2-06-14566/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-06-14566

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 30.august 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14566 Tsiviilasi OÜ X hagi A.P. ’i vastu ostu-müügilepingu järgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : OÜ X Hageja volitatud esindaja : A.P. Kostja : A.P. Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks. RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning PäS §130 lg.1 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3 ja §208 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada OÜ X hagi A.P. ’i vastu täies ulatuses.

Välja mõista A.P. ’ilt ostu-müügilepingujärgne võlgnevus kogusummas kaks tuhat kakssada seitsekümmend kaks (2 272) krooni ning menetluskuludena riigilõiv summas kakssada viiskümmend (250) krooni; OÜ X kasuks.

Asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (30.08.2006.a.).

Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja ja S.P.’i vahel 09.12.2003.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel müüs hageja S.P. teleri „JVC“ hinnaga 3 685 krooni. Lepingu sõlmimisel tasus kostja kauba ostuhinnast 277 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus ostja asja ostuhinna ja intressid järelmaksuna tasuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 09.01.2004.a. iga kuu 09.kuupäevaks 284 krooni, viimase osamaksega 09.12.2004.a.. Hageja kinnitab, et ostja pole lepingut täitnud nõuetekohaselt, jättes hagejale tasumata kaheksa graafikujärgset osamakset kogusummas 2 272 krooni. Hageja märgib, et võla sissenõudmistoimingute teostamisel sai hagejale teatavaks, et S.P. suri 04.05.2004.a. ning tema pärandi võttis vastu kostja A.P.. Hageja avaldab, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega pärandi vastuvõtnud kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid viimane nendele reageerinud ei ole. Hageja palub välja mõista kostjalt kauba eest võlguolev summa 2 272 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni.

Menetluse käik 19.06.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.12-14/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi on menetlusdokumendid kätte saanud isiklikult 07.07.2006.a. /tl.19/. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus

“Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.3,4/ on tõendatud, et hageja ja S. P.’i vahel 09.12.2003.a. sõlmitud ostu-müügilepingu nr.831209 alusel müüs hageja S.P. teleri „JVC“ hinnaga 3 685 krooni. Seega eksisteerib lepingupoolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ost-müük) puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) VÕS §208 lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind. VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Ostu-müügileping sätestab ostja (kostja) kohustuse tasuda asja ostuhind ja intressid järelmaksuna maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 09.01.2004.a. iga kuu 09.kuupäevaks 284 krooni, viimase osamaksega 09.12.2004.a. /tl.4/. Asja materjalidega /tl.3/ on tõendatud, et ostja S.P. on lepingujärgselt tasunud vaid esimesed osamaksed (s.h. lepingu sõlmimisel) ning võlgneb hagejale saadud kauba eest veel 2 272 krooni. Kuna ostja ei ole hagejalt saadud kauba eest täielikult tasunud, on hageja õigustatud nõudma kauba eest võlguoleva summa 2 272 krooni tasumist. „Pärimisseadus“ (PäS) (RT 38/96-752) §130 lg.1 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Asja materjalidega /tl.5/ on tõendatud, et S.P.’i pärijaks on A.P. . Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt pärandaja võla (kauba eest võlguoleva summa 2 272 krooni) tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kauba eest võlguolev summa 2 272 krooni.

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 250 krooni /tl.10/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 250 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.

A.Kaldma kohtunik 30.08.2006.a.