2-04-1874/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Tsiviilasja number

2-04-1874 (endine nr 2/24-10551/04)

Otsuse kuupäev

28.08.2006.a.

Kohtunik

Ene Tsefels

Kohtuasi

AS SEB hagi RE vastu 19 999,98 kr

nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 16.08.2006.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Kohtustungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja RR

Kostja RE ja tema lepinguline esindaja van adv abi BO

Kohtuotsuse resolutsioon

Jätta AS SEB hagi RE vastu 19 999,98 kr nõudes rahuldamata ja hageja kohtukulu tema enda

kanda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue, asjaolud ja põhjendused

Hageja palub kostjalt välja mõista 19 999,98 kr ja kohtukulud riigilõivu näol summas 1400 kr.

Hagiavalduse kohaselt REja AS sõlmisid .a. pangakaardi kasutamise lepingu nr.

pangakaardi näol on tegemist deebetkaardiga, millega võib teha tehinguid kontol olevate

rahaliste vahendite ulatuses. Kostja arvete liikumise aruande kohaselt on tegemist tehingutega,

millised on tehtud sularahaautomaatides ja pangakontorites. Arvete liikumise aruandest nähtub,

et kostja on teinud perioodil .a. tehinguid, mille summa ületab rahaliste vahendite summa kontol

19 999,98 kr võrra. Hageja nõue kostja vastu tuleneb alusetust rikastumisest (TsK § 477). Kostja

on vara hageja arvel omandanud ning hageja hinnangul puudub kostjal selleks igasugune

(seadusest või tehingust tulenev) alus. Hageja ei nõua tulude hüvitamist (TsK § 477 lg 5), vaid

üksnes alusetult omandatud summat.

Vastavalt Lepingu punktile 5.3 oli kostjal õigus avaldada pangale protesti kaardiga tehtud

operatsioonide arvestamise õigsuse kohta ja nõuda õige arvejäägi taastamist kuni ühe

kalendrikuu jooksul alates operatsiooni kajastumisest arvelduskontol. Samuti oli kostjal õigus

nõuda pangast informatsiooni tema kontoga seotud pangakaardiga sooritatud operatsioonide

kohta. Kostja tehinguid ei vaidlustanud. Kuni .a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 63 kohaselt loetakse vaikimist tahteavalduseks, kui see on ette nähtud seaduses või

poolte kokkuleppega. Kuna kostja ei vaidlustanud tehinguid lepingus kokku lepitud perioodi

jooksul, on lepingule tuginedes eeldatav, et kostja luges õigeks kaarditehingute arvestamise

ning kiitis kaarditehingud heaks, millega langes ära alus kaarditehingute edaspidiseks

vaidlustamiseks.

Pangakontoris tehingute autoriseerimiseks on nõutav kaardi valdaja isiku tuvastamine isikut

tõendava dokumendi alusel, seega on välistatud, et .a. tehtud tehingud hageja

pangakontoris ei ole kostja poolsed. kostja poolt sooritatud tehingute tõendamiseks esitas

hageja kassa väljamineku orderi, millest nähtub, et on kostja poolt panga kontorist välja võetud

sularaha summas 20,00 krooni ja 19 990,00 krooni. Konto liikumise aruandel kajastuv summa 20

009,98 krooni on seletatav sellega, et sularaha väljavõtmisel arvestas pank väljavõetavalt

summalt teenustasu 0,2%. Eelnevast tulenevalt arvestas pank 19 990,00 kroonilt teenustasu

summas 39,98 krooni. Teenustasu kajastub ka konto liikumise aruandel, selle erisusega, et

sooritatud tehingule summas 19 990,00 krooni on liidetud teenustasuna 19,98 krooni, mistõttu

konto liikumise aruandel nähtubki tehing summas 20 009,98 krooni. Ülejäänud teenustasuna

arvestatud summa on registreeritud iseseisva tehinguna summas 20,00 krooni. Sularaha

väljavõtmine pangakontorist käis tulenevalt konto liikumise aruandel kajastuvast Inpass

süsteemile viitavast numbrist 777 järgnevalt. Inpassil olid tehingute tegemise ajal erinevates

pangakontorites kaardimakse automaadid. Sularaha väljavõtmiseks tuli koos pangakaardiga

esitada tellerile ka isikuttõendav dokument, misjärel teller tõmbas pangakaardi kaardimakse

terminalist läbi ja maksis soovitud summa kliendile sularahas välja. Tulenevalt asjaolust, et läbi

Inpassi tehtud tehingute kohta käiv informatsioon saadeti pangasüsteemi alles mõned päevad

hiljem, siis oligi võimalik, et sooritatud tehingud registreeriti alles .Tehingute tegemise ajal

kontrolliti isikuttõendava dokumendi alusel isikusamasust, kuid dokumendist koopiat ei tehtud.

Pärast telleri poolt pangakaardiga teostatud toimingut prinditi välja tehingu tegemist tõendav

kviitung, mille allkirjastasid nii tehingu teostanud teller kui väljamakset taotlenud klient (kostja).

Allkirjastatud kviitungeid säilitati 7 aastat vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud

algdokumentide säilitamise nõuetele, mistõttu ei ole hagejal võimalik esitada allkirjastatud

kviitungeid. Kassa väljamineku orderi näol on tegemist sooritatud tehingute elektrooniliselt

salvestatud kviitungite väljatrükiga, millest nähtub, et sularaha väljamaksete saajaks on märgitud

RE. Kostja, võttes pangakontorist sularahana välja 19 990,00 krooni, oli kohustatud vastavalt

hinnakirjale tasuma väljavõetavalt summalt teenustasu 0,2 % ehk 39,98 krooni. Kuna teller tegi

kaardimakse summas 20 009,98 krooni ehk 20,00 krooni võrra vähem, võttis ta õigustatult kontolt

lisaks 20,00 krooni teenustasu. Hageja soovib siinkohal täpsustada kohtule esitatud selgituses

märgitud ebatäpsust. Nimelt ei ole konto liikumise aruandest nähtuv sooritatud ja registreeritud

tehing summas 20,00 krooni mitte sularaha väljamakse kostjale, vaid panga poolt vastavalt

hinnakirjale arvutatud teenustasu.

Hageja on seisukohal, et nõuet tõendavaks tõendiks tuleb eelkõige lugeda konto liikumise

aruannet, millelt nähtub selgelt, et kostja on välja võtnud summad, mis ületavad konto vabade

vahendite jäägi. Vastavalt konto liikumise aruande eelviimases lahtris kajastuvale on kostja

kuni arveldusperioodil teinud kontole sissemakseid summas 21 500, 00 krooni, samas kui

väljamakseid on sooritatud summas 41 599,98 krooni. Konto liikumise aruande viimases lahtris

on märgitud konto lõppjääk, mille kohaselt on kostja jätnud pangale tasumata sooritatud

tehingute eest 19 999,98 krooni. Viimati nimetatud summa on ka hageja poolt nõutud summa.

Hageja leiab, et hageja nõue ei ole aegunud.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt kostja

pangakonto väljavõttest ei selgu, kes on .a. võtnud kostja pangakontolt raha. Kostja on

seisukohal, et .a. (pangas registreeritud .a.) tehingud on põhjustatud arvutirikkest ning on

fiktiivsed. Viidatud tehinguga on kostja pangakontolt võetud rohkem raha kui seda tegelikult

olemasolevad vabad rahalised vahendid oleksid võimaldanud. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et

hageja väited on paljasõnalised ja täielikult tõendamata ega anna alust hagi rahuldamiseks.

Samuti on kostja seisukohal, et hageja nõue on aegunud tuginedes lepingu p 2.1., 2.2., 8.1. ja

8.2. Pooltevaheline leping, mille kehtivusajaks on määratud 2 aastat, kehtis punkt 2.1. kohaselt

alates 11. augustist 1997.a. kuni augustini 1999.a. Lähtuvalt lepingu punktist 8.1. ja 8.2. oli

panga poolt kaardi kasutaja vastu nõude esitamise tähtaeg vastavalt 1 kuu ja 2 kuud, seega

aegusid panga nõuded vastavalt septembris ja oktoobris 1999.a. kuid hageja esitas kostja vastu

hagi alles .a., on hageja nõue lepingu punktide 8.1. ja 8.2. alusel aegunud.

Kostja on seisukohal, et kui poolte vahel eksisteerib lepinguline suhe ei saa nõuet esitada

tuginedes lepinguväliste võlasuhete õigusele. Juhul kui nõuet sellel alusel esitada ei saa (s.t. kui

lepingu on nt tühine) võib esitada hagi tulenevalt lepinguväliste võlasuhete õigusele. Käesoleval

juhul ei ole hageja kordagi viidanud, et poolte vahel sõlmitud pangakaardi kasutamise leping

oleks tühine, mistõttu ei saa nõuet esitada alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja väidab, et

kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi rikkunud, kostja ei ole kaotanud oma pangakaarti ega

andnud kolmandatele isikutele pangakaardi salajast vms. Vastutus lepingulise kohustuse

rikkumise eest on sätestatud TsK-is, mille § 222 Ig-s 1, mis kehtestab, et kui võlgnik ei täida

kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega

tekitatud kahjud. TsK § 227 määratleb, et isik kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte

nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul,

välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on

kohustist rikkunud. Kostja ei ole rikkunud lepingu punkti 5.3., mis sätestab, et konto omanikul on

õigus avaldada pangale protest kaardiga tehtud operatsioonide arvestamise õigsuse kohta ja

nõuda õige arvejäägi taastamist kuni 1 kalendrikuu jooksul alates operatsiooni kajastumisest

konto väljavõttel. Kuna kostja pangakontole jäi vaid 30 kr ei pidanud kostja vajalikuks oma

rahaliste vahendite pidevat kontrollimist, seega ei saa vaikimist antud olukorras mitte mingil juhul

lugeda tahteavalduseks tehingu vaikimisi heaks kiitmiseks, sest kostjale ei olnud teada ja ta ei

võinud ka mõistlikult eeldada, et deebetkontolt üldse oleks olnud võimalik rahaliste vahendite

kasutamine suuremas ulatuses kui kontol ettenähtud vahendid. Juhul kui kaardi valdaja või konto

omanik ei kasuta lepingus ettenähtud protesti avaldamise õigust, ei tähenda see viimase poolt

oma lepinguliste kohustuste rikkumist. Kostja leiab, et tema tegevus ei ole põhjustanud

lepingulist kahju. Tõendamata on nii kahju tekitamine kui ka kahju olemasolu ning põhjuslik seos

nende vahel. Hageja pole tõendanud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et kostja on rikkunud oma

lepingust tulenevaid kohustusi, on alusetu ka hageja poolt esitatud kahju nõue. Kostja ei ole

käitunud süüliselt ja seadust rikkudes. Isegi kui hagejal esineks kahju, siis kostja selle eest ei

vastuta, sest puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Tulenevalt

eeltoodust leiab kostja, et hagi tuleb lepinguõiguse alusel rahuldamata jätta.

Kostja ei ole teostanud .a. hageja pangakontoris tehinguid ega ole seetõttu hageja arvel

alusetult rikastunud. Hageja poolt on esitamata alusdokumendid, mis kinnitaksid, et . on kostja

hageja pangakontoris teostanud tehinguid.

Asjas esitatud kassa väljamineku order ei vasta nimetatud dokumendile esitatavatele nõuetele.

Sellelt ei nähtu ei kostja allkirja ega tema isiku identifitseerimist pangakontoris, mis kinnitaks, et

kostja oleks hagejat volitanud vaidlusaluste sularaha väljamaksete tegemiseks ehk käsundi

andmine hagejale. Hageja poolt esitatud kassa väljamineku orderist ei selgu käsundiandja,

mistõttu ei saa selle tõendiga tõendada, kes on .a. võtnud kostja pangakontolt raha. Seetõttu

puudub hageja poolt esitatud orderil käesolevas vaidluses igasugune sisuline ja tõenduslik

väärtus. Ühispank on kostja arveldusarvel kajastanud mittetõeseid summasid, mida tegelikult

kostjale väljastatud ei ole. Kostja leiab, et antud vaidluses on hageja kohustuseks tõendada, et

kostja on oma tegevusega suurendanud oma vara hageja vara arvel, kostja on tegutsenud

õigusvastaselt ning eksisteerib põhjuslik seos kostja poolt vara omandamise ja . pangast välja

võetud summade vahel. Käesoleval juhul pole hageja suutnud tõendada mitte ühtegi hagi

rahuldamiseks vajalikku eeldust. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et kumbki pool peab tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on seisukohal, et hagi aluseks

olevad asjaolud on täielikult tõendamata, hageja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis

kinnitaks tema paljasõnalisi ja alusetuid väited kostja alusetu rikastumise kohta hageja arvel.

Tõendamata on nii kahju suurus, kostja vara suurenemine hageja vara arvel kui ka kostja seos

nimetatud summade väljavõtmisega hageja pangakontorist.

Kohtu põhjendused

TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Seega, hagiasjas pool ise määrab , millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse

ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus lahendas asja kohtuistungil, seega on otsus

rajatud tõenditele, mida istungil uuriti.

Asja kohtuliku arutamise käigus on ilmnenud, et teostas hageja suuremahulisi infotehnoloogilisi

töid, mistõttu töötas samaaegselt kaks erinevat autoriseerimiskeskust, kes ei vahetanud

omavahel andmeid reaalajas. Kahe erineva süsteemi kasutamise tõttu oli võimalik võtta

automaatidest välja rohkem raha, kui kontoomanikul kontol oli.

Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte vahel .a. sõlmitud

pangakaardi kasutamise leping nr (t lk 7).

pangakaardi näol on tegemist deebetkaardiga, millega võib teha tehinguid kontol olevate

rahaliste vahendite ulatuses ja selle asjaolu üle pooled ei vaidle.

M)JJ

Asjas tõendina esitatud konto liikumise aruandest (t lk 9-10) nähtub, et kostja kontole on

teostatud sissemakseid summas 21500 kr ja kontolt on teostatud väljamakseid summas

41599,98 kr so 19 999,98 kr võrra rohkem, kui kontol rahalisi vahendeid oli.

Pooled ei vaidle kostja kontolt sularahaautomaadi kaudu .a. sooritatud sularaha väljamakse

tehingute üle summas '10 000 kr ja summas 10 000 kr, so kokku 20 000 kr.

Pooled vaidlevad kostja kontolt .a. pangakontori kaudu toimunud sularaha väljamaksete üle

summas 20 009,98 kr ja 20 kr.

Hageja on hagis esiletoodud faktiväite tõendamiseks esitanud kohtule kostja konto liikumise

aruande (t lk 9-10). Kostja taotlusel on hageja esitanud kassa väljamineku orderid (t lk 56 ja

57) raha väljamaksmise kohta. Kohus, uurinud ja hinnanud nimetatud tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et osundatud kassaväljamineku orderid ei kinnita usaldusväärselt konto liikumise

aruandel toodud andmete õigsust. Nii nähtub esitatud .a. kassa väljamineku orderilt (t lk 57), et

raha väljamaks on teostatud summas 19990 kr (saaja RE) teenustasu 00 kr, konto liikumise

aruande kohaselt on .a. väljamaks teostatud summas 20009,98 kr. .a. kassaväljaminekuorderi

kohaselt on teostatud väljamaks 20 kr, teenustasu 0.00 kr, sama summa on näidatud ka konto

liikumise aruandel. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et konto algjäägiks ja lõppjäägiks märgitud

summad viidatud tõenditel suurusjärgult väga oluliselt erinevad, näiteks konto liikumise aruande

kohaselt konto lõppjääk on -19 999.98 kr, kassa väljamineku orderi kohaselt aga 135581,50 EEK

(t lk 57) ja kassa väljamineku orderi, mille kohaselt on teostatud väljamaks summas 20 kr, on jääk

märgitud hoopiski summas 300177,12 EEK (t lk 56).

Kostja väide, et pangakontoris tehingute autoriseerimiseks on nõutav kaardi valdaja isiku

tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel, ei ole tõendamist leidnud, sest asjas esitatud

kassa väljamineku orderitelt (t lk 56 ja 57) ei nähtu saaja isikut tõendava dokumendi number ega

saaja allkiri. Küll aga nähtub sellelt panga telleri pitsatijäljend ja allkiri. Seega ei saa

vaieldamatult järeldada, et käesoleva tehingu tegemisel on viidatud nõuet järgitud.

Tähelepanuta ei saa jätta seda, et asjas esitatud konto liikumise aruanne on ebatäpne ega erista

selgelt iseseisva tehingu summat ega teenustasu, teenustasu suurust ei nähtu ka kassa

väljamineku orderilt (sellel näidatud teenustasu on 0.00 EEK).

Eelnevast järeldub, et asjas kogutud tõendid ei tõenda piisava usaldusväärsusega asjaolu, et

nimelt kostja on sooritatud tehingu, mille alusel on tema kontolt .a. hageja pangakontori kaudu

toimunud väidetavad sularaha väljamaksed vastavalt summas 20 009,98 kr ja 20 kr. Seega ei

saa ka usaldusväärselt tõendatuks lugeda hageja väidet, et nimelt kostja on rikkunud lepingut ja

teostanud tehinguid summas 19 999,98 kr, mis ületavad tema rahaliste vahendite summa.

Asjaolu, et kostja ei ole lepingu p 4.4 järgi avaldanud protesti kaardiga tehtud operatsioonide

arvestamise õiguse kohta ega ole nõudnud õige kontojäägi taastamist, on kostja õigus, mitte

kohustus. Ja kuna kostja ei ole väidetavalt kõnealust kontot kasutanud, ei saa see asjaolu olla

käsitletav lepingu rikkumisena. Asjaolu, et kostja oleks rikkunud lepingu p 7, mis sätestab, et

kaardi valdaja on kohustatud hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuulunud ,

asja menetlemise käigus tõendamist leidnud ei ole.

Arvestades asjas tuvastamist leidnud asjaolusid ja pooltevahelist võlasuhet suhet, asub kohus

seisukohale, et pooltevaheline suhe käsitletav lepingulise võlasuhtena, mitte lepinguvälise

võlasuhtena, nagu hageja ekslikult on leidnud.

Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses tuleb kohaldada kooskõlas .a. kehtiva

võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse

rakendamise seaduse § 9 ja 11 kohaselt kohaldada tsiviilkoodeksi ja tsiviilseadustiku üldosa

(kehtis .a.) seaduse sätteid.

TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta

kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud, lg 2 järgi kahjude all mõistetakse

kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt

saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud, § 227 sätestab, et

isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mittenõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult

süü olemasolul, väljaarvatud seadusega või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab

isik, kes on kohustist rikkunud.

Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et usaldusväärset tõendamist ei ole leidnud kostja

õigusvastane tegevus ega tema süü selles, et hagejale kahju summas 19 999,98 kr, mistõttu

puudub õiguslik alus hagi rahuldamiseks.

Kohus leiab, et hageja poolt vaidlusaluse summa käsitlemine võimaliku pangapoolse krediidina

ei ole kooskõlas pooltevahelise lepinguga ja seega ainetu.

Tuginedes .a. kehtivale võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise

eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 (kehtis

kuni .a.) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (kehtib alates .a.) § 146 lg 1 asub kohus

seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõue ei ole aegunud. Kostja tuginemine

üksnes lepingu sätetele, ei anna alust aegumise kohaldamiseks.

Menetluskulud

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

§-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-de 46 p 1, 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1

jäävad kohtukulud hageja enda kanda. Kostja kohtukulude hüvitamist ei nõudnud.

Ene Tsefels

Kohtunik