2-06-8095/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-06-8095

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

06. september 2006. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-06-8095 Tsiviilasi X hagi Y vastu 37 022,50 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja X - kostja Y RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi Y vastu 37 022,50 krooni nõudes.

2. Välja mõista Y 37 022 (kolmkümmend seitse tuhat kakskümmend kaks) krooni ja 50 (viiskümmend) senti X kasuks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Y kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vast üleandmisega. Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 28 päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

31. märtsil 2006.a esitas X Tartu Maakohtusse hagi Y vastu 24. jaanuari 2003.a laenulepingu mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud võlgnevuse 37 022,50 krooni nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 29 500 krooni ja viivised 7522,50 krooni, kokku 37 022,50 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostja emale 26. juunil 2006.a kostjale edastamiseks allkirja vastu kätte antud. 05. juuli 2006.a kirjaga tagastas kostja kohtule hagimaterjalid ja märkis, et kuna kohtu poolt väljastatud teatisel puudub tema allkiri, siis ta ei saa selle eest vastutada. Samuti kostja märkis, et ta elab ja töötab välismaal. Eeltoodust tulenevalt, on leidnud tuvastamist, et kostja on isiklikul teadlik tema vastu esitatud hagist ja tal on olnud võimalik hagimaterjalidega tutvuda. Samas ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohus on seisukohal, et antud asjas on võimalik TsMS § 407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt VÕS §

113 lg 1 ja § 94 on viivisemääraks 9% aastas. Kostja ei ole täitnud endale võetud lepingulisi kohustusi, seega kuulub võlgu olev summa ja viivised kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega X hagi Y vastu 37 022,50 krooni nõudes.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik