3-06-1154/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.augustil 2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-1154 Haldusasi AS-i „X“ kaebus Keila Vallavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 24.08.2006.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised

kaebaja AS-i „X“ esindaja vandeadvokaat Priit Lätt

RESOLUTSIOON 1.Kaebus rahuldada. 2.Tunnistada Keila Vallavalitsuse tegevusetus AS-i „X“ 27.02. 2006.a. veeja kanalisatsiooniteenuse hindade tõstmise taotluse menetlemisel õigusvastaseks. 3.Välja mõista Keila Vallavalitsuselt aktsiaseltsi „X“ kasuks 10 020(kümme tuhat kakskümmend) krooni kohtukulusid.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teade ja apellatsioonkaebus peavad jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu.

ASJAOLUD 27.02.2006.a. esitas Keila vallas veeja kanalisatsiooniteenuseid osutav AS „X“ Keila Vallavalitsusele taotluse ettepanekuga 2003.a. määratud veeja kanalisatsiooniteenuse hindade tõstmiseks, põhjendades seda kulutuste kasvamisega: saastetasud ja ressursimaks on tõusnud 20 % aastas, suurenenud on kulutused tööjõule, joogivee analüüside võtmisele ja nende tegemise eest tasumisele, transpordikuludele(tl 10-18, 27). 31.03.2006.a. dateeritud kirjaga teatas vallavalitsus aktsiaseltsile, et tema ettepanek on menetluses(tl 19). 9.06.2006.a. kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks vallavalitsuse tegevusetus taotluse menetlusel ja kohustada vallavalitsust andma välja haldusakti kaebaja taotluse lahendamise kohta. 21.06.2006.a. määrusega nr 2 kehtestas Keila Vallavalitsus uued veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad(tl 36), mistõttu kohus lõpetas menetluse kohustamisnõude osas HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel(tl 45).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vallavalitsuse tegevusetus taotluse menetlusel, sest soovib vältida sellist vastustajapoolset viivitamist tulevikus, samuti soovib kaebaja hiljem esitada vastustajale kahju hüvitamise nõuet. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse(ÜKS) §-st 1 lg 4 tulenevalt on vastustaja veeja kanalisatsiooniteenuse hinna muutmise taotluse lahendamisel kohustatud järgima haldusmenetluse seaduse(HMS) sätteid, arvestades ÜKS-i erisusi. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem, kui seaduses või määruses kehtestatud tähtaja jooksul. Kui haldusakti või toimingut pole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ära ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse(HMS § 41). Kaebaja poolt esitatud taotlus ei olnud märgukiri märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse(MSVS) § 2 lg 2 tähenduses, vaid oli HMS § 14 lg 1 tähenduses haldusmenetluse algatamise aluseks olev taotlus. Kooskõlas ÜKS §-ga 14 lg 2 kinnitab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kohaliku omavalitsuse volikogu. Keila Vallavolikogu 28.11.2001.a. määrusega nr 60 kinnitatud „Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenusehinna reguleerimise korra“(edaspidi „kord“) p 10 kohaselt on vallavalitsus kohustatud tegema otsuse hinna kehtestamise või taotluse tagasilükkamise kohta 1 kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest ning täiendavate andmete esitamise vajaduse korral võib vallavalitsus vee ja heitvee hinna kehtestada 45 päeva pärast taotluse esitamist. Vastustaja ei ole kaebajat teavitanud, et teenuste hinna muutmise ettepanek oleks puudulik. Viivitamine uue hinna kehtestamisega on põhjustanud kaebajale varalist kahju.

Vastustaja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud ilmumise võimatusest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, mistõttu kohus arutas asja ilma vastustaja esindaja osavõtuta. Kirjalikult esitatud vastuväidetes palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Vallavalitsus ei ole kaebaja taotluse lahendamisega ebamõistlikult viivitanud, vaid on taotluse menetlemisel juhindunud HMS-s, MSVS-s ja korras reguleeritud tähtaegadest ja põhimõtetest ning kaebaja toimingutest menetluse jooksul. Taotlusele edastati vastus MSVS §-s 6 ja korra p-s 10 sätestatud tähtaja jooksul. Kuna vastuses ei teavitatud kaebajat taotluse läbi vaatamata jätmisest HMS § 14 lg 7 tähenduses ega puudustest taotluses HMS § 15 tähenduses, siis oli teatise sisuks kaebajale teada anda, et taotlus on võetud vallavalitsuses sisulisele menetlusele, mis ei ole suunatud taotluse tagasilükkamisele, vaid taotletud haldusakti vastuvõtmisele. Peale vastuse saamist edastas kaebaja vallavalitsusele taotluse juurde täiendavaid materjale – ettevõtte 2005.a. majandusaasta aruande, mis omakorda vajas läbivaatamist ning analüüsimist. Taotluses esitatud ja vallavalitsuse 21.06.2006.a. määruses nr 2 kooskõlastatud teenusehind sisaldab endas olulist hinnatõusu, mistõttu vajas kaalutlemist uue teenusehinna kehtima hakkamise algus, seda eelkõige sotsiaalmajanduslikest aspektidest lähtuvalt. Uute hindade kehtimahakkamise aega ega selle mõju kaebaja majandustegevusele taotluses käsitletud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED Kinnistute veega varustamise ja reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnaseja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu reguleerib ÜKS, mis sätestab ka kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja õigused ja kohustused(ÜKS § 1 lg 1). Nimetatud seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades ÜKS-i erisusi(ÜKS § 1 lg 4). Seega on vastustaja viitamine MSVS-le asjakohatu, sest nagu kaebaja õigesti on märkinud, pole kõnealuse taotluse puhul tegemist ei märgukirja ega selgitustaotlusega, vaid HMS § 14 lg 1 tähenduses haldusmenetluse algatamise aluseks oleva taotlusega.

Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu; hind kehtestatakse vastavalt nimetatud korrale kohaliku omavalitsuse volikogu või vallavõi linnavalitsuse poolt määrusega ning avalikustatakse vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist(ÜKS § 14 lg 2). Korra p 10 kohaselt pidi vastustaja määruse uute teenusehindade kehtestamiseks välja andma hiljemalt 45 päeva pärast taotluse esitamist, seega hiljemalt 17.04.2006.a., kui vastustaja sai taotluse kätte 3.03.2006.a. Vastustaja andis määruse aga rohkem kui 2 kuud hiljem, alles 21.06.2006.a., pärast kaebaja kohtu poole pöördumist ja kohtult kohtukutse saamist.

Sellise venitamise põhjendamine hinnatõusust tekkivate sotsiaalmajanduslike probleemidega on alusetu, sest kaebaja on äriettevõte, mitte sotsiaalhooldusasutus; sotsiaalprobleemide lahendamisega peab tegelema kohalik omavalitsus. Kui määruse väljaandmiseks oli vaja teada, mis ajast soovib kaebaja uute hindade kehtestamist ja milline on nende mõju kaebaja majandustegevusele ning kaebaja 2005.a. majandusaasta aruannet, tulnuks vastustajal seda kaebajalt õigeaegselt küsida. Vastustaja on aga oma kirjalikus seletuses kohtule kinnitanud, et pole kaebajat teavitanud mingitest taotluse puudustest.

Vastavalt ÜKS §-le 14 lg 3 kujundatakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud tootmiskulude katmine, kvaliteedija ohutusnõuete täitmine, keskkonnakaitse tingimuste täitmine, põhjendatud tulukus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas. 21.06.2006.a. määruses on vastustaja tõstnud hinnad peaaegu kaebaja taotletud tasemele, järelikult on ta aktsepteerinud hindade tõstmise põhjusi. Eeltoodust nähtuvalt on vastustaja venitamine kaebaja taotluse lahendamisega üle kahe kuu õigusaktidega ettenähtust kauem vastuolus HMS §-ga 5 lg 4 ja korra p-ga 10 ning seega õigusvastane.

Kaebaja palub vastustajalt kohtukuludena välja mõista 48 689 kr 36 s tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et haldusasja keerukuse astme ja kestusega võrreldes on taotletud õigusabikulud põhjendamatult suured. HKMS § 87 lg 2 alusel vähendab kohus asjast kaebaja esindajana osa võtnud advokaadi kulusid ning mõistab vastavalt HKMS §-le 93 lg 1 ja 2 vastustajalt kaebaja kasuks kohtukuludena välja 10 000 kr tasu õigusabi eest ning 20 kr riigilõivu. Kohtunik: D.Maastik