Legislator Case Law & Legislation
3-06-274/7 AI generated

3-06-274/7 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 3-06-274/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

3-06-274/7 · Tartu Ringkonnakohus: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
extortion of excessive official fees outstanding balance over-indebtedness unpaid licensing royalties tax regulatory offence satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2006 Tartu Haldusasja number 3-06-274 Haldusasi X X OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 04.11.2005 korralduse nr 13-2.1/12603 peale haldusakti tühistamise nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus X X OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

30. august 2006 Menetlusosalised Apellant-kaebuse esitaja: X X OÜ, esindaja advokaat Vahur Kivistik Vastustaja-haldusorgan: Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus, esindaja Margarita Jõepere RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2006 otsus muutmata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o

11. septembrist 2006.

2 MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. X X OÜ esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksuja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse 04.11.2005 korralduse nr 13-2.1/12603 tühistamist. Maksuja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse 04.11.2005 korraldusega nr 13-2.1/12603 kohustati X X OÜ-d tasuma maksuvõlga kogusummas 2 705 479 krooni. Kaebuse kohaselt on maksuhaldur rikkunud MKS §-is 11 lg 1 sätestatud uurimispõhimõtet. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta ettevõtte poolt enammakstud käibemaksu summades 2 322 000 krooni ja 3 232 254 krooni, mida kaebaja on deklareerinud 1999 kahes erinevas käibemaksudeklaratsioonis. Kaebajale on arusaamatu, miks maksuhaldur ei arvesta enammakseid, kuigi möönab, et maksuhaldur on peatanud nende rahaliste vahendite tagasimakse, kuid ei ole peatatud tasaarvestamist.

2. Vastustaja Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maksuhaldur täitnud kõik uurimispõhimõttest tulenevad nõuded. Antud juhul on tegemist maksuvõla tasumise korraldusega, millega on antud tähtaeg maksusumma tasumiseks, mitte maksuotsusega, millega tuleb näidata, kuidas maksuvõlg on kujunenud. Maksuhaldur on varasemalt peatanud käibemaksu enammaksed Valga Maakonna Maksuameti 20.05.1999 otsusega nr 45 ja Tartu Linna Maksuameti 22.08.2002 otsusega nr 5-04/833 ning mõlemal juhul on peatamine toimunud seoses kriminaalmenetluse alustamisega. Kuni kriminaalasjades lõpliku lahendi saamiseni ei ole põhjendatud nimetatud enammaksete ulatuses X X OÜ käibemaksuvõla vähendamine.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 24. aprilli 2006 otsusega X X OÜ kaebuse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 04.11.2005 korralduse nr 13-2.1/12603 peale rahuldamata. Otsuse kohaselt on maksuhaldur haldusakti väljaandmisel täitnud maksukorralduse seadusest tulenevaid nõudeid ja lähtunud juba olemasolevatest andmetest. Antud juhul on tegemist haldusaktiga, mille puhul on määratud juba varasemalt tuvastatud tasumisele kuuluvate maksusummade ja intresside tasumine. Uue korralduse andmise tingis asjaolu, et maksukohustuslane ise ei ole täitnud MKS §-is 105 lg 1 sätestatud kohustust tasuda maksusummad. Maksuhaldur on õigesti juhindunud MKS §-idest 128 ja 129 ning määranud tasumiseks maksuvõla, mistõttu on vaidlustatud haldusakt õiguspärane ning haldusakti tühistamiseks puudub alus. Tulenevalt MKS §-ist 115 lg 1 on maksukohustuslane, kes ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud korras, kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt ka intressi. 25.11.2005 kirjaga nr 13-4/26393 on andnud maksuhaldur OÜ-le X X selgituse maksuvõla tasumise korraldusele 04.11.2005 nr 13-2.1/12603. Vaidlustatud haldusakti väljaandmisel on maksuhaldur lähtunud MKS §-dest 128 lg 1 ja 129 lg 1 ja lg 3. Tulenevalt MKS §-ist 128 lg 1 on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla ning maksuvõla sundtäitmine toimub täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Tulenevalt MKS §-ist 129 lg 1 ja 3 on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda 10 päeva jooksul maksuvõlg arvates korralduse saamise päevast ning maksuhalduril on õigus märkida hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur andnud korralduse X X OÜ-le kohustusega tasuda maksuvõlg kogusummas 2 705 479 maksuhalduri pangakontole 10 päeva jooksul arvates

3 korralduse kättesaamisest ning märgitud on ka kohustuse täitmata jätmise korral sundtäitmise algatamine. Vaidemenetluse käigus on Maksuja Tolliamet 06.01.2006 vaideotsusega nr 6-1/10 jätnud vaide rahuldamata, kuid on lisanud korraldusele lause: „Käesolevas korralduses väljatoodud maksuvõlg on tekkinud ajavahemikul 17.02.2005 - 04.11.2005“. Maksuhaldur ei ole andnud välja maksusumma määramise suhtes tehtavat maksuotsust tulenevalt MKS §-ist 95, mille kohaselt peab maksuotsusest selguma, kuidas on tasumisele määratud maksusumma määratud. Korralduses äranäidatud summad tulenevad X X OÜ enda poolt deklaratsioonides esitatud summadest, seetõttu maksukohustuslasel peab endal olema ülevaade tasumisele kuuluvatest summadest. MKS § 128 sätestab maksuhalduri kohustuse maksuvõla sissenõudmiseks. Kui maksuhaldur seda ei teeks, muutuks maksukohustuse täitmine vabatahtlikuks. Juhul, kui kuulutatakse välja maksukohustuslase pankrot ja maksuhaldur täitetoiminguid läbi ei vii, siis maksuvõlgade rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. MKS § 129 kohaselt võib maksuhaldur anda korralduse maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise algatamise hoiatusega. Asja materjalide kohaselt on Valga Maakonna Maksuameti 20.05.1999 otsusega nr 45 peatatud AS X X il käibemaksu enammakse summas 3 232 254 krooni tagastamine kuni kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise lõpetamise määruse tegemiseni. Tartu Linna Maksuameti 22.08.2002 otsusega nr 5-04/833 on peatatud AS X X poolt 22.07.2002 esitatud käibemaksu enammakse tagastamine summas 2 322 000 krooni, kuna selle enammakse aluseks olevate tehingute põhjendatuse ja õiguspärasuse suhtes on käimas kriminaalmenetlus. Enammakse tagastamine on peatatud kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Kuna käesoleva ajani ei ole kriminaalasjades lõpliku lahendini jõutud, ei ole põhjendatud nimetatud summade enammaksete kajastamine X X OÜ kontol ning puudub alus nende summade ulatuses käibemaksuvõla vähendamiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. X X OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2006 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 04.11.2005 korraldus nr 13-2.1/12603. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et kaevatav haldusakt on sisuliselt ja formaalselt õiguspärane. Kaevatav haldusakt ei vasta MKS §-ile 46, on mitmeti mõistetav ja ebaselge. MKS § 46 lg 2 kohaselt haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. MKS § 46 lg 3 p 5 sätestab, et lõikes 2 nimetatud haldusaktis peab sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Korraldus maksuvõla tasumiseks paneb adressaadile kohustusi - kohustus tasuda maksuvõlg märgitud kuupäevaks. Sellest tuleneb ka nõue, et tasumise korraldus peab olema piisavalt selge ja arusaadav määral, mis tagab põhiseaduse §-is 15 sätestatud kaebeõiguse teostamise võimaluse. Kaevatavast korraldusest ei nähtu, kas tegemist on nõudega tasuda X X OÜ maksuvõlg tervikuna või osaliselt. Maksuhaldur on oma väidete kohaselt kaevatavas korralduses nõudnud vaid osa maksuvõla tasumist kogu maksuvõlast. Juhul, kui maksuhaldur millegipärast otsustab sisse nõuda osa maksuvõlga ja jätta sisse nõudmata enamiku maksuvõlast, peab ta seda korralduses selgitama ja põhjendama, vastasel juhul jääb korraldus arusaamatuks ega ole kooskõlas MKS § 46 nõuetega; 2) ei ole arvestatud, et korraldus on vastuolus MKS §-iga 119 lg 2. MKS § 119 lg 2 kohaselt intressi ei arvestata tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne

4 maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Puudub vaidlus, et maksumaksja poolt on esitatud kaks tagastusnõuet. Esitatud tagastamisnõue tähendab tagastamisele kuuluvat maksusummat MKS § 119 lg 2 tähenduses, sõltumata asjaolust, et tagastamine on peatatud. Järelikult on intress osas, mille suhtes on esitatud tagastusnõue, arvestatud ebaõigesti. Maksuhaldur on vastuolus osutatud sättega nõudnud maksumaksjalt ebaõiges ulatuses ülemäära suure intressi tasumist; 3) ei ole arvesse võetud, et korraldus on vastuolus MKS §-iga 128 lg 5. Vaadeldava sätte kohaselt maksuhaldur nõuab esmajärjekorras sisse maksusumma, seejärel intressi. Arvestades, et vaidlustatud korralduse kohaselt nõuab maksuhaldur maksuvõlga vaid osaliselt, peaks ta sisse nõudma vaid põhisummat, kuid mitte intressi; 4) ei ole tähelepanu pööratud, et korraldus on ebaõige ja ebaproportsionaalne ka põhjusel, et tagastamise peatamine kui ajutise iseloomuga toiming ei saa isiku õigusi riivata ebamõistlikult pika aja vältel. Vaidlustatud korralduse andmise ajaks oli esimese maksusumma tagastamise peatamisest möödunud ligikaudu kuus ja pool aastat. Nii pikk aeg on enam kui piisav, et ka kõige keerulisemas kriminaalasjas vähemalt võtta seisukoht, kas kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele või suunata kriminaalasi kohtulikuks arutamiseks. Juhul kui kriminaalmenetlust siiski mõistliku aja jooksul lõpule ei viida ega suudeta isegi otsustada selle kohtualluvusse suunamist, ei saa maksuhaldur lõpmatuseni viidata kriminaalmenetlusele kui maksusumma tagastamist või tasaarvestamist takistavale asjaolule. Teistsugune seisukoht oleks vastuolus põhiseaduse §-ist 11 ja MKS §-ist 10 lg 3 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Pärast mõistliku aja möödumist, milleks kindlasti on oluliselt lühem periood kui 6,5 aastat, peab maksuhaldur ise, ootamata selleks eraldi uut taotlust maksumaksjalt, tagastamise peatamise lõpetama. Seetõttu ei saa maksuhaldur oma 04.11.2005 maksuvõla sissenõudmise korralduses 1999 tagastusnõuet ignoreerida.

5. Vastustaja Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2006 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti märkinud, et maksuhaldur on täitnud haldusakti väljaandmisel maksukorralduse seadusest tulenevad nõuded. Enammaksete osas, mille tagastamine on peatatud, on kohus viidanud Valga Maakonna Maksuameti 20.05.1999 otsusele nr 45, millega on peatatud AS X X käibemaksu enammakse summas 3 232 254 krooni tagastamine kuni kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni ja Tartu Linna Maksuameti 22.08.2002 otsusele nr 5-04/833, millega on peatatud AS X X käibemaksu enammakse summas 2 322 000 krooni tagastamine kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni; 2) on vaidlustatud korraldus õiguspärane ja arusaadav. Maksuhalduri 04.11.2005 korralduses näidatud maksusummad tulenevad üksnes X X OÜ poolt ajavahemikul 17.02.2005 - 04.11.2005 deklareeritud summadest, seega peaks maksukohustuslasel olema selge ülevaade tasumisele kuuluvatest maksusummadest. Siiski oli vaidlustatavas korralduses ka märgitud, et maksukohustuslasel on võimalik pöörduda maksuvõla kujunemise kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks korralduse koostaja või piirkondliku maksukeskuse teenindusbüroo poole. Vastuseks X X OÜ 16.11.2005 taotlusele andis maksuhaldur 28.11.2005 kirjas nr 13-4/26393 maksukohustuslasele 04.11.2005 korralduse kohta põhjaliku selgituse. Kirjas on üheselt märgitud, et 04.11.2005 korralduses on kajastatud 17.02.2005 - 04.11.2005 maksukohustuslasele lisandunud võlg, mis 17.02.2005 korralduses ei sisaldu. Samuti on antud ülevaade 17.02.2005 korraldusega ja 04.11.2005 korraldusega sissenõutavatest maksusummadest

5 ja X X OÜ maksuvõlgadest (seisuga 04.11.2005) kokku. Selgitatud on intressi arvestamise aluseid. Kirjale oli lisatud maksukohustuslase isikukontoridade väljavõte 6-l lehel;

3) ei ole korraldus vastuolus MKS §-iga 119 lg 2. Nimetud sätte kohaselt ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele MKS, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. MKS § 116 lg 2 kohaselt kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (§ 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt maksukohustuslasele intressi. Enammakselt, mille tagastamine on peatatud, arvestatakse MKS § 116 lg 4 p 2 kohaselt maksukohustuslase kasuks intressi juhul, kui langeb ära enammakse tagastamise peatamise põhjus (antud juhul kriminaalmenetlus) ja selgub, et enammakse tagastamise peatamine oli alusetu.

Vastavalt MKS § 115 lg 1 kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS §-is 119 lg 2 sätestatu tähendab sisuliselt maksukohustuslasele tagastamisele kuuluvalt enammakselt arvestatava intressi ja maksukohustuslase maksuvõlalt arvestatava intressi tasaarvestust - maksuvõlalt ei arvestata intressi seetõttu, et maksuhalduril on võimalik tasaarvestada maksuvõlg ja enammakse, kui maksukohustuslane esitab enammakse tagastamiseks taotluse.

Enammakse, mille tagastamine on MKS § 107 lg 1 alusel peatatud, ei vasta MKS § 116 lg 2 nõuetele, st maksuhaldur ei arvesta enammakselt, mille tagastamine on peatatud, maksukohustuslase kasuks jooksvalt intressi. Seega ei ole enne kriminaalmenetluse lõppemist põhjendatud apellandi kasuks intressi arvestamine;

4) ei ole põhjendatud väide, et korraldus on vastuolus MKS §-iga 128 lg 5. MKS § 129 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Nimetatud korralduses märgitakse muuhulgas hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt (MKS § 129 lg 3). Juhul kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt MKS § 129 alusel määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist (MKS § 130 lg 1). MKS § 128 lõikes 5 näidatud järjekord puudutab üksnes sundtäitmist, mitte MKS § 129 lg 1 alusel antud maksuvõla tasumise korraldust;

5) on MKS §-is 107 lg 1 sätestatud tagastusnõude peatamine seotud kriminaalvõi väärteomenetluse toimumisajaga, seega on seadusandja eeldanud, et peatamine võib toimuda pikaajaliselt. On kohatud väited kriminaalasja tahtliku venitamise kohta riigi poolt, eesmärgiga maksusummat mitte tagastada. Ka juhul, kui kriminaalmenetluse lõppemise tõttu enammakse tagastamise peatamine lõpeb ja selgub, et peatamine oli ebaõige, ei ole antud juhul tagastamine võimalik apellandi maksuvõla suurust arvestades (05.06.2006 seisuga on apellandi tähtajaks tasumata maksusumma 11 724 082 krooni); toimuda saab üksnes maksuvõla vähenemine enammakse arvel;

6) tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et enammaksed, mille arvestamist maksukohustuse kindlakstegemisel X X OÜ taotleb, on maksukohustuslase poolt deklareeritud ajavahemikul, mille kohta on maksuhaldur teinud 17.02.2005 maksuvõla tasumise korralduse nr 13-2.1/2685. X X OÜ vaidlustas nimetatud korralduse Tartu Halduskohtus. Nimetatud kohtuvaidluses tugines maksukohustuslane samuti argumendile, et maksuhaldur ei arvesta maksukohustuse kindlaksmääramisel enammakseid, mille tagastamine on peatatud. Tartu Halduskohus jättis 14.10.2005 otsusega haldusasjas nr 3-240/05 X X OÜ kaebuse rahuldamata. X X OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu otsuse tühistada. Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-379 jäeti X X OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2005 otsus muutmata. X X OÜ esitas ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse. Riigikohus tegi 11.04.2006 määruse, milles leidis, et X X OÜ kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu ning jättis HKMS § 60 lg

2 alusel kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

24. aprilli 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ebaõige on apellandi seisukoht, et vaidlustatud haldusakt ei vasta MKS §-ile 46, on mitmeti mõistetav ja ebaselge.

Vastavalt MKS §-ile 46 lg 2 peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud. Sama paragrahvi lg 3 p 5 kohaselt peavad muuhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktis sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse vaidlustatud korraldus piisavalt selge ja põhjendatud ning ei ole olnud takistatud kaebaja poolt tema kaebeõiguse teostamine. Vaidlustatud korralduses sisaldub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

Maksuja Tolliamet muutis 06.01.2006 vaideotsusega (tl 6 – 8) Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 04.11.2005 korraldust, lisades sellesse järgneva lause: „Käesolevas korralduses väljatoodud maksuvõlg on tekkinud ajavahemikul 17.02.2005 - 04.11.2005“. Seega nähtub vaidlustatud korraldusest, millise perioodi eest tekkinud maksuvõla tasumist maksuhaldur nõuab ja apellandi vastupidine väide on ebaõige. Samuti on maksuhaldur 25.11.2005 kirjas (tl 29 – 30) selgitanud apellandile 04.11.2005 korraldust nr 13-2.1/12603, märkides muuhulgas, et 04.11.2005 korralduses on kajastatud 17.02.2005 - 04.11.2005 maksukohustuslasele lisandunud võlg, mis 17.02.2005 korralduses ei sisaldu.

Samuti on antud ülevaade 17.02.2005 korraldusega ja 04.11.2005 korraldusega sissenõutavatest maksusummadest ja X X OÜ maksuvõlgadest (seisuga 04.11.2005) kokku. Ebaõige on apellandi väide, et korraldus on vastuolus MKS §-iga 119 lg 2. Vastavalt MKS §-ile 119 lg 2 ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. MKS §-is 119 lg 2 sätestatu tähendab sisuliselt maksukohustuslasele tagastamisele kuuluvalt enammakselt arvestatava intressi ja maksukohustuslase maksuvõlalt arvestatava intressi tasaarvestust, s. o maksuvõlalt ei arvestata intressi seetõttu, et maksuhalduril on võimalik tasaarvestada maksuvõlg ja enammakse, kui maksukohustuslane esitab enammakse tagastamiseks taotluse.

Õige on maksuhalduri väide, et enammakse, mille tagastamine on MKS § 107 lg 1 alusel peatatud, ei vasta MKS § 116 lg 2 nõuetele, s. t maksuhaldur ei arvesta enammakselt, mille tagastamine on peatatud, maksukohustuslase kasuks jooksvalt intressi. Enammakselt, mille tagastamine on peatatud, arvestatakse MKS § 116 lg 4 p 2 kohaselt maksukohustuslase kasuks intressi juhul, kui langeb ära enammakse tagastamise peatamise põhjus ja selgub, et enammakse tagastamise peatamine oli alusetu. Asja materjalide kohaselt on Valga Maakonna Maksuameti 20.05.1999 otsusega nr 45 peatatud AS X X käibemaksu enammakse summas 3 232 254 krooni tagastamine kuni kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni ja Tartu Linna Maksuameti 22.08.2002 otsusega nr 5-04/833 on peatatud AS X X käibemaksu enammakse summas 2 322 000 krooni tagastamine kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni.

Seega on

7 enammaksete tagastamine MKS § 107 lg 1 alusel peatatud ning on ebaõige apellandi väide, et esitatud tagastamisnõue tähendab tagastamisele kuuluvat maksusummat MKS § 119 lg 2 tähenduses intress on osas, mille suhtes on esitatud tagastusnõue, arvestatud ebaõigesti. Vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus MKS §-iga 128 lg 5 ning apellatsioonkaebus ei kuulu ka selles osas rahuldamisele. Vastavalt MKS §-ile 128 lg 5 nõuab maksuhaldur esmajärjekorras sisse maksusumma, seejärel intressi. Lähtuvalt MKS § 128 pealkirjast, reguleerib viidatud säte sundtäitmist ning MKS §-is 128 lg 5 sätestatud järjekord puudutab üksnes sundtäitmist.

Vaidlustatud korraldus on tehtud muuhulgas MKS § 129 lg 1 alusel. Vastavalt MKS §-ile 129 lg 1 on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Nimetatud korralduses märgitakse muuhulgas hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt (MKS § 129 lg 3). Juhul kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt MKS § 129 alusel määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist (MKS § 130 lg 1).

Alusetu on apellandi väide, et vaidlustatud korraldus on ebaõige ja ebaproportsionaalne ka põhjusel, et kuna esimese maksusumma tagastamise peatamisest on juba möödunud ligikaudu kuus ja pool aastat, siis peaks maksuhaldur ise, ootamata selleks eraldi uut taotlust maksumaksjalt, tagastamise peatamise lõpetama. Valga Maksuameti 20.05.1999 otsusega nr 45 ning Tartu Linna Maksuameti 22.08.2002 otsusega nr 5-04/833 on peatatud käibemaksu enammaksete (kokku 5 554 254 krooni) tagastamine kuni enammaksete aluseks olevate tehingute põhjendatuse ja õiguspärasuse osas alustatud kriminaalasjades lõpliku lahendi saamiseni.

Kuna maksuameti viidatud 1999 ja 2002 otsused on jõustunud ning enammaksete aluseks olevate 1999 juunikuu ja veebruarikuu tehingute põhjendatuse ja õiguspärasuse väljaselgitamiseks alustatud kriminaalmenetluses ei ole lõplikku lahendit tehtud, siis on maksuhaldur jätnud õigesti 04.11.2005 maksuvõla tasumise korralduses vähendamata apellandi maksuvõlga käibemaksu väidetava enammaksusumma võrra. Enne lahendi tegemist kriminaalmenetluses puudub alus maksuhalduril väidetav enammakse tagastada. Samas aga enammakselt, mille tagastamine on peatatud, arvestatakse maksukohustuslase kasuks intressi juhul, kui langeb ära enammakse tagastamise peatamise põhjus.

MKS §-st 116 lg 4 p 2 tulenevalt võib maksukohustuslane taotleda intressi maksmist kahe aasta jooksul, arvates tagastusnõude täitmise peatamise tinginud kriminaalasjas õigeksmõistva otsuse jõustumisest või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemise päevast. Nähtuvalt asja materjalidest, enammaksed, mille arvestamist maksukohustuse kindlakstegemisel X X OÜ taotleb, on maksukohustuslase poolt deklareeritud ajavahemikul, mille kohta on maksuhaldur teinud 17.02.2005 maksuvõla tasumise korralduse nr 13-2.1/2685. X X OÜ vaidlustas nimetatud korralduse halduskohtus ja Tartu Halduskohus jättis 14.10.2005 otsusega X X OÜ kaebuse rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2006 otsusega jäeti X X OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2005 otsus muutmata. Riigikohus tegi 11.04.2006 määruse, milles leidis, et X X OÜ kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu ning jättis HKMS § 60 lg 2 alusel kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude kandmise kohta kuludokumente ei ole esitanud.

8

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson