2-06-15025/1

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 30.august 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-06-15025 Balti Investeeringute Grupi Pank AS versus M.T. Hagi ese võlgnevuse 87 038 krooni 85 sendi saamiseks Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS ( aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja Helmeri Indela Kostja M.T.

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. 1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista M.T.lt 87 038 krooni 85 senti, millest 39 592.01 krooni on tagastamata krediidisumma, 4 349.05 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 079.38 krooni viivis, 7 918.40 krooni leppetrahv, 1100 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 33 000 krooni kahjuhüvitis Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks; 2. mõista M.T.ilt alates 16.juunist 2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,17 % tagastamata krediidisummalt aastas; 3. Menetluskulud jätta kostja kanda; 4. Selgitada, et TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. 5. Selgitada, et TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 05.juuliks 2006.

Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks.

Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS §-le 113 lg-le 1
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 115 lg-le 1
kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS §-le 127 lg-le 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS §-le 128 lg-le 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS §-le 127 lg-le 2 varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt VÕS §-le 127 lg-le 4 saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Helle Tamm

Kohtunik