2-04-1340/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg

otsuse aeg ja koht 11.september 2006 Kentmanni kohtumaja

tsiviilasi OÜhagi A.Gvastu 70 436.00 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises

kohtuistung 24.august 2006, Tallinnas

hageja OÜ, kohtuistungil osales volitatud esindaja A.N

kostja A.G, kohtuistungil osalesid volitatud esindajad, I.Gja vandeadvokaat N.L

kolmas isik T.K, kohtuistungil osalse koos volitatud esindaja, advokaat O.N

asjaolud Pooled on 30.mail 2000 sõlminud järelmaksuga müügilepingu nr. 200476, millega kostja omandas universaalse puhastussüsteemi „Rainbow“ 30 414.30 krooni (2 398 $) eest. Kaup on kostjale üle antud 30.mail 2000. Hageja nimelt on müügilepingu sõlminud T.K, müügilepingus on viide volikirjale nr. 11.

10.juunil 2000 on vormistatud laenuleping (võlakiri), milles T.K kinnitab, et on laenanud I.G1 200 $ ja kohustub selle tagastama 10.augustil 2000. Dokumendil on märge selles, et T.Gromova kohustub tasuma OÜ kogu summa oktoobris, samuti selles, et on lubanud anda G kingituse.

Hageja on 28.septembril 2000 koostanud kostjale kirja, mille kohaselt oli viimasel tekkinud 28.septembri 2000 seisuga võlgnevus 10 958.30 krooni (864 $), 6.veebruaril ning 15.detsembril 2003 kirja, mille kohaselt on kostja võlgnevus 18 365.25 krooni (1448 $); 23.märtsi 2004 kirja kohaselt on kostja võlgnevus 15 093.00 krooni (1190 $).

12.veebruaril 2003 on T.K andnud allkirja, milles kohustub osamaksetega tagastama I.Gromovale 1448 $. Tsiviilasi nr.2-04-1340/21

2

Kostja esindaja on 30.jaanuaril 2004 esitanud avalduse politseile lepingu täitmisega seonduva kelmuse uurimiseks ja hagejale pretensiooni 6.veebruaril 2004 makstud raha (3 207.40 krooni) tagastamiseks põhjendusega, et müügilepingust tulenev kohustus on tasutud 2000 aastal.

T.K on 23.detsembril 2004 vormistanud seletuse, mille kohaselt on ta I.Gr suhelnud kui hageja volitatud esindaja ning andnud kostjalt saadud raha üle hageja kassasse.

hageja nõue Hageja esitas 12.oktoobril 2004 hagi kostjalt 70 436.00 krooni väljamõistmiseks. Hageja on arvestanud kostjale hagi esitamisel võlgnevuse kogusummas 70 436.00 krooni, s.h. 15 093.00 tasumata ostuhind ja 55 343.00 krooni viivis.

Hageja on hagi esitamisel lähtunud valuutade ümberarvestuses 8.oktoobri 2004 kursist, s.o. 1$ = 12.68320 EEK.

Hageja väidab, et 1) kostja on jätnud lepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaselt täitmata; kostja on kauba vastu võtnud 30.mail 2000; kostja on kauba eest tasunud osaliselt; tasumata on 15 093.00 krooni (1190 $); 2) müügileping on sõlmitud kostja ja hageja vahel, teiste isikute (T.K ja I.G vahelised suhted lepingu pooltesse ei puutu; väidetav tasumine T.Kuzminale on vastuolus lepingu tingimustega ja seda ei saa lugeda hagejale tasumiseks; kolmandal isikul oli õigus võtta ostjatelt vastu üksnes esimest sissemaksu; 3) kostja on võlga tunnistanud tasudes 2004 aastal hagejale 3 207.40 krooni; 4) kostja peab kohustuse täitmisega viivitamise eest maksma viivist arvestusega 0,2% tasumata maksesummast päevas; hageja väidab, et kostja on viivitanud 8.augusti 2000 maksega (300 $) 31 päeva, 6.veebruari 2004 maksega (258 $) 1277 päeva ja ülejäänud maksega (1 190 $) 234 päeva.

kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et 1) on hagejalt ostetud kauba eest täies ulatuses tasunud; hagejaga on ta suhelnud viimase esindaja, T.K vahendusel; kostja on hageja esindajat usaldanud heas usus ning eeldanud temal raha vastuvõtmiseks volituse olemasolu; 2) on hageja esindajale tasunud lisaks hagis märgitule 10.juulil 2000 - 15 219.85 krooni (1 200 $); lepingus kokkulepitud järelemaksu graafik asendati hageja esindaja ettepanekul kohese maksega, kuna see võimaldas kostjal saada hageja arvel kingituseks vaibapesuaparaadi; hageja on kingituse väljastamisega kolmanda isiku poolt raha vastuvõtmise heaks kiitnud; 3) hageja esindajal polnud kaasas kviitungeid maksete vastuvõtmise vormistamiseks; kostja esindaja, I.G soovis raha üleandmise kohta mingisugust kinnitust, mistõttu vormistati laenuleping; tegelikkusele vastavat dokumenti ei osanud ta koostada juriidiliste teadmiste puudumise tõttu; hageja raamatupidaja märge laenulepingul kinnitab raha üleandmist hageja lepingu täitmiseks; 4) probleemidest hageja ja esindaja vahel sai kostja teada augustis 2000; võttes raha tasumisega seonduvas korduvalt hagejaga ühendust ning käies seda ka hageja kontoris selgitamas, sai ta 2000 novembris vastuse, et raha on tasutud ja võlgnevust ei ole; 5) 2003 aastal sama probleemi tõstatamine oli kostjale ootamatu; hageja esindaja on talle kinnitanud, et kostjalt saadud raha on hagejale üle antud; kostja arvas ekslikult, et peab hageja esindaja poolt üleandmata raha uuesti tasuma; hiljem on ta nõudnud 6.veebruaril 2004 makstud raha tagastamist;

3 6) viivisarvet kostja esitanud ei ole; viivise nõue esitati esmakordselt 23.märtsi 2004 kirjas; viivis on ülemäärane; hageja ise pole väidetava kohustuse täitmise vastu huvi tundnud.

kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik peab hagi põhjendamatuks. Väidab, et 1) ta esindas hagejat suhetes ostjatega töövõtulepingute alusel; tal oli õigus hageja nimelt sõlmida lepinguid ja võtta vastu raha; raha vastuvõtmine ja üleandmine vormistati erinevate dokumentidega; hageja ei dokumenteerinud kõiki raha liikumisi; vahel maksti ka palka laenulepingutega; 2) ta sõlmis hageja nimelt kostjaga lepingu ning võttis kostjalt ja kostja esindajalt vastu ostuhinna täies ulatuses; 3) kostjalt saadud raha on hageja kassasse üle antud ning hageja poolt on kostjale eraldatud kingitus; kingitust ei olnud võimalik saada, kui leping on täitmata; 4) laenuleping I.G on vormistatud põhjusel, et tal polnud kaasas raha vastuvõtmise kviitungeid; hageja nimelt raha vastuvõtmine vormistatigi esialgselt laenuna, hiljem anti raha maksmise kohta kviitung; 5) 12.detsembri 2003 allkirja kirjutas ta hageja raamatupidaja juuresolekul hageja surve all; laenulepingu ja allkirja oli ta nõus kirjutama põhjusel, et rahustada I.G; hageja on esitanud tema vastu ebaõigeid rahalisi nõudmisi ja teda ähvardanud.

kohtu hinnang Võlasuhte tekkimise ja vaidlusaluste toimingute tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.mai 2000 lepingu nr. 200476 sõlmimisega tekkis tsiviilõiguslik kohustis.

TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita kohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. TsK § 242 järgi kohustub müüja müügilepinguga andma vara üle ostja omandisse ja ostja kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. TsK § 249 järgi on müüjal õigus nõuda ostjalt kindlaksmääratud hinna tasumist.

Pooled on lepingus võlavaluutana kasutanud USA dollarit. Kohus lähtub otsuse tegemisel hagi esitamisel hageja poolt aluseks võetud valuutade kursist.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on ostuhinna kokkulepitud ulatuses tasunud või mitte. Hageja väidab, et kostjal on kokkulepitud ostuhinnast (30 414.30 krooni = 2 398 $) osa, s.o. 15 093.00 krooni maksmata; kostja väidab, et on hagejale kogu ostuhinna tasunud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus hagejale 26.mail 2000 - 1 268.30 krooni (kviitung 220, tl. 10 = 100 $), 30.mail 2000 - 6 975.75 krooni (kviitung 226, tl. 10 = 550 $), 8.augustil 2000 - 3 804.95 krooni (kviitung 326, tl. 11 = 300 $) ja 6.veebruaril 2004 - 3 207.40 krooni (kviitung 86, tl. 11 = 253 $), s.o. vaidlusteta loevad pooled tasutuks 15 256.40 krooni (1202.90 $).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus leiab, et kostja on tõendanud ostuhinna tasumise täies ulatuses ning hageja nõue ei ole põhjendatud.

4 Kostja väidet kinnitavad kviitungid nr. 220, 226, 326, 10.juuli 2000 laenuleping ja kviitung nr. 86. Eelmärgitud dokumentide alusel on hageja tasunud vastavalt 1 268.30 + 6 975.75 + 3 804.95 + 15 219.84 + 3 207.40 krooni, s.o. kogusummas 30 477.70 krooni (2 403 $). Ostja poolt tasutu ületab kokkulepitud müügihinna 63.41 krooni (5 $) ulatuses.

Kohus leiab, et hageja väide selles, et 15 219.85 krooni (1 200 $) tasumist I.Gpoolt, ei saa lugeda kohustise kohaseks täitmiseks, ei ole õige.

TsÜS I § 94 lg. 1 ja 95 järgi võib füüsiline isik teha tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Tehing, mille esindaja on teinud esindatava nimel volituse piires, tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigusi ja -kohustusi vahetult esindatavale. Osundatud sätted laienevad ka tehingu täitmisel tehtud õigustoimingutele.

Vaidlust ei ole selles, et I.Gon müügilepingu täitmisega seonduvas tegutsenud kostja esindajana. Kostja on I.Gtegutsemist enda nimel talunud ja selle heaks kiitnud; hageja on temaga lepingu täitmisega seonduvat arutanud ning temalt täitmise vastu võtnud. Seega tuleb I.G poolt lepingu nr. 200476 täitmisel tehtud toimingud lugeda A.Gtoiminguteks.

Kohus leiab ka, et hageja väide selles, et täitmist kolmanda isiku kaudu (T.K) ei saa lugeda täitmiseks hagejale, ei ole õige.

TsÜS I § 94 lg. 2 järgi tegutseb juriidiline isik esindaja kaudu. TsÜS I § 98 järgi on volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel; kui isik müüb kaupu või osutab teenuseid teise isiku ülesandel, loetakse teda volitatuks sellest tulenevaid tehinguid tegema; kui isik tegutseb olukorras, millest võib järeldada, et ta tegutseb teise isiku ülesandel, loetakse tema volitus tõendatuks.

T.K on hageja esindajana vaidlusaluse lepingu sõlminud, volituse olemasolu kinnitab ka volikiri nr. 11. Vaidlust ei ole selles, et volikirja nr. 11 tehingu sõlmimisel kostjale lepingudokumendina kaasa ei antud. Seega puudus kostjal (tema esindajal) võimalus teada kolmanda isiku volituse täpseid piire. Leping on sõlmitud kostja kodus; samas olukorras on T.K võtnud vastu ka vaidlusaluse makse. Kostja ja kolmas isik väidavad, et 1200 $ on 10.juulil 2000 üle antud T.K lepingu nr. 200476 täitmiseks. Seda väidet kinnitab hageja töötaja hilisema märkega laenuleping ja tunnistajate L.Š ning L.D ütlused. Tunnistaja L.Švets andis kohtus ütlusi selles, et viibis I.G ja T.K vestluste juures, mille käigus kolmas isik kinnitas, et võttis 1 200 $ vastu müügilepingu täitmiseks. Ennetähtaegse tasumise põhjuseks oli võimalus saada hagejalt kingitus. L.D andis kohtus ütlusi selles, et hageja on teadlik T.K poolt kostjalt raha võtmisest; samuti sellest, et hageja arvestas lepingu täitmisel kostja poolt tasutuga sidudes täitmise käiku rahasummaga, mis oli väidetavalt veel T.Kkäes ja hagejale üle andmata.

Kohus leiab, et õige on kolmanda isiku väide selles, et 10.juuli 2000 laenulepingu vormistamist tuleb hinnata arvestades hageja poolt õiguslike toimingute vormistamise praktikat. Hageja on ise esitanud kohtule T.K poolt 19.novembril 2000 vormistatud I.R antud allkirja (tl. 210), mida on tasu vastuvõtmise dokumendina hageja poolt aktsepteeritud. Hageja esindaja väitis, et T.Koli õigus võtta ja ta ka võttis hageja klientidelt raha, vormistas esialgse dokumendi (allkirja) ja tõi sellega raha kassasse. Seega oli sellekohane praktika hageja juures tavaline.

Kohus leiab, et kostja õigusi ja kohustusi ei mõjuta väited selles, kas hageja esindaja vastuvõetud raha tegelikult hagejale üle andis või mitte. Sellekohane vaidlus on esindaja ja esindatava vahelise õigussuhte küsimus ning sellega kaasnevad tagajärjed kostjasse ei puutu.

5 Õige ei ole ka hageja väide selles, et esindajal oli volitus võtta vastu üksnes ettemaksu. Kolmas isik seda kohtus ei kinnitanud; tema väidete kohaselt pidi hageja huvides vastu võetama iga ostjatelt pakutav summa. Hageja poolt esitatud 19.novembri 2000 allkirjast ei nähtu, et vastu oleks võetud ettemaks. Ostjalt makse saamiseks on kolmas isik vormistanud omakäelise kinnituse, mis poolte seletuse kohaselt asendati hiljem kassa sissetuleku orderiga. Kolmanda isiku väited on kooskõlas tunnistaja L.Dütlustega. Tunnistaja andis ütlusi selles, et lepingu täitmiseks tõid hagejale raha nii T.K A.G kui ka I.G. Kassa sissetuleku order vormistati alati lepingu poole nimele.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjale ei edastatud lepingu sõlmimisel hageja esindaja volikirja; seega ei võinud ega pidanud kostja hageja esindaja volituse piiridega arvestama ning kostjal on vaidluses õigus tugineda TsÜS §-le 98 lg. 5.

Arvestades eeltoodut leiab, et hageja nõue kohustise täitmises ehk kauba maksumuse nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Hageja on esitanud nõude viivisena 55 343.00 krooni väljamõistmiseks. Kooskõlas TsK §- ga 190 võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga; § 191 järgi loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

Lepingu nr. 200476 sõlmimisel on pooled sõlminud ka leppetrahvi kokkuleppe (p. 7.1). Hageja on arvestanud kostjale viivist jättes 10.juuli 2000 makse arvesse võtmata. Arvestades vaidluses esile toodud asjaolusid leiab kohus, et hageja viivise arvestus ei ole õige ning nõue on ülemäärane. Lepingu kohaselt pidanuks kogu ostuhind olema tasutud 30.detsembriks 2000. Kostja on 10.juuli 2000 makse tegemisega täitnud olulise osa lepingust ennetähtaegselt. Arvestades ka 8.augusti 2000 makset jäi kostjal ostuhind tasumata 3 144.00 krooni (253-5 $) ulatuses. Seega langes kostja viivitusse alates viimase maksetähtaja saabumisest. Viivise tasumise kohustus sai kostjal tekkida alates 7.jaanuarist 2001. Võlg on tasutud 6.veebruaril 2004. Seega oli kostja 3 144.00 krooni tasumisega viivituses 1125 päeva (3 x 365 + 30 päeva); arvestatuna tasumata maksesummat oli viivise päevamäär 6.288 krooni ja arvestuslik kogusumma 7 074.00 krooni.

Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks põhjendusega, et nõutav viivis on ülemäärane. Kooskõlas TsK §-ga 194 on kohtul õigus vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi, mis on kreeditori kahjuga võrreldes ülemäära suur. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate poolte varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat huvi.

Kohus leiab, et kostja võinuks kohustise täitmisel selle dokumenteerimise ja lõpetamise vastu suuremat huvi ilmutades hoida ära viivitusse langemise, mida kostja ei teinud. Kostja on kohustise osalises mittetäitmises süüdi ja peab tasuma leppetrahvi mõistlikus ulatuses. Tasumisele kuuluva leppetrahvi suuruse määramisel arvestab kohus asjaolu, et hageja ei ole esile toonud mingisugust kahju, mille põhjustas kostja viivitus. Hageja võinuks ja saanuks segadused kohustuse täitmisel ja vormistamisel oma esindajate valiku ja parema instrueerimisega ära hoida.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv viivitusega tasutud kohustise osa suuruses, s.o. summas 3 144.00 krooni.

kohtukulud Hageja on 12.oktoobri 2004 maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 4750.00 krooni, millest 4470 krooni tuleb kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

6 (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel jätta hageja kanda.

Kostja on tasunud õigusabi eest advokaadibüroole Eipre & Partnerid 1000 krooni ja advokaadibüroole N.L 5000 krooni, millest 3364.60 krooni tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista TsMS I § 61 lg. 1 p. 1 alusel.

Tasaarvestades kohtukulude nõuded tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 3 084.60 krooni.

resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; 61 lg. 1 p. 1; TsMS §-st 230 lg. 1; 436; 438; 439; 441-442; TsÜS I §-st 58 lg. 1; 94 lg. 1 ja 2; 95; 98 ja TsK §-st 173; 190; 191; 194; 242 ja 249 kohus

o t s u s t a s:

hagi rahuldada osaliselt.

Mõista A.G’ilt OÜkasuks välja 3 144.00 (kolm tuhat ükssada nelikümmend neli) krooni kohustise täitmiseks.

Mõista OÜEesti A.Gi kasuks välja 3 084.60 (kolm tuhat kaheksakümmend neli) krooni kohtukulude katteks.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

/allkiri//pitser/

Aase Sammelselg kohtunik