2-06-16162/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-16162

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

I.B. avaldus J.B. eestkostja määramiseks

Tsiviilasja number

2-06-16162

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: I.B.

puudutatud isik: J.B.

eestkosteasutus: Tartu linn (postiaadress Raekoja plats 3,

Tartu), esindaja: Meida Griin

RESOLUTSIOON

1. Määrata J.B. eestkostjaks I.B. .

2. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 13.09.2009.

3. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud:

-

hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses

eestkostetava huvidest;

-

andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta;

-

esitama eestkostetava vara valitsemise kohta eestkosteasutusele iga-aastase

kirjaliku aruande.

4. J.B. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja

pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6).

6. Määrus jõustub määruse I.B. kättetoimetamisega (TsMS § 531 lg 1).

7. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 3).

8. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest

eestkostjale (TsMS § 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU

08.04.2005 kukkus J.B. 2,5 meetri kõrguselt betoontrepile. Raske ajukoljutrauma tagajärjel on ta

liikumatu voodihaige. Haiguslikust seisundist tulenevalt ei ole J.B. võimeline suhtlema ei

kirjalikult ega verbaalselt, samuti ei tule ta toime ühegi igapäevaelu toimingu teostamisega,

rahaliste vahendite kasutamise ja käsutamisega ning asjaajamisega ametiasutustes. Avaldaja

palub määrata ennast oma poja J.B. eestkostjaks.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18aastaseks

saanud isikul. Alla 18aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või

muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on

piiratud teovõime.

2. J.B. suhtes viidi 03.08.2006 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati

ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 36. Ekspertide Tiina Agana ja Enna Esteri

arvamuse kohaselt ei ole J.B. vaimuhaige ega nõrgamõistuslik. Tal esineb dementsus, mis

avaldub

mälu,

mõtlemise,

orientatsiooni,

arusaamise,

taiplikkuse,

õppimisvõime,

otsustusvõime alanemises (RHK-10, F03 täpsustamata dementsus). J.B. ei ole võimeline oma

tegudest aru saama ega neid juhtima ning see suutmatus on kestev. 12.08.2005 arstliku

ekspertiisi otsustest nähtuvalt on J.B. 08.04.2005 ajukoljutrauma tagajärjel liikumatu

voodihaige, kes vajab ööpäevaringset kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet, ning tal on

sügav puue ja töövõime kaotus 100%. 01.09.2006 isiku ärakuulamise protokollist nähtuvalt

on J.B. liikumatu ja vastab mõnele küsimusele ühe sõnaga, kui ema küsimuse üle seletab.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.B. on piiratud teovõime.

3. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud

teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt TsMS § 526

lg 1 määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. PkS § 95 lg

3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja

kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud

teovõimega isiku soovi.

4. Avaldaja palub määrata ennast oma poja J.B. eestkostjaks ning on andnud selle kohta ka

kirjaliku nõusoleku. I.B. seletuse kohaselt Janekit hooldekodusse ei paigutata, vaid teda

hooldab kogu perekond; I.B. käib tööl osalise koormusega. Eestkosteasutuse arvamuse

kohaselt on I.B. J.B. eestkostjaks sobiv isik; ta on taganud oma pojale ööpäevaringse

hoolduse ja järelevalve. J.B. isa S.B. on nõus, et J.B. eestkostjaks määratakse I.B.. Ekspertide

arvamuse kohaselt ei võimalda J.B. vaimne seisund anda seisukohta eestkostja määramise ja

eestkostja isiku suhtes. J.B. ärakuulamise protokollist nähtuvalt annab tema reageering

küsimusele eestkostja isiku kohta alust arvata, et ta on nõus oma ema määramisega

eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS § 96 sätestatud asjaolud, miks I B ei võiks

määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks määrata J.B. eestkostjaks

I.B..

5. Ekspertide arvates on J.B. eestkoste vajadus kestev. Tuginedes TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3,

eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele, ekspertide arvamusele ning avaldaja

seisukohale, peab kohus mõistlikuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle

hiljemalt 13.09.2009.

6. Ekspertide arvates ei võimalda J.B. vaimne seisund teha tal ühtegi tehingut ning ta vajab

igakülgset eestkostet. Avaldaja on seisukohal, et valimisõigust ei ole vaja J.B. jätta. Seetõttu

tuleb eestkoste seada J.B. kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et

J.B. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

7. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik