2-06-13254/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

29. august 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-13254 Tsiviilasi I.P hagi D.P vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.P Kostja D.P Kohtuistungi toimumise aeg

22. august 2006.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Lahutada D.P ja I.P abielu, mis on sõlmitud 12.01.2002.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 55.

3. Anda tagasi I.P abielueelne perekonnanimi S. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud jätta I.P kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud 25.05.2006 esitas I.P hagi D.P vastu abielu lahutamiseks. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ja nõustus lahutama abielu. Hageja soovis endale abielueelset perekonnanime S.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Hageja soovis abielueelset perekonnanime S.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud 12.01.2002 abielu Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr 55 (toimiku lk 6). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et abielusuhted lõppesid aprillis 2003 ja poolte kooselu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et poolte abielu kuulub seetõttu lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le 2.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 p-i 1 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus asub seisukohale, et vastavalt hageja taotlusele tuleb talle tagasi anda perekonnanimi S.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja soostus, et menetluskulud jäävad tema kanda. Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik