2-06-1453/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-1453 Otsuse kuupäev

1. september 2006 Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi H.N hagi V.Nvastu abielulahutuses ja elatise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev

24. august 2006 Istungil osalenud isikud Hageja Helen Niinemets Resolutsioon Lahutada H.Nja V.N vaheline abielu, milline sõlmiti 15.04.2000.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr

Välja mõista kostjalt V.Nelatisraha 2000 (kaks tuhat ) krooni igakuiselt tütar C, sündinud.a. ülalpidamiseks alates 25.01.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras H.N kasuks.

Jätta alaealine tütar C ema elukohta.

Jätta hagejale abiellumisel võetud perekonnanimi Niinemets.

Jätta ülalpidamisasja menetluskulu täielikult kostja kanda.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 15. aprillil 2000 aastal Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati akt Pooltel sündis 01. veebruaril 2003.a. tütar C. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palub välja mõista lapse ülalpidamiseks 3500 krooni, arvestades, et söögile kulub 1500 krooni, riietele 700 krooni, kindlustusmakse 400 krooni, kommunaalmaksetele 400 krooni, küttepuudele 920 krooni aastas. Ravimitele 600 krooni, lapse tuba on välja ehitamata, milleks kulub 15 000 kuni 20 000 krooni. Laps läheb lasteaeda, millega lisanduvad kulutused lasteaiamaks ja kohatasu, lapse huvialade kulutusteks ei jätku raha. Hageja palub abielu lahutada ja välja mõista elatisraha lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3500 krooni, jätta talle abiellumisel võetud perekonnanimi ja tema kasvatada alaealine tütar.

Kostja vastuväited.

Kostja ei ole vaatamata kohtu esitatud nõudele kirjalikke vastuväiteid või omapoolset seisukohta esitanud. Kohtu nõude ja kohtukutse on ta kätte saanud isiklikult 5. mail 2006.a. hageja taotles kohtuistungil asja sisulist läbivaatamist kostja isikliku kohalolekuta. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et abielu tuleb lahutada, hagi elatisraha nõudes on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et hageja seletustega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. Abielu jätkamise võimalikkuse kohta ei ole kostja seisukohta saatnud ja see tuleb lahutada. Kohtumenetluses on hagi alates 25.01.2006, kostja on kirjaliku vastuse nõude saanud kätte juba 11.03.2006.a. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Hageja on avaldanud soovi jätta endale abiellumisel võetud perekonnanimi Niinemets. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on abielu ajal sündinud tütar C, kes poolte kokkuleppel jääb ema elukohta. Hagiavalduse kohaselt elab alaealine laps koos emaga tema elukohas Võidu 35. Ühisvara jagamise nõuet esitatud ei ole. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse ( PerekS) § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, lg

3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused.

PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 2000 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma laste arendamiseks lisakulutusi teha. Kostja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi, mida tuleks arvestada elatise suuruse määratlemisel, kostja on töövõimeeas. Kohus leiab, et arvestades sellises eas lapse ülalpidamisvajadusi tuleb elatise suuruseks määrata 2000 krooni. PerekS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hagetav summa on 3500 krooni, hinnates hageja poolte esile toodud kuluarvestust, ei loe kohus tõendatuks kulutusi 7000 krooni ulatuses igakuiselt.

PerekS § 70 lg 1 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus elatise välja mõista nõude esitamisest alates, hagi on esitatud 25.01.2006.a. PerekS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetaud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et elatishagi tuleb rahuldada alates hagi esitamisest.

TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse, TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude jaotuse kindlaks määramist. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagis, menetluskulu elatisraha nõudes tuleb jätta täielikult kostja kanda.

Liili Lauri kohtunik