2-06-7389/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-06-7389

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel (TAGASELJAOTSUS)

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2006. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10762 Tsiviilasi Mxxx Pxxxxxhagi Exxxx Õxxxxx vastu võla ja kahju kokku 143420,60 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxx Pxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) nõustaja Kersti Kaasik Kostja: Exxxx Õxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 23.august 2006.a RESOLUTSIOON

Välja mõista Exxxx Õxxxxxxxx Mxxx Pxxxx kasuks kokku 143 420 krooni 20 senti (25 000 krooni lepingust tuleneva kohustuse katteks; 2890,60 krooni seadusest tuleneva viivise katteks; 115530 krooni kasvava metsa ja tuulemurru omavolilise raiumisega hagejale tekitatud kahju katteks).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulud jätta EINAR ÕISPUU kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 alusel õigus esitada taotlus menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest esitada otsuse teinud kohtule avaldus (kaja) menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

2 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 30.03.06. kohtule hagiavalduse, mille kohaselt pooled sõlmisid raieõiguse võõrandamise lepingu nr 23. Lepingu järgi müüs hageja kostjale 150 tm kasvava metsa raieõiguse hinnaga 335 kr/tm. Tasumisele kuulus 50000 krooni seisuga 31.12.04. Kostja tasus hagejale sularahas 25 000 krooni. Kostja esitas nimetatud lepingu alusel 28.01.05. metsateatise, mille alusel kostja sai keskkonnaametnikult loa 700tn lõikamiseks. Enne metsateatise saamist 14.03.05. oli kostja juba kasvava metsa mahus 492tm maha raiunud ja

504 tm välja vedanud. Seda oli tehtud ilma hageja teadmiseta ja nõusolekuta (va 150 tm). Nimetatud mahtusid tõendab kostja enda arvestusleht. Hageja poeg sõitis kohale märtsis 2004 ning fikseeris olukorra. Selle kohta tehti avaldus politseile.

Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt lepingujärgset makset 25 000 krooni ja kahjutasu omavoliliselt lõigatud metsa eest. Kostja on andnud suusõnalise lubaduse maksta 100 000 kooni, kuid ei ole seda teinud. Pooled leppisid 08.12.04. kokku lõigatava metsa koguse 150tm ning selle hinna 335 kr/tm. Tasumisel ei omanud tähtsust asjaolu, kui palju kulus kostjal metsa ülestöötamisele. Aruandes oli kostja seda märkinud saadud tuluks 182490 krooni. Samas nähtub aruandest, et kostja lõikas kokku 492 tm kasvavat metsa ning vedas välja 504 tm metsa, millest 12 tm oli tuulemurru puud kütteks. Hageja ei ole kostjale sellekohast käsundit andnud.

Hageja on kostjalt korduvalt nõudnud lepingulise makse 25000 krooni tasumist ning hüvitist omavoliliselt raiutud metsa eest. Kostja on suusõnaliselt lubanud 100 000k krooni, kuid reaalselt ei ole ta makseid teinud, põhjendades seda rahapuudusega.

Hageja püstitas kostja vastu järgmised nõuded:

1. lepingulise makse 25 000 krooni tasumine;

2. Lepingulise maksega viivitamise eest üle tähtaja 31.12.04. alates 01.01.05. kuni

01.04.06. kokku 15 kuud VõS § 113 lg 1 alusel 7% aastas ja VõS § 94 lg 1 alusel 2,25% aastas kokku 2890,62 krooni (25 x 9,92 : 12 x 15).

3. omavoliliselt raiutud ja väljaveetud kasvava metsa eest 492-150 x 335 = 114570 krooni.

4. omavoliliselt raiutud ja väljaveetud tormimurru eest 960 krooni (504-492=12; 220-140 x 12 = 960 krooni).

Kokku nõue kostja vastu omavoli ja kahju tekitamise eest 115530 krooni, lepinguline makse

25 000 krooni, lisaks intressid ja viivised kuni 01.04.06. 2890,60 krooni, kõik kokku 143420,60 krooni.

Kostja kirjalikus vastuses (tl 15) hagi ei tunnista. Kostja tegutses kooskõlastatult hageja pojaga, hageja ise oli täielikult teadlik tegevusest metsas. Hagejaga oli kokku lepitud palju metsast lõigata ning selle kohta oli väljastatud raiepilet Raie peatas hageja ise ning seetõttu jäi osa materjali metsa ning üle 200 tm laoplatsile. Hageja pidi selle ise realiseerima. Poolte kokkulepped olid kõik suusõnalised ning kostja pidas neist kinni. Hagejale osutatud teenuste on kostja raha kätte saanud ning kostjal ei ole nõudeid hageja vastu.

Kohtuistungil 24.05.06. jäi hageja esitatud nõuete juurde. Kostja vaidles hagile vastu. Pooltevahelise lepingu õigust kostja kinnitas. Samuti oli kostja nõus tasuma 25 000 krooni lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kostja kinnitas samuti õiendi (tl 10) andmete õigsust.

3 (3) Kohtuistungile 23.08.09. kostja ei ilmunud. Kostja esitas kohtule 21.08.06. avalduse (tl 28), milles nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtuistungile mitteilmumise põhjust ei ole kostja kohtule teatanud. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus lahendab asja tagaseljaotsusega TsMS § 410 lg 1 ja § 413 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole kohtuistungile ilmunud.

Kohtule esitatud hagi on tõendatud poolte seletustega kohtuistungil ning kohtule esitatud kirjalike tõenditega – lepinguga (tl 7-8) ja arvestuslehega (tl 10). Nimetatud dokumente ei ole kostja vaidlustanud. Kostja kohustus tasuda omandatud raieõiguse ees tuleneb üldnormina VõS § 208 lg 1 ja 3, 213 ning 108 lg 1. Hageja õigus nõuda viivist tasumisega hilinemise eest tuleneb VõS § 113. Kosta kohustus hüvitada hagejale lepingust suurema koguse kasvava metsa raiumisega tekitatud kahju on sätestatud VõS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis vabastaksid tema süüst hagejal vara vähenemise eest. Asjaolu, et kostja raius hageja kasvavat metsa lepingus sätestatust suuremas mahus, on tõendatud poolte seletustega. Õiguslikku alust kostjal üleraide tegemiseks ei olnud. Seega oli tema käitumine õigusvastane.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik