2-06-16717/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

(tagaseljaotsus)

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.juuli 2006.a Paide

Tsiviilasja number

2-06-16717

Tsiviilasi

AS-i EMT hagi XX’i vastu võla ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS EMT, registrikood 10096159, asukoht XXX Tallinn

Hageja esindaja: JJ volikirja alusel

Kostja: XX, isikukood XXX, elukoht XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

31.juulil 2006.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista XX-ilt AS-i EMT kasuks 1410.15 (üks tuhat nelisada kümme krooni ja 15

senti) krooni põhivõlga ja 1409.15 (üks tuhat nelisada üheksa krooni ja 15 senti) krooni

viivist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-16717 so AS-i EMT menetluskulud (riigilõiv, õigusabikulud) ja

asja läbivaatamiskulud, kannab XX.

EDASIKAEBAMISE KORD

XX ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

XX võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142

lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB

Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal

juhul 3100057277.

AS EMT võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus

esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu

määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja

ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud

vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud viisil kätte

toimetatud (tl 26). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1

alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas

osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Tsiviilasi nr 2-06-16717

2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 28.02.2004.a sõlmitud Liitumislepingust, milles

kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud,

st ei tasunud hagejale raha viimase poolt esitatud arvete nr x, c ja k alusel. TsMS § 407 lg 1

alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Asjaolu, et kostjal on hagejale tasumata Liitumislepingu alusel osutatud teleteenuste eest

kokku 1410.15 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud pooltevahelistest võlasuhetest

tulenevat raha maksmise kohustust.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

Asjaolu, et kostja rikkus Liitumislepingust tulenevat raha maksmise kohustust, annab hagejale

õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st võlgu oleva 1410.15 krooni tasumist. Kuna

kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kostjalt

nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu.

Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ning kohus rahuldab

3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas.

Asjaolu, et kostja ei täitnud omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab

tunnistust sellest, et kostja viivitas nende kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale

õigustuse nõuda temalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Viivise arvestust on

hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja arvestuse kohaselt on kostja

Liitumislepingust tulenev viivisvõlg hageja ees 1492.48 krooni. Viivise suurust, määra ja

arvestuslikku õigsust kostja vaidlustanud ei ole. Samas ei nõua hageja kostjalt viivist mitte

täies ulatuses, vaid põhivõlast väiksemas ulatuses. Hageja on õigustatud valima, millises

ulatuses ta kohustatud isikult viivist nõuab. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud

ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.

4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud

(hagiavalduse kohaselt riigilõiv ja õigusabikulu) kui ka asja läbivaatamiskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti, st kostja.

Sirje Lahesoo

Kohtunik