2-06-18832/8

2-06-18832/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2006-08-31

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

Tsiviilasi nr 2-06-18832 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 31. august 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-18832 Tsiviilasi OÜ Paki pankrotiavaldus Menetlustoiming pankrotimenetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik OÜ Paki (RK 10832517, asukoht Tähe 69-8 Tartu), esindajad juhatuse ...

Tsiviilasi nr 2-06-18832

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht

31.

august 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-18832 Tsiviilasi OÜ Paki pankrotiavaldus Menetlustoiming pankrotimenetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik OÜ Paki (RK 10832517, asukoht Tähe 69-8 Tartu), esindajad juhatuse liikmed Hillar Läte ja Jannu Holsting; ajutine pankrotihaldur Sirje Tael, Tähe Õigusbüroo, Uus 11-33 Tartu Kohtuistungi toimumise aeg 28. august 2006 Protokollija kohtuistungisekretär Regina Rošik RESOLUTSIOON

Lõpetada OÜ Paki esindajad juhatuse liikmed Hillar Läte ja Jannu Holsting) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Välja mõista OÜ Paki pankrotivarast OÜ Tähe Õigusbüroo, arveldusarve 221015630846 Hansapank, kasuks ajutise halduri kulutuste katteks 16 230 (kuusteist tuhat kakssada kolmkümmend) krooni.

Kohustada ajutist pankrotihaldurit Sirje Taela likvideerima OÜ Paki kui juriidilisest isikust võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

Määrata OÜ Paki raamatupidamisdokumentide hoidjaks OÜ Paki juhatuse liige Hillar Läte (isikukood 35808062711, elukoht Tartu).

Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Asjaolud Pankrotiavalduse kohaselt on osaühingu põhitegevusalaks paki- ja sõiduautode remont ning osaühing lõpetas 2005. majandusaasta 209 250 kroonise kahjumiga. Seisuga 31.05.2006 on äriühingul kohustusi kokku 227 854 krooni. Materiaalset põhivara ei ole, käibevara 58 456 krooni. Võlgnevus töövõtjatele 48 594 krooni, hankijatele tasumata arved 119 502 krooni, maksuvõlad 59 758 krooni. OÜ Paki ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see võimatus ei ole ajutine, sest rendipinna omanik Eesti Maaülikool on seoses võlgnevusega takistanud ruumidesse sissepääsu ja majandustegevus on peatunud. Ettevõtte turunissiks oli pakiautode diiselmootorite toitesüsteemide remont, kuid seoses pakiautopargi uuenemisega vajas ettevõte juba 2003. aasta lõpul investeeringut elektroonsetesse diagnostikaseadmetesse, mida ei tehtud. Tartu Maakohus algatas 7. augusti 2006 määrusega OÜ Paki pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela.

Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Paki on maksejõuetu, sest puuduvad ettevõtet teenindavad rahavood, kuna tegevus on lõpetatud ning kohustused ületavad varasid. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku 287 086,64 krooni. Võlg hankijatele on 155 373,64 kr, millest suurim võlg 69 385,37 kr on rendipindade eest Maaülikoole; maksuvõlg 55 565 kr; võlad töövõtjatele 76 148 kr. Vara on võlgnikul 15 839 krooni. Raha jääk 8839 kr; nõuded kolmandate isikute vastu 16 912 kr (reaalselt võib laekuda 4000 kr, kuna on esitatud pretensioonid võlgniku poolt teostatud remonttööde kohta); põhivara puudub; laojääk raamatupidamise väärtusega 14 096,70 kr (realiseerimisväärtus võib olla 3000 kr). Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli sõiduautode hooldus ja remont. Äriühingu netovara ei vastanud äriseadustikus nõutule 2005 lõpust. Lähtuvalt kassavoogudest pidi juhatusele olema selge, et äriühingu alaline maksejõuetus on välja kujunenud kevadeks 2006. Ettevõtte kulud on olnud viimase 12 kuu jooksul suuremad kui tulud, mille põhjal võib öelda, et äriühingu juhtkond ei suutnud tagada ettevõttele piisava suurusega käivet, et katta jooksvaid kulusid. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas on vajalik märkida, et äriühingu tegevus seiskus juunis, mil enam makseid ei tehtud ning seega on oldud viivituses ca 2 kuud pankrotiavalduse esitamisega. Pankrotiavalduse esitamise puhul antud juhul võib aga vaieldavaks osutuda asjaolu, et kevadest kuni suveni otsiti veel võimalusi raskustest välja tulekuks ning kevadel ei olnud väljakujunenud osaühingu alalist maksejõuetust. Äriühingu juhatuse liige ei ole toiminud äriseadustiku kohaselt: on jätnud õigeaegselt esitama pankrotiavalduse, kuid pankrotiavalduse esitamata jätmine ei ole toonud kaasa tagajärjena kahju, sest viidatud tegevusetus ei ole põhjuslikus seoses võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmisega. Ehkki kui juhatus oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, ei oleks Maaülikooli ees olev võlgnevus olnud nii suur, sest

pärast 01.01.2006 olev nõue on suurusjärgus 40 000 krooni. Pankrotimenetluse seisukohalt on tegemist aga summaga, mis eeldab keerulist tagasinõudmise vaidlust ning on kulukas ning kohtuvaidluse tulemusena laekuv summa võib enamuses kuluda menetluskulude katteks. Pankrotimenetluses oleks tagasivõitmise periood väljamakstud summadelt 07.05.2006 – 07.08.2006. Antud perioodil on tasutud pangaarvelt inkasso korras Maksu- ja Tolliametile 45 732,60 krooni ning rohkem vana võla tasumisi ei esine. Kassakoondist nähtub, et nimetatud perioodil on tehtud kassast väljamakseid 4420 krooni igapäevase majandustegevuse kulude katteks. Eeltoodu põhjal võib öelda, et tasudes võlga maksuametile, on eelistatud teisi võlausaldajaid, kuid lähtudes pankrotimenetluse ökonoomikast, on ebaotstarbekas nõuda tagasi summad maksuametilt ning jagada ümber võlausaldajate vahel, sest menetluskulud kuuluvad maha arvamisele nominaalsummast. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et OÜ Paki on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest nähtub, et 25.08.2006 seisuga ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid ca 271 247 krooni ulatuses. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnik on oma majandustegevuse lõpetanud, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad või on ebaotstarbekad, tuleb OÜ Paki pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur ei ole juhatuse liikmete käitumises tuvastanud kuriteo tunnustega tegude ega raskete juhtimisvigade esinemist. PankrS § 130 lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Paki dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Hillar Lätte. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks koos kõigi tehtud kulutustega 16 230 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on halduril kulunud oma ülesannete täitmiseks 21,5 tundi tunnitasuga 700 krooni (sisaldab tulumaksu) ja bürookulu 1180 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Sirje Taelale tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 15 050 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 1180 krooni. Hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Tähe Õigusbüroo.

Kohtunik