2-05-23242/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjaanuaril 2006. a hakkas kehtima uus tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). TsMS RakS § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Varem kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on taotlenud riigilõivu, summas 280 krooni, ja õigusabikulude, summas 150,60 krooni, väljamõistmist kostjalt. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning nimetatud kulud kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
Legislator headnote
AI generated2-05-23242/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Pooled sõlmisid 3. oktoobril 2003. a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Kostja ei ole osutatud teenuse eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale 1505,75 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist, mida nõuab põhivõla ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 3011,50 krooni ja kohtukulud.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht
23. august 2006.a, Tartu; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-05-23242 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 3011,50 krooni nõudes
Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: AS EMT; registrikood: 10096159; asukoht: Valge 16, Tallinn; hageja esindaja: Raido Reinsalu; Lindorff Eesti AS; asukoht: Hobujaama 4, Tallinn; kostja: X ; RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista X AS EMT kasuks 3011 (kolm tuhat üksteist) krooni ja 50 senti. Käesolev kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja kirjaliku avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Kohtukulud Välja mõista X AS EMT kasuks riigilõiv 280 (kakssada kaheksakümmend) krooni ja õigusabikulu summas 150 (sada viiskümmend) krooni ja 60 senti. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Pooled sõlmisid 3. oktoobril 2003. a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Kostja ei ole osutatud teenuse eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale 1505,75 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist, mida nõuab põhivõla ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 3011,50 krooni ja kohtukulud.
KOSTJA VASTUS
Kostja võtab 17. 07. 2006 kohtule edastatud avaldusega hagi õigeks.
KOHTU PÕHJENDUSED
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Poolte vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale teleteenust ja kostja kohustus selle eest kokkulepitud viisil tasuma. Hageja on oma kohustuse täitnud, kostja aga on endapoolset kohustust rikkunud jättes teenuse eest tasumata. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
KOHTUKULUDE JAOTUS
1. jaanuaril 2006. a hakkas kehtima uus tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). TsMS RakS § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Varem kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on taotlenud riigilõivu, summas 280 krooni, ja õigusabikulude, summas 150,60 krooni, väljamõistmist kostjalt. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning nimetatud kulud kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
Kohtunik