2-05-19201/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09 .2006 a.,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-05-19201/05 Tsiviilasi NK hagi VKi vastu Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NK Kostja VK Kohtuistungi toimumise aeg 29.08.2006 a. avalik istung Kohtuistungil osalesid Hageja NK

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Lahutada NK ja VKi abielu,milline on registreeritud a. ,kanne nr. .

Jätta a. sündinud DK hageja NK kasvatada.

Välja mõista VKilt igakuine elatis 2000 (kaks tuhat ) krooni tema a. sündinud D K ülalpidamiseks alates a. kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o. a. NK kasuks.

Abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Tunnistada otsus elatise osas viivitamata täidetavaks 10 000 (kümme tuhat) krooni ulatuses.

Kohtukulude jaotus

Kohtukulud jätta VKi kanda.

Välja mõista VKilt riigituludesse riigilõiv summas 1750 krooni ja tasuda see ,viitenumber ja menetluskulud ,milleks on postikulud, summas 127.90 krooni,tasudes selle a/k ,viitenumber .

Välja mõista VKilt menetluskulud 2300 krooni NK kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest ,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu a. ,mille kohta on tehtud kanne nr. . Abielust on a. sündinud DK ,kes elab koos hagejaga. Abielu on purunenud iseloomude sobimatuse tõttu.Abielusuhted on lõppenud a.ja pooled elavad eraldi elukohtades alates a.Hageja leiab,et abielu jätkata ei ole võimalik,kuna ta ei soovi seda. Kostja keeldub abielu lahutamast P . Hageja palub abielu lahutada , jätta enda kasvatada ja kuna kostja lapse ülalpidamises ei osale ,siis kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 2000 krooni alates hagiavalduse esitamisest. Hageja palub kostjalt tema kasuks välja mõista ka kohtukulud s.h riigilõiv ja kulud õigusabile. Hageja taotleb asja arutada ja hagi rahuldada kostja kohalolekuta.

Kostja kohtusse ei ilmunud,kohtuistungi toimumise ajast on teadlik,mida tõendab allkiri kohtutoimikus.Mitteilmumise põhjustest pole kostja kohut teavitanud ja vastuväiteid hagile ei ole esitanud.

Kohtu põhjendused

Kohus ,kuulanud ära hageja seletuse ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et asja on võimalik lahendada sisuliselt kostja osavõtuta. Kostjat on korduvalt hoiatatud,et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. TsMS § 414 lg.1 sätestab,kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub,võib kohus lahendada asja sisuliselt,kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Perekonnaseaduse § 29 lg 1 p.2 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel,kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada ka elatise saamise.

a. poolt väljastatud abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu registreerimise kohta tehtud kanne nr. .

Sünnitunnistusest nr. nähtuvalt on DK sünd a. registreeritud a. kandega nr. .

Kohus loeb hageja seletusega tõendatuks asjaolu,et abielusuhted poolte vahel on lõppenud a. pooltel puudub ühine majapidamine,nad elavad eraldi elukohtades,kostja lapse ülalpidamises ei osale. Hageja leiab ,et iseloomude sobimatuse tõttu kooselu kostjaga ei ole võimalik ,abielu on purunenud ning ta peab võimatuks ja ei soovi selle taastamist ning palub abielu lahutada.

Perekonnaseaduse § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse ,kui kohus teeb kindlaks,et abielu jätkamine on võimatu.

Kohtu hinnangul on ülaltoodu alusel abielu jätkamine võimatu,mistõttu abielu tuleb lahutada.Hagejaga koos elav alaealine DK tuleb jätta hageja kasvatada.

Perekonnaseaduse § 60 lg.1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg1 sätestab,kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ,mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks.Sama seaduse teise lõike kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana ,lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja on lapse vajadusteks arvestanud 4180 krooni kuus,millest 1500 krooni toidule,800 krooni riietusele,600 krooni ravimitele,360 krooni basseini kasutusele,70 krooni transpordikuludele,550 krooni telefoni kasutamisele ja osale korterikuludest,300 krooni kultuurilisele arendamisele.Hageja leiab,et kostja on kohustatud lapse ülalpidamiseks tasuma igakuiselt 2000 krooni. AS väljastatud tõendi kohaselt esineb DK allergia,mille ravi on pikaajaline ja mis vajab eri toitlustamist ja ravimeid.

Hageja töökoha, AS tõendi kohaselt oli hageja keskmine brutotöötasu ajavahemikul - a. 5821 krooni.

Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ega oma varalist seisundit tõendavaid dokumente ei esitanud.

Kohus leiab,et hageja nõue kostjalt lapse ülalpidamiseks 2000 krooni saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse § 70 lg.1 kohaselt ,kui isik ei täida ülalpidamiskohustust ,mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest.

Kostjalt tuleb tema alaealise lapse ülalpidamiseks hageja kasuks välja mõista elatis 2000 krooni alates 31.10.2005 a.kuni lapse täisealiseks saamiseni.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Kohus leiab,et viivitamata täidetavaks tuleb elatise otsus tunnistada 10 000 krooni osas.

TsMS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg.1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel ,kelle kasuks on otsus tehtud ,teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 krooni.

TsMS § 61 lg.1 kohaselt mõistab kohus poolele,kelle kasuks otsus tehti ,teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest .

Hageja on tasunud temale õigusabi osutanud OÜ- a.sõlmitud käsunduslepingu alusel hagejale osutatud õigusabi eest 6000 krooni.

Kohus leiab,et vajalik ja põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulude katteks 2000 krooni.

TsMS § 64 lg.1 kohaselt mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse riigilõivu ,mille tasumisest hageja on vabastatud. TsMS § 48 lg.1p.3 alusel hagihind elatise hagis määratakse aasta elatusrahaga.

Kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv summas 1750 krooni. Riigituludesse tuleb kostjalt TsMS § 46 p.2,§ 52 p. 5 tulenevalt välja mõista ka asja läbivaatamiskulud,milleks on postikulud summas 127.90 krooni.

Mare Kõlvart kohtunik