3-05-1097/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-05-1097

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

05. september 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-1097 (endine nr 3-1471/2005)

Haldusasi A.R. kaebus Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni 14.09.2005 otsuse nr 79 tühistamiseks ning soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku tööstaaži tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

28. august 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.R. ning vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna esindaja Ingrid Mägi RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.R. kaebus täielikult.

2. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni 14.09.2005 otsus nr 79 ja teha talle ettekirjutus võtta A.R. taotluse osas viimasele soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vastu uus otsus, arvestades käesolevas kohtuotsuses tuvastatut (HKMS § 26 lg 1 p 1).

3. Lugeda tuvastatuks A.R. töötamine vähemalt 10 aastat puidutoodete viimistlejana, kes on töötanud vähemalt 3. ohuklassi kahjulike aineid sisaldavate lakkide ja sünteesliimidega (HKMS § 26 lg 1 p 5).

4. Mõista Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonnalt A.R. kasuks välja viimase tasutud riigilõivu katteks 10.- krooni (kümme krooni ja 00 senti) (HKMS § 93 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 05.09.2006, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus juhib tähelepanu sellele, et apellatsioonkaebus peab olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisest kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast.

ASJAOLUD

1. A.R. esitas 29.08.2005 Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjonile (edaspidi - Haapsalu pensionikomisjon) avalduse, milles ta taotles endale soodustingimustel vanaduspensioni

määramist soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi – SPS) § 1 p 2 alusel. Haapsalu pensionikomisjoni 14.09.2005 otsusega nr 79 otsustati A.R.le soodustingimustel vanaduspensioni mitte määrata, kuna tislerit ei ole nimetatud nimekirjas nr 2 puidutöötluse kutsena, millel töötamine annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile /tl 8-9/. 2. A.R. 07.10.2005 vaide nimetatud otsuse peale /tl 10-11/ jättis Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionikomisjon oma 21.10.2005 otsusega nr 8 rahuldamata /tl 12- 14/. 3. 16.11.2005 postitas A.R. halduskohtule kaebuse järgmiste taotlustega: 1) tunnistada kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjoni 14.09.2005 otsus nr 79; 2) teha ettekirjutus Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonna pensionikomisjonile uue otsuse tegemiseks, millega määrata A.R.le SPS §

1 p 2 sätestatud soodustingimustel vanaduspension alates 19.09.2005 ning maksta kuni uue otsuse tegemiseni saamata jäänud pension /tl 2-4/. 4. 07.12.2005 määrusega võttis kohus A.R. kaebuse

menetlusse üksnes tühistamistaotluse osas /tl 22/. 5. 23.01.2006 esitas vastustaja kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 27-28/. 15.03.2006 kohtuistungil, kohtu ja vastaspoole nõusolekul, täiendas A.R. oma kaebust taotlusega tuvastada kaebajal soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik tööstaaž /tl 36/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja A.R. sõnul töötas ta tislerina Hiiumaa Metsamajandis (vahepeal muudeti ettevõtte nime) 29.04.1981 kuni 29.02.1996, mis on piisav ajavahemik soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Tegemist oli tervistkahjustava tööga, mille eest anti lisapuhkust ning tasuta piima. Kaebaja leiab, et Haapsalu pensionikomisjon on lähtunud oma otsuse tegemisel sellest, et nimekirjas ei ole otseselt nimetatud tislerit puidutöötluse kutsena, süüvimata, milles seisneb tisleri töö. Samuti ei ole pensionikomisjon hinnanud õigesti dokumente, ta on jätnud kaasamata menetlusse tunnistajad ja kasutamata kaalutlusõiguse. Antud juhul ei ole säilinud (säilitusaeg 3 aastat) töökäske ega tööarvestuse tabeleid, mis oleksid tõendanud tegelikke tööoperatsioone ja tööaega.

Vastustaja Haapsalu pensionikomisjon palub jätta kaebus rahuldamata. Viitega SPS § 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 sätetele märgib vastustaja, et soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku staaži hulka ei arvata loetelus nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Eeltoodud loetelus puudub tervistkahjustav kutseala - tisler. Esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik tuvastada A.R. töötamist puidutoodete viimistlejana, kes töötab vähemalt 3. ohuklassi kahjulike aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Pensionikomisjoni pädevuses ei ole tunnistajate ülekuulamine ja kaalutlusõigust saab rakendada dokumentides olevate ebatäpsuste tõlgendamisel, mitte aga kogu soodusstaaži kindlaksmääramisel. Seega puudus pensionikomisjonil õiguslik alus

A.R.le alates 19.09.2005 soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Asja arutamise käigus asus Haapsalu pensionikomisjoni esindaja seisukohale, et kaevatud otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna esitatud dokumentide alusel ei olnud võimalik teisiti otsustada. Samas ei vaidle vastustaja vastu sellele, kui kohus tuvastab ülekuulatud tunnistajate ütluste alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku staaži olemasolu. Haapsalu pensionikomisjon on valmis siis oma otsuse üle vaatama /tl 44/.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. SPS § 1 p 2 kohaselt isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Kohus peab vajalikuks märkida, et nimetatud redaktsioon kehtib alles alates 01.01.2006. A.R. avalduse lahendamise ajal kehtinud SPS § 1 p 2 redaktsiooni on otsuses kajastatud õigesti (…vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel.) Käesolevas punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist.

Käesoleva paragrahvi punkti 2 alusel sooduspensionile õigust andva töötamise hulka arvatakse ka töötamine punktis 1 nimetatud tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel, st tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel vastavalt nimekirjale nr 1. Samast sättest tuleneb, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata selles paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (edaspidi - Loetelu nr 2) XII alajaotuse „Metsavarumine, tselluloosi-, paberija puidutööstus“ ap 5.2 „Muud kutsed puidutöötluses“ on nimetatud ka puittoodete viimistleja, kes töötab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega (16314).

A.R. tööraamatust nähtuvalt töötas kaebaja Hiiumaa Metsamajandis alates 29.04.1981 kuni 29.02.1996 tislerina, 01.03.1992 kuni 15.06.1993 RE-s Hiiumaa Metsamajand ning 15.06.1993 kuni 23.07.1996 RAS-s Hiiumaa Metsamajand samuti tislerina /tl 18-19/. Sisuliselt on A.R. töötanud tislerina samas kohas perioodil 29.04.1981 kuni 23.07.1996, vahepeal on toimunud vaid muudatused ettevõtte õiguslikus staatuses ja nimes. Iseenesest on õige vastustaja väide, et Loetelus nr 2 ei ole nimetatud „tislerit“, kuid, arvestades tisleri töö sisu, on kahtlemata tegemist puittoodete viimistlejaga.

Nii selgitatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse veebilehel, et tisleri õppekava eesmärk on anda õpilasele laiapõhjaline ettevalmistus puidutöötlemise alal ning oskused töötamiseks tislerina puidutöötlemise ja mööblitööstuse ettevõtetes. Sama tuleneb Ida-Virumaa Kutseõppekeskuse veebilehelt. „Eesti keele sõnaraamat“ annab sõna „tisler“ vastena „mööbelsepp“ ning „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ VI kd 2 vihik – „mööblit valmistav jm peenemate puidutööde oskustööline, mööbelsepp, laudsepp“. Seega, arvestades kaebaja selgitustega ning tunnistajate

I. E. ja A. V. kirjalike seletuste /tl 5-7/ ja ütlustega, samuti S. L. ütlustega kohtuistungil üldse tisleri, sh A.R. tööülesannete ja tööiseloomu kohta /tl 37, 43, 54-55/ tuleb asuda seisukohale, et tisleril kui puittoodete viimistlejal on õigus soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, kui täidetud on ka muud vajalikud nõuded (tööstaaž, töötamine vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega jms).

2. Arvestades eeltoodut nõustub kohus kaebaja väitega, et Haapsalu pensionikomisjon on vaadanud tema avalduse läbi formaalselt, süüvimata tisleri töö sisusse. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 p-s 3 on sätestatud, kes on pädev andma selgitusi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude nr 1 ja nr 2 rakendamise ning töökohtade atesteerimise, loeteludes nr 1 ja nr 2 toodud tööde, kutsealade ja ametikohtade tarifitseerimise kohta. Ka SPS § 5 kohaselt selgitusi eelmärgitud loetelude rakendamise kohta antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Kohtule ei ole teada, et vastustaja oleks nimetatud võimalust kasutanud enne keelduva otsuse tegemist. Keeldumist ei ole ka põhjendatud sellega, et esitatud dokumendid oleksid olnud ebapiisavad, et komisjon ei saa tunnistajaid üle kuulata, et kaebajal ei olnud vajalikul määral tööstaaži, et ta ei töötanud täistööajaga vms, millised küsimused tõusetusid kohtumenetluses ja millega on vastustaja motiveerinud oma vastuväiteid seletuses kaebuse kohta. Otsuses on küll konstateeritud viitega Hiiu Maa-arhiivi arhiiviteatisele /tl 15/, et tisleritel oli tervistkahjustav töö, mille tõttu anti 12 päeva lisapuhkust, tasuta piima ja eririietus, kuid puudub igasugune hinnang neile asjaoludele ja sellest tehtav järeldus.

Seetõttu on kaevatud otsus ebapiisavalt motiveeritud ja vastuoluline. Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määruse nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ § 1 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentide alusel tehakse kindlaks pensioniõigusliku staaži hulka arvatav tegevuse aeg ning et pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele annab vajaduse korral õigusliku hinnangu pensionikomisjon. Pensionikomisjoni sama ülesanne/pädevus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seaduse § 33 lg 2 p-st 2.

Vaidlustatud otsuses niisugune hinnang puudub. Ainus keeldumise põhjus oli formaalselt asjaolu, et tislerit Loetelus nr 2 ei ole.

3. Käesoleval juhul A.R. soovib Haapsalu pensionikomisjoni otsuse tühistamise kõrval teha kindlaks temal soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku staaži olemasolu. Vaieldav ei ole, et A.R. on täitnud seadusest tulenevad järgmised nõuded: tal on vähemalt 20- aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on ta töötanud tislerina – need asjaolud nähtuvad tema tööraamatust. Kaebaja töö sisu ja töötingimusi on selgitanud kohtus üle kuulatud tunnistajad I. E. (töötas koos A.R.ga ajavahemikul 1982 kuni 1986), A. V. (töötas koos A.R.ga ajavahemikul 1978-1995) ja S. L. (töötas koos A.R.ga ajavahemikul 30.05.1983- 07.08.1995, samuti tislerina).

Kõik tunnistajad kinnitasid, et tislerid töötasid mürgiste ainetega (vaikja kaseiinliim, mis sisaldas vasevitrioli, PVA liim, nitrolakk, oblikhape). Nimetatud ainete osas ei ole vastustajal vastuväiteid, et tegemist on vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide ja sünteesliimidega. Tunnistajate ütlustest selgus, et ehkki üks tisler ei töötanud pidevalt eelmärgitud lakkide ja liimidega, vaid tegeles ka puidu järkamise, hööveldamise, lihvimisega, mis tööd on vajalikud puittoodete valmistamisel ja viimistlemisel, toimus kogu tislerite töö samas ruumis.

Seega sõltumata konkreetsest tööoperatsioonist töötas ka A.R. nende lakkide ja liimide aurudest küllastunud õhustikus, kuna osa tisleritest (kokku ca 10 inimest) kasutas samal ajal just neid aineid. Täiendavate tervistkahjustavate tingimustena hõljus õhus peen puutolm ja ruumis oli tugev müra, vibratsioon. Kõigile samas ruumis töötanud tisleritele kui tervistkahjustava töö tegijatele anti võrdsetel alustel kompensatsiooniks tasuta piima ja lisapuhkust, nad olid allutatud kohustuslikule tervisekontrollile. Ülaltoodust teeb kohus järelduse, et A.R. on töötanud vähemalt 10 aastat (vähemalt 2 tunnistajat on kinnitanud nii pikka perioodi, kolmas tunnistaja kinnitas nimetatud perioodist osa aastaid) täistööajaga puittoodete viimistlejana (tislerina) ja töötanud sealjuures vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide ja sünteesliimidega.

Seega leiab kohus uuritud tõendite (dokumendid ja tunnistajate ütlused) koosmõjus, et A.R. puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.

4. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 1 lg-st 2 tulenevalt pensionide määramise alasele haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (edaspidi – HMS), kui see seadus ei näe ette teisiti. HMS § 15 lg 2 näeb ette, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole Haapsalu pensionikomisjon jätnud A.R. taotlust rahuldamata põhjusel, et tema töötamine tervistkahjustaval tööl ei ole nõutaval määral ja viisil dokumentaalselt tõendatud. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt ka mingite täiendavate dokumentide esitamist. HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus jagab kaebuse esitaja seisukohta, et Haapsalu pensionikomisjon ei ole teostanud talle antud kaalutlusõigust seaduspäraselt.

Komisjon ei ole kaalunud kõiki asjaolusid, kasutanud võimalust nõuda avaldajalt täiendavaid dokumente (vt ka HMS § 36 selgitamiskohustus) ja saada asjaomastelt organitelt selgitusi Loetelu nr 2 rakendamise kohta ega järginud seega uurimispõhimõtet (HMS § 6). Tõepoolest, eelviidatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korrast nähtub, et pensionikomisjon saab vajaliku staaži teha kindlaks üksnes esitatud dokumentide alusel. Korra § 28 järgi, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.

See, et kaebajal ei ole tegelikult rohkem kirjalikke tõendeid soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, selgus aga alles kohtus. Kohus möönab, et isegi kui see asjaolu oleks selgunud juba eelnevas haldusmenetluses, ei oleks Haapsalu pensionikomisjon saanud ise hakata tunnistajaid üle kuulama ja vajalikke asjaolusid tuvastama. Samas, kui vastustaja oleks nõudnud täiendavaid dokumente ja talle oleks saanud teatavaks nende esitamise võimatus, siis tulnuks tal täita oma selgitamiskohustust ja näidata A.R.le, kuidas viimane saaks oma pensioniõigusliku staaži muul viisil tõendada.

Õigeaegne selgitus ja oma otsuse nõuetekohane motiveerimine oleks teinud otsuse resolutsiooni kaebajale mõistetavaks ja oleks võinud jätta ära kaebajapoolse vaidemenetluse ning kaebaja oleks aega raiskamata saanud pöörduda kohtusse. Teisalt, õigeaegse selgituse küsimise korral Loetelus nr 2 nimetatud „puittoodete viimistleja“ ja „tisleri“ omavahelisest suhtest võinuks hoopis ära langeda vajadus kohtusse pöördumise järele, kui selgitus oleks vastanud käesolevas otsuses kohtu esitatud tõlgendusele. HMS § 56 lg 3 nõuab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Sealjuures on oluline ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-02). Kohus juba eelnevalt osundas, et Haapsalu pensionikomisjoni otsuse motivatsioon on ebapiisav ja arusaamatu, kuna puudub just faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine (vt tervistkahjustava töö nentimine).

HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et antud juhul on vastustajapoolsed menetlusnõuete rikkumised ja puudused haldusaktis võinud mõjutada asja otsustamist. HKMS § 26 lg 1 p 1 kohaselt on halduskohtul asja sisulisel lahendamisel õigus tühistada õigusvastane haldusakt ja teha haldusorganile ettekirjutus haldusakti tagasitäitmiseks, st ka asja uueks läbivaatamiseks, lähtudes kohtuotsuses tuvastatust.

5. Tulenevalt kaebaja taotlusest, tema poolt kaebuse esitamiselt riigilõivu 10.- kr tasumist tõendavast dokumendist /tl 20/ ning HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 sätetest tuleb vastustajalt A.R. kasuks välja mõista 10.- krooni.

Hurma Kiviloo kohtunik