3-05-295/4 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Lilianne Aasma ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-295 Haldusasi

R. K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 23. mai 2001. a korralduse nr 2108-k lisa p 10 ja 28. novembri 2001. a korralduse nr 5091-k lisa p 1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2006. a otsus Menetlustoiming AS * (likvideerimisel) taotlus kolmanda isikuna protsessi kaasamiseks

RESOLUTSIOON

Rahuldada taotlus ja kaasata kolmanda isikuna protsessi AS * (likvideerimisel).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. K. esitas kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 23. mai 2001. a korralduse nr 2108-k p 10 ja 28. novembri 2001. a korralduse nr 5091-k lisa p 1 tühistamiseks. Nimetatud osas otsustati korraldustega kanda hooneregistrisse Tallinnas * asuvad mitteeluruumid (nr 571—587). Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2006. a otsusega rahuldati kaebus. Tallinna Linnavalitsus esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

2. AS * (likvideerimisel) esitas taotluse menetlusse kaasamiseks, kuna kohus on otsustanud tema õiguste ja vabaduste üle isikut menetlusse kaasamata. Taotleja kasutas vaidlusalust mitteeluruumi juba enne eluruumide erastamist ja on vaidlusaluse mitteeluruumi erastamise õigustatud subjekt, soovides seda erastada.

Tallinna Linnavalitsuse vastuses toetatakse taotlust.

R. K. vastuses leitakse, et vaidlusalused rendipinnad erastati korteriomanikele 1994.—1995. aastal. Erastamise ajal kehtivate seaduste kohaselt mitteeluruumidena erastatavaid pindasid elamus ei olnud. Elamu üldkasutatavate abiruumide kasutamine üürilepingute alusel ei saanud muuta nimetatud ruumide õiguslikku staatust, kusjuures ei oma tähtsust asjaolu, et huvitatud isik kasutas vaidlusaluseid ruume enne eluruumide erastamist. Selliste ruumide kasutamise

3-05-295 2(2) kord pärast nende erastamist korterite üürnikele oli reguleeritud mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES) § 2 lg-ga 3. Seega ei ole huvitatud isik vaidlustatud ruumide erastamise õigustatud subjekt ja tema õiguste ega vabaduste üle asja arutamisel ei otsustata. Samuti põhjustaks kolmanda isiku kaasamine kohtuasja venitamise ja rikuks oluliselt kuuekümne kolme korteriomaniku huve, õigusi ning vabadusi. Vaidluse tõttu on peatatud korteriomandite seadmine ja korteriomanikel ei ole võimalik vabalt oma vara käsutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 14 lg 3 p 1 kohaselt kaasatakse kolmas isik menetlusse, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

Ringkonnakohus leiab, et aktsiaselts tuleb käesoleval juhul kaasata kolmanda isikuna menetlusse, sest vaidlustatud haldusaktide tühistamine võib MEES § 2 lg 2 kohaselt mõjutada aktsiaseltsi õigust erastada mitteeluruume. Halduskohus on küll leidnud, et täiendavalt erastatavaid mitteeluruume elamus ei eksisteeri, kuid mitteeluruumide olemasolu ongi käesolevas asjas vaidlusalune küsimus ja aktsiaseltsil sellest küsimusest puudutatud isikuna peab olema õigus vaidluses kaasa rääkida.

Lilianne Aasma Ivo Pilving Silvia Truman