2-05-12326/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Jaanus Saaremõts

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-12326/287 (endine nr. 2/287-15205/05)

Tsiviilasi

OÜ hagi V.I vastu 11635,60 krooni saamiseks

Menetlusosalised

Hageja OÜ

Hageja lepinguline esindaja S.E

Kostja V.I

Menetluse liik

Kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista V.I 11635,60 (üksteist tuhat kuussada kolmkümmend viis krooni 60 senti) OÜ

kasuks.

Kohtukulude jaotus

Kohtukulud jätta kostja kanda.

Välja mõista V.Ikohtukulu 1445 (üks tuhat nelisada nelikümmend viis krooni) OÜ

kasuks.

Välja mõista V.I riigituludesse postikulu 92,90 (üheksakümmend kaks krooni 90 senti)

ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti

Ühispanka või 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2800049777.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumajale menetluse taastamiseks 14

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000

krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018

või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Kohus leidis

Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus summas 11635,60 krooni

ja kohtukulud.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja

taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega vastavalt

TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali

kättesaamisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja

perekonnaliige on hagimaterjalid 28.07.2006 vastu võtnud, kuid kohtu poolt antud tähtpäevaks

ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. Vastavalt TsMS § 322 lg 1 loetakse dokument saajale

kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale

vähemalt neljateistaastasele isikule.

Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab

põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele

kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses

sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud

enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud

redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK §

173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste

muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise

kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm

protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist

protsendimäära. Vastavalt VÕS (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) § 113 lg 1 järgi rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt

kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt

mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks

välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks

otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana

poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast

hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale.

Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1050 krooni, menetlusdokumentide

kohtutäituriga kättetoimetamise kulu 295 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust

õigusabikulud 100 krooni, kogusummas 1445 krooni hageja kasuks.

Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni

01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks

on postikulud summas 92,90 krooni.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik