3-06-1101/3 · Tallinna Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 31.august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1101 Haldusasi

V. Š.i, V. M. ja E. A. kaebus kohtuotsuse täitmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.juuni 2006 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus

V. Š.i, V. M. ja E. A. määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitajad V. Š., V. M. ja E. A., esindaja Hillar Jürgens Vastustaja kohtutäitur K. P.

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 13.juuni 2006 määrus haldusasjas nr 3-06-1101 muutmata ja V. Š.i, V. M. ning E. A. määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus peab jõudma Riigikohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval (TsMS § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur K. P.i menetluses on Tallinna Linnakohtu 9.veebruari 2004 otsuse tsiviilasjas nr 2/23-9277/03 täitmine (täiteasi nr 025/2004/1565).

2. V. Š., V. M. ja E. A. esitasid 1.juunil 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles on vastustajateks märgitud Eesti Vabariik ning Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur K. P.. Kaebuses taotleti: 1) selgitada välja kõik konkreetsed süüdlased Tallinna Linnakohtu 9.veebruari 2004 kohtuotsuse tsiviilasjas 2/23-9277/03 mittetäitmises; 2) kõrvaldada kohtuotsuse täitmist takistavad asjaolud, rakendada meetmed kohtuotsuse koheseks täitmiseks, süüdlaste suhtes kohaldada halduskaristust; 3) kohustada Eesti Vabariiki tagama kohtuotsuse viivitamatu täitmine. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised:

3-06-1101 2(3) 1) Tallinna Linnakohtu 9.veebruari 2004 kohtuotsusega mõisteti kaebajate kasuks OÜ-lt * välja saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu ning sissenõue pöörati arestitud mootorlaevale Rika. 3.märtsil 2004 esitasid kaebajad avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtuotsus on ametnike väärast tegevusest või tegevusetusest tingituna siiani täitmata. Kaebajate kui kohtu poolt laeva hoidjateks määratud isikute vastu on sadama valdaja esitanud suure rahalise nõude. Laeva arestimisaegne väärtus on tunduvalt vähenenud. 2) Varasem ja ka praegune kohtutäitur ei ole täitemenetlust nõuetekohaselt teostanud ega kohtuotsuse täitmist taganud. Kohtutäitur keeldus väljakuulutatud müügipäeval kaebajatele teiste ostjate puudumisel laeva müümast. Kuigi kaebajad juhtisid täitemenetluse peatamise avalduses ja korduvalt suusõnaliselt täituri tähelepanu vajadusele teha kindlaks laeva masinaruumi uputamisega tekitatud kahju suurus, ei ole seda seni tehtud. Täituri sõnul ei ole ta kohustatud seda tegema ja sellega kaasnevaid kulutusi kandma. 3) Eesti Vabariik peab täidesaatva riigivõimu abil tagama kohtuotsuste viivitamatu ja kohese täitmise, mida käesoleval juhul ei ole tehtud.

3. Tallinna Halduskohtu 13.juuni 2006 määrusega tagastati kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Määruse põhjendused: 1) Kohtutäituri tegevuse vaidlustamist reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS) VII osa §

217 lg 1. Selle sätte kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt vaatab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TMS § 217 on käsitatav üldnormina, mis reguleerib täituri tegevuse vaidlustamist kõigi täitetoimingute teostamisel (Riigikohtu 15.märtsi 2002 määrus nr 3-3-4-3-02). HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluse lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohtutäituri tegevus ei ole halduskohtus vaidlustatav, vaidlus tuleb lahendada TMS § 218 järgi maakohtus. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu Tallinna Linnakohtu 9.veebruari 2004 kohtuotsuse tsiviilasjas 2/23-9277/03 mittenõuetekohase täitmisega seonduvad vaidlused täiteasjas 025/2004/1565 halduskohtu pädevusse. 2) Kohtutäiturite karistamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 30 lg 1 kohaselt teostab kohtutäituri ametitegevuse üle järelevalvet justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu. KTS § 34 kohaselt on kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus justiitsministril. KTS § 35 lg 1 kohaselt algatab justiitsminister distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. V. Š.i, V. M. ja E. A. määruskaebuses paluti määrus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjendused: Kaebus esitati Eesti Vabariigi kui institutsiooni vastu, kuna riik ei ole pikemat aega suutnud tagada kohtuotsuse täitmist, mitte aga kohtutäituri tegevuse peale, nagu seda väidetakse vaidlustatud kohtumääruses. Kohtutäitur on kaasatud asjasse kaasvastustajana, so isikuna, kelle kaudu Eesti Vabariik teostab kohtuotsuse täitmist. Kohtumääruses minnakse Eesti

3-06-1101 3(3) Vabariigist, kelle vastu tegelikult kaebus esitati, teemat puudutamata mööda. Määrusest ei selgu, miks seda on tehtud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajate poolt algatatud avalikõigusliku vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

6. Asjaolu, et kaebuses on kohtutäituri kõrval vastustajaks märgitud Eesti Vabariik, ei ole selle üle otsustamisel, millise kohtu pädevusse vaidluse lahendamine kuulub, määrav. Määrav on vaidluse olemus. Kaebuse sisuks on vaidlus kohtuotsuse täitmise ja kohtutäituri tegevuse üle kohtuotsuse täitmisel ning sellise avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks on seadusega ette nähtud halduskohtumenetlusest erinev menetluskord. Kaebuse lahendamine ei kuulu tulenevalt HKMS § 3 lõikest 2 halduskohtu pädevusse.

7. Kohtutäitur täidab riiklikke funktsioone, mille riik on otsustanud seadusega anda täitmiseks sõltumatule isikule. Kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kes peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena (KTS § 2 lõiked 1 ja 2). Koos avalikõigusliku ülesandega täita muuhulgas jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluvaid tsiviilkohtu otsuseid, on seadusega kohtutäiturile pandud ka vastutus oma tegevuse, sh kahju tekitamise eest (KTS § 6). Samuti on seadusega kindlaks määratud menetluskord ja kohus, kes on pädev lahendama vaidlusi, mis tekivad kohtutäituri tegevusest täitedokumendi täitmisel. Lisaks esimese astme kohtu määruses osutatud TMS paragrahvidele 217 ja 218 reguleerivad kohtutäituri tegevusest tulenevate vaidluste lahendamise korda ning kohtu pädevust ja alluvust TMS § 11 ning KTS § 6 lg 3. Halduskohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, millises menetluskorras ja millises kohtus saavad kaebuse esitajad oma õigusi kaitsta.

Lilianne Aasma

Oliver Kask

Ruth Virkus