3-06-1009/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-1009 Otsuse kuupäev 28.08.2006 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX´i kaebus Mikitamäe Vallavolikogu kohustamiseks vastama tema poolt 08.03.2006 algatatud otsuse eelnõu menetlemise taotlusele. Asja läbivaatamise kuupäev 17.08.2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja Mikitamäe Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Resolutsioon Jätta XXX´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asja materjalidest nähtuvalt muudeti Mikitamäe Vallavolikogu 14.12.2005 otsusega nr 48 vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ja koondati järelevalveametniku ametikoht alates 19.12.2005. Kaebuse esitaja Feliks Raudkett töötas eelnimetatud ametikohal alates 01.07.2004.

08.03.2006 esitas XXX Mikitamäe Vallavalitsuse istungile Mikitamäe Vallavolikogu otsuse eelnõu vallavolikogu 14.12.2005 otsuse nr 48 kehtetuks tunnistamiseks. Vallavalitsuse istungil heakskiidu saanud, edastas vallasekretär eelnõu volikogu esimehele.

Mikitamäe Vallavolikogu esimees esitatud eelnõu arutamiseks ei esitanud, kuna XXX ei olnud volikogu õigusaktide algatamise õigust.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub kohustada Mikitamäe Vallavolikogu vastama talle 08.03.2006 algatatud otsuse eelnõu menetlemise taotlusele.

Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud järgmistel põhjustel:

1. Haldusmenetluse seaduse § 43 lg 2 kohaselt kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Antud juhul otsustas vallavolikogu esimees ainuisikuliselt jätta haldusakt andmata ja „vormistas“ oma otsuse vastamiskohustuse delegeerimisena vallasekretärile.

2. Haldusmenetluse seaduse § 14 lg 7 kohaselt taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. Antud juhul taotlust läbi ei vaadatud ja läbi vaatamata jätmist kaebajale kirjalikult põhjendatud ei ole.

3. Haldusmenetluse seaduse § 62 lg 5 kohaselt isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, tehakse kättetoimetamisega teatavaks haldusakti andmisest keeldumine.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja Mikitamäe Vallavolikogu esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Halduskohtumenetluse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vastustaja esindaja on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus, sest kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud ja tal puudub põhjendatud huvi.

Kaebaja poolt 08.03.2006 Mikitamäe Vallavolikogu kantseleisse esitatud otsuse eelnõule oli märgitud, et selle esitas Mikitamäe Vallavalitsus. Kaebaja enda nimel ei ole sellist taotlust vastustajale esitatud. Ka kaebusele ei ole lisatud dokumenti, millest nähtuks sellise taotluse esitamine. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal ei ole õigust volikogu õigusakti algatamiseks, sest lähtudes Mikitamäe Vallavolikogu töökorra punktist 15 on volikogu õigusaktide algatamise õigus volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavanemal, vallavalitsusel ja vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Mikitamäe Vallavolikogu 31.03.2004 määrusega nr 7 kinnitatud Mikitamäe Vallavolikogu töökord (tl 9-14) V peatükk sätestab volikogu õigusaktide algatamise. Punkt 15 sätestab, et volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavanemal, vallavalitsusel ja vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel. Punkt 17 sätestab, et volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri, eelnõu põhistavad dokumendid ja vajalike õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Punkt 18 sätestab, et eelnõu ja seletuskiri peavad olema allkirjastatud algataja(te) poolt. Punkt 19 sätestab, et vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse kantseleisse registreerimiseks vähemalt 10 päeva enne volikogu istungit.

Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebuse esitaja XXX Mikitamäe Vallavalitsuse järelevalveametnik alates 01.07.2004 kuni Mikitamäe Vallavolikogu 14.12.2005 otsusega nr 48 koondati järelevalveametniku ametikoht alates 19.12.2005. Kuigi XXX ametikoht oli koondatud, oli ta edasi Mikitamäe Vallavalitsuse liige.

Kaebuse kohaselt esitas ta vallavalitsuse liikmena 08.03.2006 Mikitamäe Vallavolikogule otsuse eelnõu (tl 8). Otsuse eelnõu sisuks oli tunnistada kehtetuks Mikitamäe Vallavolikogu 14.12.2005 otsus nr 48, millega koondati vallavalitsuse järelevalveametniku ametikoht alates 19.12.2005.

Õige on vastustaja väide, et Mikitamäe Vallavolikogu töökorra punktist 15 lähtudes ei ole kaebajal õigust volikogu õigusakti algatamiseks.

Kaebaja väide, et vallavolikogu rikkus haldusmenetluse seaduse § 14 lg 7 sätet, ei ole õige. Haldusmenetluse seaduse § 14 lg 7 kohaselt taotluse läbivaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama.

Kuigi esitatud otsuse eelnõust (tl 8) nähtub, et eelnõu esitas Mikitamäe vallavalitsus, ei leidnud see kohtus tõendamist ja kaebaja seletuse kohaselt esitas ta selle ise.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et haldusmenetluse seaduse § 14 sätestab haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatud avalduse (taotluse) vorminõuded ja selle, mida avaldus peab kohustuslikult sisaldama. Kohus on seisukohal, et kuna kohtutoimikus olev otsuse eelnõu (tl 8) ei vasta ei haldusmenetluse seaduses, ei märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses ega Mikitamäe Vallavolikogu töökorras sätestatud ühelegi õigusaktile esitatavale nõudele – sellel puuduvad allkirjad ja esitamise kuupäev, puudub seletuskiri, puudub eelnõud põhistavad dokumendid, seega ei ole tegemist kehtiva dokumendiga, mistõttu Mikitamäe Vallavolikogu esimehel ei tekkinud vastamiskohustust, järelikult ei saa kohus kohustada Mikitamäe Vallavolikogu vastama kaebaja poolt 08.03.2006 esitatud otsuse eelnõule.

Maare Aloe kohtunik