2-06-15295/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-15295

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 4. september 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Ü.S. avaldus S.N. eestkostja määramiseks Tsiviilasja number 2-06-15295 Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja: Ü.S. puudutatud isikud: - S.N. - M.S. , - Ü.N., eestkosteasutus: Tartu linn (postiaadress Raekoja plats 3, Tartu), esindaja: Tiina Kruuse RESOLUTSIOON 1. Määrata S.N. eestkostjaks Ü.S. . 2. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 04.09.2009. 3. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud: - hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest; - andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta; - esitama eestkostetava vara valitsemise kohta eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. 4. S.N. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6). 6. Määrus jõustub määruse Ü.S. ile kättetoimetamisega (TsMS § 531 lg 1). 7. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 3). 8. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532, § 661 lg 1, 2).

2 AVALDUSE SISU 04.05.2005 arstliku ekspertiisi otsusega on S.N. tuvastatud raske vaimne puue, ta vajab ööpäevaringset kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ega ole võimeline langetama iseseisvalt otsuseid. Avaldaja palub määrata ennast oma ema S.N. eestkostjaks. KOHTU SEISUKOHT 1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18aastaseks saanud isikul. Alla 18aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. 2. S.N. suhtes viidi 10.07.2006 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 33. Ekspertide Marika Miti ja Kairi Mägi arvamuse kohaselt põeb S.N. dementsust Alzheimeri tõvest. Haigus väljendub mitme kõrgema kortikaalse funktsiooni, sh mälu, mõtlemise, orientatsiooni, arusaamise, taiplikkuse, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime häirumises ning on kroonilise järk-järgulise süveneva iseloomuga. S.N. ei ole võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima ning see suutmatus on kestev. Tartu linnavalituse arvamusest ja sotsiaaltöötaja hinnangust nähtuvalt tekkisid S.N. 2003. a mäluhäired, mis on käesolevaks ajaks sedavõrd süvenenud, et ta vajab abistamist isikliku hügieeni toimingute teostamisel (kasutusel on mähkmed), riiete ja voodi korrashoiul, toidu varumisel ja valmistamisel. S.N. ei ole võimeline saama aru vestluse sisust, temaga ei ole võimalik vestlust arendada, jutt on sisutühi ja sõnavara kesine, mõttekäik lünklik. Raha sisulist väärtust ta ei tunne ja allkirja kirjutada ei oska. Haiguslikust seisundist tulenevalt ei ole S.N. võimeline tulema toime igapäevaelu toimingute teostamisega, majandamise, rahaasjade korraldamise ja ametiasutustes asjaajamisega. 12.05.2005 arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt on S.N. raske puue, ta vajab kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval. 16.08.2006 S.N. ärakuulamise protokollist nähtuvalt oli kontakt S.N. olemas, kuid vastates vaatas ta pidevalt avaldaja poole küsimusele vastust või vastusele kinnitust otsides, paljudele küsimustele ei osanud S.N. vastata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.N. on piiratud teovõime. 3. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt TsMS § 526 lg 1 määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. 4. Avaldaja palub määrata ennast oma ema S.N. eestkostjaks ning on andnud selle kohta ka kirjaliku nõusoleku. Ü.S. seletuse kohaselt elab ta koos emaga ning tal on piisavalt aega, et koos emaga olla. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on Ü.S. S.N. eestkostjaks sobiv isik; ta on taganud oma emale ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve. M.S. ja Ü.N. on nõus, et nende ema eestkostjaks määratakse Ü.S. . Ekspertide arvamuse kohaselt ei võimalda S.N. vaimne seisund anda arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS § 96 sätestatud asjaolud, miks Ü.S. ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks määrata S.N. eestkostjaks Ü.S. i. 5. Ekspertide arvates on S.N. haigus kroonilise järk-järguliselt progresseeruva iseloomuga ning ta vajab eestkostet elu lõpuni. Tuginedes TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele, peab kohus mõistlikuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 04.09.2009. 6. Ekspertide arvates ei ole S.N. võimeline sooritama ühtegi tehingut ilma eestkostja nõusolekuta. Seetõttu tuleb eestkoste seada S.N. kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg

3 5 alusel tuleb lugeda, et S.N. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 7. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik