3-06-1/8 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1 Haldusasi Kaebus lisapensioni saamise õiguse tuvastamiseks alates 01.01.1996 ja Pärnu Pensioniameti kohustamiseks maksma välja pensioni vaheraha ajavahemiku 01.01.1996 kuni 27.01.2001 eest Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja 04.04.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus

A. T.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A. T. Vastustaja Pärnu Pensioniamet

RESOLUTSIOON

Jätta A. T.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja 04.04.2006 otsus haldusasjas nr 3-06-1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. T. töötas avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumise ajal 01.01.1996 Saaremaa Metsamajandis metsaülemana.

Lähtudes ATS §-st 57, Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusest nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ ja 01.04.2004 määrusest nr 100, arvestati A. T.ile 50% pensionilisa alates 27.01.2001.

A. T. taotles Pärnu Pensioniameti Kuressaare osakonnalt pensioni vaheraha arvestamist ja maksmist ajavahemiku 01.01.1996 kuni 27.01.2001 eest. 25.11.2005 saatis Pärnu Pensioniameti Kuressaare osakond vastuse, millest nähtub, et avaldaja vanaduspension on arvutatud ümber alates 27.01.2001 ja sotsiaalministri 31.12.2001 määrus nr 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvestamise ja

3-06-1

2(4) maksmise juhend“ (muudetud 20.07.2005 määrusega nr 92) ei võimalda pensioni ümberarvestamist 01.01.1996 seisuga.

2. A. T. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus kindlaks teha avalik-õiguslik suhe, mis annaks aluse taotleda ja maksta suuremat pensioni ka ajavahemiku 01.01.1996 kuni 27.01.2001 eest.

A. T. töötas ATS jõustumise ajal Saaremaa Metsamajandis metsaülema ametikohal, mis vastab töötamisele avalikus teenistuses. ATS § 163 lg 1 kohustas kahe kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest vormistama töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnikud ümber avalikku teenistusse võetud ametnikeks. Keskkonnaministeeriumi ametnike vea tõttu ei nimetatud avaldajat teenistusse 01.01.1996 seisuga. Hiljem on ametnikud oma viga tunnistanud. Asjaolu, et töölepingust tulenev suhe jäi avalikuks teenistuseks ümber vormistamata, ei anna alust võtta isikult õigust saada riiklikku pensioni ATS § 57 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

3. Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja 04.04.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. ATS § 182 lõigete 1 ja 3 kohaselt esineb õiguslik alus vanaduspensioni ümberarvutamiseks juhul, kui on täidetud kaks tingimust: ametikoht on kantud Vabariigi Valitsuse määrusega vastavasse loetellu ja isik oli avaliku teenistuse seaduse jõustumisel avalikus teenistuses. ATS § 182 lõigete 1 ja 3 alusel kehtestati Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrus nr 97, mille § 3 lg 2 järgi rakendatakse määrust alates jõustumisest 25.03.2002. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 01.04.2004 määrusest nr 100, millega rakendati 19.03.2002 määrust nr 97 tagasiulatuvalt alates 27.01.2001, tekkis kaebuse esitajal õigus vanaduspensioni ümberarvestamiseks alates 27.01.2001. Kuna pensioni ümberarvutamiseks oli oluline vastavate ametikohtade loetelu kehtestamine, ei ole alust kaebuse esitaja nõudel arvestada pension ümber avaliku teenistuse seaduse kehtestamisest alates.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Apellatsioonkaebuses palub A. T. kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. ATS § 163 lg 1 kohustas kahe kuu jooksul arvates ATS jõustumisest vormistama töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnikud ümber avalikku teenistusse võetuks, samuti esitama sinna juurde kuuluva ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Keskkonnaministeeriumi ametnike vea tõttu ei nimetatud apellanti teenistusse seisuga 01.01.1996. Nimetatud viga on tunnistanud keskkonnaminister 02.04.2003 kirjas nr 20-1/1780 ja 17.09.2002 käskkirjas nr 716. Halduskohus ei pööranud tähelepanu ATS §-le 163. Seda paragrahvi ei ole muudetud. Apellant leiab, et kui viga tehti 1996. aastal, siis tuleb see parandada ka 1996. aasta seisuga nagu seadus ette näeb. Kui Keskkonnaministeerium oleks toiminud seaduse järgi, oleks apellant saanud pensionilisa alates 01.01.1996. Viis aastat hiljem vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrused ei saa muuta ATS-i ja olla aluseks apellandi pensionilisa äravõtmisel.

5. Pärnu Pensioniamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja otsus muutmata. Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) puudus regulatsioon Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 nimetatud ametikohtadel töötanud isikute vanaduspensioni tagasiulatuvaks ümberarvestamiseks ja seetõttu muudeti sotsiaalministri 20.07.2005 määrusega nr 92 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendit“. Juhendit täiendati §-ga 531, millega ATS § 182 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 nimetatud ametikohtadel töötamise korral arvutatakse pension ümber tagasiulatuvalt alates 27.01.2001 juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt 30.09.2005. Apellandi vanaduspension on ümber arvutatud Pärnu Pensioniameti Kuressaare osakonna pensionikomisjoni 16.08.2005 otsuse nr 12 alusel tagasiulatuvalt alates 27.01.2001. Pärnu

3-06-1

3(4) Pensioniameti Kuressaare osakonnal puudub õiguslik alus A. T.ile vanaduspensioni tagasiulatuvaks ümberarvestamiseks alates 01.01.1996.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetletud ametikohal enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist töötatud aeg tuleb arvesse võtta kaebaja pensionistaaži arvutamisel ATS § 57 sätestatud ametniku vanaduspensioni maksmisel tagasiulatuvalt alates ATS jõustumisest.

7. ATS § 182 sätestab, kuidas võetakse teenistusstaaži arvutamisel arvesse enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist ametiasutuses töötatud aeg. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt arvutatakse isikule, kes sama seaduse jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaži §-des 153-156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne sama seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides teatud ametikohtadel töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Enne 27.01.2001 kehtinud sõnastuse kohaselt ATS § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvati enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes. Seaduse seletuskirja kohaselt puudutas muudatus neid endiseid riiklikusse metsavalvesse kuulunud metsamajandite töötajaid, kes ATS jõustumise ajal on avalikus teenistuses. Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi allasutustena eksisteerinud metsamajandid kuulusid riikliku metsavalve süsteemi. Riiklikku metsavalvet ja looduskaitsealast järelevalvet finantseeriti riigieelarvest. Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses töötades täitsid riiklikud metsavalvetöötajad metsa ja looduskaitseobjektide kaitsmisest tulenevaid riikliku järelevalve funktsioone.

ATS § 182 lg 2 sätestab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. 27.01.2001 jõustunud muudatustega täiendati ATS § 182 lõikega 3, mille kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

8. ATS § 182 lõigetest 2 ja 3 nähtub, et § 182 lõikes 1 nimetatud ametiasutustes või ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes või organisatsioonides töötamise aega arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes juhul, kui need ametiasutused või vastavalt ametikohad on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses. Metsamajand, kus apellant töötas, ei olnud ametiasutus Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 kinnitatud endise Eesti NSV ametiasutuste loetelus, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Tegemist on sellise asutusega, mis on nimetatud alates 27.01.2001 kehtiva ATS § 182 lg 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97. Seda määrust rakendatakse alates ATS § 182 lg 1 muutmisest ja § 182 lg 3 kehtestamisest.

9. Eeltoodust tulenevalt saab alates Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 § 3 lg-s 2 näidatud tähtpäevast apellandi ametnikustaaži hulka arvata enne ATS jõustumist metsaülemana töötatud aja ning alates nimetatud ajast tekkis apellandil õigus ATS § 57 lg 2 sätestatud 50%-lise pensionilisa saamiseks. Ametnikustaaži arvutamiseks eelnimetatud viisil ajavahemikul avaliku

3-06-1

4(4) teenistuse seaduse jõustumisest kuni Vabariigi Valitsuse ülalnimetatud määruse rakendamise alguseni 27.01.2001 ei ole õiguslikku alust.

10. Ebaõige on apellandi arvamus, et ATS andis talle õiguse lisapensioni saamiseks ning Vabariigi Valitsuse määrustega seda õigust kitsendati. ATS §-st 182 on kogu ATS kehtivuse ajal üheselt tulenenud, et ametiasutus või ametikoht ametiasutusele allunud ettevõttes, asutuses või organisatsioonis peab olema määruses nimetatud, et isikul tekiks õigus lisapensioni saamiseks. Apellandi poolt viidatud ATS § 163 lg 1 reguleerib teenistusse nimetamist ja mitte teenistusstaaži arvutamist. Asjaolu, et apellanti ei nimetatud avalikku teenistusse alates 01.01.1996, ei ole avaldanud mõju varasema teenistusstaaži arvutamisele. Avaliku teenistuse staaži arvutamist mõjutas käesoleval juhul üksnes see, et apellandi varasem töökoht ja asutus ei olnud enne Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 kehtestamist arvatud loetellu, kus töötatud aeg loetakse avaliku teenistuse staaži hulka.

11. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 tagasiulatuv kohaldamine ei ole vajalik ka lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest. Isikul ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et tema pensionistaaži hulka arvatakse töötamine Vabariigi Valitsuse määruses nimetamata ametikohal alates avaliku teenistuse seaduse jõustumisest.

12. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 tagasiulatuv kohaldamine ei tulene ka võrdse kohtlemise põhimõttest. Pensioni tagasiulatuval ümberarvestamisel mitte üksnes alates ATS § 182 muutmisest, vaid juba alates 1996. aastast, kaasneksid riigile olulised rahalised kulutused. Kõigi ametikohtade ühesuguse kohtlemise välistab seetõttu riigi rahaliste vahendite piiratus. Seadusandja otsustus pensioni sätestamisel ei saa kaasa tuua kõigi samaväärse tähtsusega ametivõi töökohtadel töötanud isikute ootust pensioni saamiseks.

13. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on seaduslik. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma