kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et lapsest lahus elaval vanemal (antud juhul isal) on õigus vabalt igal ajal lapsega suhelda ja teisel vanemal (antud juhul emal) ei ole õigust takistada last viimasest lahus elava vanemaga suhtlemast. Samas ei või kumbki vanem teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. (PkS § 50 lg.4).

PKS §-i 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PKS §

61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni

aastasele lapsele kulub

1875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

Kuigi hageja on kohtule esitanud tõendid /tl 8,10, 35/, mille kohaselt poolte tütar viibis statsionaaris ravil alates 14.07.- 31.08.2005.a ning ta vajab korduvaid lastekirurgi kontrolle lähema kahe aasta jooksul, ei ole hageja kohtule tõendeid ega arvestusi, mis kinnitaksid lapsele seoses tema raviga ja erihooldusega tehtavaid kulutusi, esitanud. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et poolte lapse ülalpidamiskulud oleksid suuremad kui 1875 krooni.

Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakonna tõendi /tl 9/ kohaselt on J Vle määratud peretoetus alates 01.07.2005.a summas 1200 krooni kuni 31.07.2007.a. Hageja ülalpidamisel on veel teinegi laps /tl 7/.

Töölepingu nr 12-05 /tl 20- 21/ kohaselt töötas A V alates 01.09.2005.a AS-is Jumax ning tema põhipalk oli 2690 krooni. Kostja kohtuistungil antud seletuste kohaselt töötab käesoleval ajal AS-is UVZ AVR ning tema töötasu on kuus 7000 kuni - 8000 krooni.

Seega on kostja materiaalne olukord parem kui hagejal. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Toimiku kirjalikest materjalidest /tl 49-51/ nähtub, et kostja on peale hagi kohtusse esitamist hagejale elatisena tasunud 1300 krooni. Hageja seletuste kohaselt tasus kostja jaanuaris elatisena

350 krooni ning maksis lapse tarveriiete eest 1600 krooni.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.aprillil 2004.a tsiviilasjas nr 3-2-51-04 tehtud otsuses väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist lapsele.

Vastavalt PKS 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus, hinnanud poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise igakuise elatusrahana 1345 krooni alates 23.09.2005.a kuni 31.12.2005.a ja edasi kuni tütre J täisealisuseni s.o. xxx.a. igakuise elatusrahana 1700 krooni.

Elatise otsuse täitmisel tuleb arvestada A V´i poolt J V´le elatisena makstud summat 3250 (1600 +350 + 1300) krooni.

PKS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Vastavalt PKS § 18 lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Kooskõlas PKS § 15 lg 1 abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist, lg 2 kohaselt abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende ühisvara hulka kuuluvad mööblisein, videokaamera, kodukino ja teler Samsung. Poolte vahel vaidlust mööbliseina maksumuse 7000 krooni, videokaamera maksumuse 7000 krooni ning teleri Samsung maksumuse 5000 krooni üle ei ole. Kuna poolte vahel on vaidlus kodukino väärtuse osas, lähtub kohus poolte poolt vara maksumusena pakutud keskmisest väärtusest järgmiselt: 5000 + 4000 = 9000 /2 = 4500 krooni.

Poolte vahel on vaidlus arvuti kuulumise üle ühisvara hulka. Kuna vaidlusalune arvuti on soetatud peale poolte abielu sõlmimist 2004.a /tl 5, 41,42/, samuti on mõlemad pooled osalenud arvuti eest tasumises /tl 36-39, 43-44, 53 – 64/, leiab kohus, et vaidlusalune arvuti kuulub ühisvara hulka. Poolte vahel vaidlust arvuti maksumuse 10 000 krooni üle ei ole.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ühisvarast jääb hagejale mööblisein maksumusega 7000 krooni ning kostjale teler Samsung maksumusega 5000 krooni. Ülejäänud vara jaotuse üle on poolte vahel vaidlus. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvesse võttes asjaolu, et hageja ei ole piisavalt põhistanud, miks arvuti peaks jääma tema omandisse, leiab kohus põhjendatud olevat lähtuvalt asjaolust, et arvuti ning kodukino on kostja valduses, jätta need asjad kostja omandisse. Videokaamera maksumusega 7000 krooni kuulub jätmisele hageja omandisse.

PkS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kuna jagatava ühisvara kogumaksumuseks on 33500 krooni , milles hageja jääva vara maksumus moodustab 14000 krooni ning kostjale jääva vara maksumus moodustab 19500 krooni, peab kostja hagejale ühitama enamsaadud vara maksumusena 2750 krooni (33500 : 2 = 16750 – 14000).

Kostja vastuse /tl 30 / kohaselt on pehme mööbli komplekt tema lahusvara, kohtule tõendeid, et nimetatud vara näol oleks tegemist poolte ühisvaraga, esitatud ei ole. Seega puudub kohtul alus nimetatud vara ühisvarana jagada.

Kuigi kostja on oma kirjalikus vastuses /tl 30/ viidanud asjaoludele, et hageja keeldub talle tagastamast tema isiklikke asju (pesumasin, külmik jms.) ning võttis talt ära auto Audi 80, ei ole kostja kohtule TsMS § 363 nõuetele vastavat vastuhagiavaldust esitatud. Kuna hagi esemeks on ühisvara jagamine, puudub kohtul ilma muude nõuete olemasoluta alus nende lahendamiseks.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi osaliselt.

Menetluskulud

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hagi on esitatud kohtule 23.septemrbil 2005.a. Ida-Viru Maakohtu 26.09.2005.a määrusega oli J V vabastatud riigilõivu 2900 krooni tasumisest nii hagiavalduse esitamisel kui ka hagi rahuldamata jätmisel.

Hageja on riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel.

Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Kuna kohus rahuldas abielulahutuse nõude täielikult , ühisvara jagamise nõude aga osaliselt, leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt välja mõista riigilõivu riigituludesse summas 1900 krooni.

Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud RLS § 39 lg 1 ja RLS lisa 2 alusel tuli hagilt hinnaga kuni 20 000 krooni tasuda riigilõivu 1400 krooni.

Eeltoodust lähtudes kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse kokku summas 3300 krooni.

Kohtunik