3-06-1428/7 · Tallinna Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving (eesistuja), Lilianne Aasma ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1428 Haldusasi

K. K. ja Ü. K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 4. veebruari 2004. a korralduse nr 189-k tühistamiseks ja maa erastamise lepingu tühiseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. juuli 2006. a määrus esialgse õiguskaitse taotluse kohta Menetluse alus ringkonnakohtus

K. K. ja Ü. K. määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. juuli 2006. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 122 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 4. veebruari 2004. a korraldusega nr 189-k otsustati erastada

V. K. * asuv maa pindalaga 1283 m2. Tallinna Halduskohtu 6. mai 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-1093/2004 jäeti rahuldamata * maaüksusega piirneva maaüksuse tagastamise õigustatud subjektide K. K. ja Ü. K. kaebus selle korralduse tühistamiseks. 22. juunil 2006 sõlmiti V. K. * maaüksuse müügileping.

2. K. ja Ü. K. esitasid 19. juulil 2006 Tallinna Halduskohtule taas kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 4. veebruari 2004. a korralduse nr 189-k tühistamiseks, samuti maa erastamise lepingu tühiseks tunnistamiseks. Ühtlasi palusid kaebajad esialgse õiguskaitse korras peatada kaevatava korralduse kehtivus ning keelata selle alusel erastamisja kinnistamistoimingute tegemine. Taotluse põhjenduste kohaselt oleks kohtuotsuse hilisem täitmine sisuliselt võimatu, kui * maa on erastatud ja kinnistusraamatusse kantud.

3. Tallinna Halduskohtu 20. juuli 2006. a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus märkis, et HKMS § 97 lg-st 3 tulenevalt ei saa kohus sama haldusakti peale uuesti menetlusse võtta. Samamoodi on perspektiivitu kaebus müügilepingu tühisuse tunnus-

3-06-1428 2(3) tamiseks, sest seda ei saa vaidlustada halduskohtumenetluses. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks kolmandat isikut koormav. Kuna kaebajate huve rikub piiride kulgemine nõnda, et piiri peale jääb puu, on neil võimalik vaidlustada piiride kulgemise ettepanek.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. K. ja Ü. K. määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuses leitakse järgmist:

a) Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Väide, et korraldus on läbinud kohtuliku kontrolli, on ebaõige. Kohtud ei kontrollinud korralduse vastavust maakorralduse nõuetele. Vastasel juhul oleks märgatud, et korraldus on välja antud ilma katastritoimiku moodustamiseta, milles pidi olema ka nõuetekohane piirikirjeldus. Piiriprotokoll koostati 2. mail 2006. Menetlusviga viis kaebuses nimetatud materiaalõigusnormide rikkumisele. Kohtud ei kontrollinud ka erastamisavalduse tähtaegsust. Kaebuse esitajad on esitanud sama nõude, kuid erineval alusel. Seega ei riku kaebus HKMS § 97 lg 3 nõudeid.

b) Kohus ei põhjendanud, miks maa ostu-müügi leping on eraõiguslik. Sisuliselt on tegemist tsiviilkäibes oleva maa üleandmisega.

c) Põhjenduses, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks kolmandale isikule koormav, ilmneb kohtu erapooletus. Samavõrd erastamisprotsessiga on veninud ka tagastamisprotsess. Esialgne õiguskaitse ei keelaks kolmandal isikul maa kasutamist. Menetluse venimine viitab hea halduse põhimõtte rikkumisele. Kinnistamine muudab kohtuvaidluse antud asjas mõttetuks.

d) Halduskohtu seisukoht piiride kulgemise ettepaneku osas on põhjendamata. 6. veebruari 2006. a piiride kulgemise ettepanekus on * senine maakasutus määratud valesti. Varasemates kohtulahendites ei ole seda käsitletud.

5. Tallinna Linnavalitsuse vastuses palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Linnavalitsus nõustub halduskohtu seisukohtadega. Erastamise eeltoimingute ja varasema haldusasja menetluses on korduvalt käsitletud maa suurust ja piiride kulgemist. Maa erastamine ja tagastamine on veninud kaebajate korduvate kaebuste tõttu.

6. Kolmanda isiku V. K. vastuses palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Kaebajad venitavad korduvate kaebustega pahatahtlikult maa erastamist. Korraldus on läbinud mitmekordse kohtuliku kontrolli.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest samasisulises vaidluses on kohtuotsus jõustunud. Varasema asjaga (nr 3-1093/2004) kattuvad käesolevas kaebuses nii tühistamisnõude ese kui ka alus. Tühistamisnõude aluseks HKMS § 97 lg 3 ja TsMS § 371 lg 1 p 4 tähenduses ei saa lugeda motiive, miks kaebaja leiab, et haldusakt on õigusvastane, sest uurimispõhimõttest tulenevalt kontrollib halduskohus tühistamiskaebuses vaidlustatud haldusakti õiguspärasust tervikuna, kõigi õigusnormide valguses, sõltumata sellest, millisele normile viitavad protsessiosalised. Uurimispõhimõtte rikkumise korral võib kaebaja kaevata halduskohtu otsuse edasi, mitte ei saa esitada uut kaebust. Kuna tühistamiskaebust saabki esitada vaid ühel alusel —haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi — on korduv kaebus sama haldusakti peale alati lubamatu. Olukord, kus sama kaebaja võiks haldusakti vaidlustada üha uutel motiividel korduvalt, kahjustaks õiguskindlust ebaproportsionaalselt.

Seega ei oma tähtsust, kas kaebajad tuginesid varasemas kohtumenetluses maakorraldusnõuete rikkumisele või ükskõik millisele muule motiivile.

3-06-1428 3(3)

8. Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01, p 36, leiti, et halduskohtul on volitus tuvastada haldusaktiga seotud lepingu tühisus HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 26 lg 1 sätestab halduskohtu volitused asja lahendamiseks resolutsiooniga. Siiski on käesolev kaebus lepingu tühisuse tuvastamise taotluse osas perspektiivitu, sest haldusaktiga seotud tsiviilõigusliku lepingu tühisuse saab halduskohus resolutsioonis tuvastada vaid juhul, kui tühistatakse lepingu aluseks olev haldusakt. Ilma tühistamiseta jääb haldusakt kehtima ja see tagab ka lepingu kehtivuse. Erastamisleping on ostu-müügileping ja seega tsiviilõiguslik (vt eelpoolviidatud Riigikohtu otsuse p 15).

Lilianne Aasma Oliver Kask Ivo Pilving