3-06-1218/9 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1218 Haldusasi Kaebus ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 25.04.2006 otsuse nr 217 p 3 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.07.2006 määrus nr 3-06-1218 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. T.´i (ik *), P. T.´i (ik *) ja H. K.´i (ik *) määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta R. T.i, P. T.i ja H. K.i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.07.2006 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 122 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R. T., P. T. ja H. K. esitasid avaldused õigusvastaselt võõrandatud vara asukohaga Haapsalu linnas * (endine ) tagastamiseks. Enne vara õigusvastast võõrandamist oli kinnistu omanik H. S., kes oli kaebajate vanaisa vend. ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 25.04.2006 otsusega nr 217 jäeti avaldused rahuldamata, sest õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik H. S. ei olnud Eesti Vabariigi kodanik seisuga 16.06.1940.

H. K., R. T. ja P. T. esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palusid tühistada ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 25.04.2006 otsuse nr 217 p 3. Kaebused sisaldasid esialgse õiguskaitse taotlusi, mille kohaselt sooviti kanda R. T.i, P. T.i ja H. K.i kasuks keelumärge Lääne Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr 1083832 III jakku Haapsalu linn, * ning registriosa nr 1543132 III jakku Haapsalu linn, kinnistu võõrandamise ja koormamise keelamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamist peavad kaebajad vajalikuks põhjusel, et tagada vara reaalse tagastamise võimalus. Vara endise omaniku näol oli tegemist ümberasujaga ning ei ole teada, millise seaduse Riigikogu selles küsimuses kehtestab. On võimalik, et vara tagastatakse õigustatud subjektidele. Kuna * kinnistust on 11.03.2002 eraldatud 258 m2 ja see on kantud registrisse eraldi kinnistuna registriosa nr 1543132 all aadressiga , siis taotlevad kaebajad keelumärke seadmist nii * kui ka registriossa.

3-06-1218

2(3)

Tallinna Halduskohtu 18.07.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-1218 liideti kaebused ühte menetlusse ja jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et asja materjalidest ei ilmne, et vaidlusaluste kinnistute osas oleks hakatud teostama võõrandamistoiminguid või on kolmandatel isikutel kavatsus neid teostada lähemas tulevikus. Kaebajate poolt esitatud argumendid ei põhjenda piisavalt, kuidas esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine antud juhul raskendaks kohtuotsuse täitmist ning põhjustaks kaebuse esitajatele pöördumatuid tagajärgi, samas kui õiguskaitse tooks kaasa kolmandate isikute õiguste põhjendamatu piiramise. Halduskohtu arvates on ennatlik kaebajate seisukoht, et nad on vaidlusaluse kinnistu osas omandireformi õigustatud subjektid. Kohus leidis, et kaebajatele positiivse kohtulahendi korral ei raskendaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine antud juhul kohtuotsuse täitmist ega põhjustaks kaebuse esitajatele pöördumatuid tagajärgi.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

Määruskaebuses paluvad H. K., R. T. ja P. T. tühistada Tallinna Halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas ja esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kui kinnistusraamatust ei nähtu kaebajate kasuks keelumärget, ei ole kinnistute praegusel omanikul mingeid takistusi müüa või koormata kinnistud ning kanda kinnistusregistrisse asjaõigust kolmandate isikute kasuks. Sel juhul on võimalus kinnistute reaalseks tagastamiseks positiivse kohtulahendi puhul raskendatud või isegi välistatud. Vastupidiselt kohtu järeldusele leiavad määruskaebuse esitajad, et nad on taotluses tuginenud õigesti eeldusele, et nad on omandireformi õigustatud subjektideks. Kohus oli seisukohal, et kaebajate kaitstavad õigused ei ole tõendatud. Kohus tegi oma otsustuse hetkel, kui talle ei olnud esitatud isegi vara tagastamise toimikut. Samuti on materjalide hulgas tõendid H. S.´i ümberasumise kohta. Kohtu seisukohad kaebuse tõendite hindamisel on pinnapealsed ja esialgse õiguskaitse rakendamise seisukohalt põhjendamatud. Puudub alus tuvastada, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu.

Lääne Maavalitsus palub määruskaebus jätta rahuldamata. Kaebuse esitajad on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuginenud eeldusele, et nad on vaidlusaluse kinnistu osas omandireformi õigustatud subjektideks. Kuid ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 25.04.2006 otsusega nr 217 ei ole kaebajaid tunnistatud õigustatud subjektideks Haapsalus, * asunud kinnistu nr 21 osas. Maakonnakomisjon on tuginenud oma otsuses ORAS seaduse § 7 lg 1 punktidele 1 ja 2 ning lõikele 2. Vastustaja leiab, et ei ole rikutud kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi ega piiratud nende vabadusi. Esialgse õiguskaitse rakendamist on taotletud selliste õiguste kaitseks, mille olemasolu ei ole tõendatud.

Haapsalu Linnavalitsus on seisukohal, et Tallinna Halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas on õige ja põhjendatud. Haapsalu Linnavalitsus kanti * omanikuna kinnistusregistrisse 15.02.2001. Kinnistu jagati 11.03.2002 kaheks. Haapsalu Linnavolikogu otsustas 27.06.2003 otsusega nr 52 „Vara võõrandamine (*)“ kinnistu * võõrandada. Oma 30.04.2004 otsusega nr 112 otsustas volikogu võõrandada kinnistu OÜ-le *. Kinnistu võõrandati OÜ-le * volikogu 17.12.2004 otsuse nr 158 alusel. Kinnistute võõrandamisel ei olnud Haapsalu Linnavalitsusel teada ühtegi õiguslikku takistust nimetatud kinnistute võõrandamiseks või asjaolu, mis oleks riivanud kolmandate isikute õigusi nimetatud kinnistute osas.

3-06-1218

3(3) OÜ * on kinnistute seaduslik ja heauskne omanik, kelle õiguste piiramine oleks käesolevas asjas ilmselgelt põhjendamatu.

* Osaühing ei ole määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et see seisukoht on lõppjärelduses õige.

Kaebajatel esineks esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui kaebuses esitatud väited võiksid tuua kaasa kaebajate omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise, s.t kaebuse lõppeesmärgiks oleks vara tagastamine ORAS-e alusel. Sellisel juhul tuleks tagada vara reaalse tagastamise võimalus kaebajatele ning kohaldada meetmeid, mis välistaksid vara võõrandamise heausksetele omanikele.

Kaebajad ei ole vaidlustanud ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni otsuse aluseks olevat faktilist asjaolu, et vara endine omanik ei olnud Eesti Vabariigi kodanik seisuga 16.06.1940. Kaebuses tuginetakse sellele, et vara endine omanik oli ümberasuja ning seetõttu seaduse praeguse redaktsiooni kohaselt kuuluks kohaldamisele ORAS § 7 lg 3, mille puhul ei oma vara endise omaniku kodakondsus tähtsust. Ehkki kaebajate seisukoht ORAS § 7 lg 3 tõlgendamisel on õige, ei annaks ka ORAS § 7 lg 3 alust kaebajate omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks, sest nimetatud sätte kohaselt rahuldatakse ümberasujate vara tagastamise taotlused riikidevahelise kokkuleppega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.03.1999 määrus nr 3-3-1-6-99).

ORAS § 7 lg 3 on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks. Riigikohtu 14.02.2006 otsus jõustub selles osas 12.10.2006 tingimusel, et Riigikogu pole vastu võtnud nimetatud sätet muutvat või kehtetuks tunnistavat seadust. Kui ORAS § 7 lg 3 on kehtetu, tuleb kaebajate taotluse osas lähtuda ORAS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 2, nagu komisjon praegu on teinudki ning kuivõrd kaebajad selle otsuse aluseks olevat faktilist asjaolu ei ole vaidlustanud, ei saa kaebuse lahendamine kohaldamisele kuuluva seaduseredaktsiooni alusel tuua kaasa kaebajatele vara tagastamist. Seepärast pole käesolevas vaidluses vaja kohaldada esialgset õiguskaitset.

Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma