2-05-20710/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-20710 ( endine number 2/-26187/05) Otsuse kuupäev 29.08.2006.a., Tallinn Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi S.P hagi R.P vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 22.08.2006 Istungil osalenud isikud Hageja S.P Kostja R.P Resolutsioon Lahutada S.Pja R.P vaheline abielu, milline sõlmiti a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr Välja mõista kostjalt R.P elatisraha 1500 (üks tuhat viissada ) krooni igakuiselt poeg D, sündinud a.lalpidamiseks alates 23.11.2005.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras S.P kasuks.

Välja mõista kostjalt R.P riigilõiv 1400 krooni riigituludesse, tasuda Rahandusministeeriumi AS Hansapank arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072123.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 17. aprillil 2002 aastal Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati akt 491. Pooltel sündis abielu ajal poeg D.., Alates märts 2004.a. ei ole kostja lapsele ülalpidamisraha andnud, kuna abielu on faktiliselt lõppenud palub hageja abielu lahutada ja välja mõista lapsele ülalpidamiseks elatisraha 1500 krooni kuus alates hagi kohtusse esitamisest.

Kostja vastuväited.

Kostja ei pidanud abielusuhete taastamist võimalikuks, leidis, et omamata töökohta ei ole võimalik hagetavat elatise summat maksta.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja seletustega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. Abielu jätkamist ei pea pooled võimalikuks ja see tuleb lahutada. Kohtu poolt 09.03.2006.a. antud pooleaastane leppeaeg ei ole olnud tulemuslik. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on abielu ajal sündinud poeg D, kes poolte kokkuleppel jääb ema elukohta. Ühisvara jagamise nõuet esitatud ei ole.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse ( PerekS) § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, lg

3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused.

PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 1500 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma laste arendamiseks lisakulutusi teha. Kostja poolt esile toodu, et tal puudub töökoht, ei saa arvestada elatise suuruse määratlemisel, kostja on töövõimeeas. Hageja on arvestanud kulutused lapse peale kuus ning kostja ei ole neid vaidlustanud. Kohus leiab, et arvestades sellises eas lapse ülalpidamisvajadusi tuleb elatise suuruseks määrata 1500 krooni. PerekS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

PerekS § 70 lg 1 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus elatise välja mõista nõude esitamisest alates, hagi on esitatud 23.11.2005.a.

Hageja oli kehtinud TsMS ja RLS kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagis, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus TsMS §

64 lg 1 kohaselt kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagihind määratakse TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt elatise hagis kindlaks aasta elatusrahaga, milleks on 18

000 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse 1400 krooni.

Liili Lauri kohtunik