2-06-17441/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.august 2006.a Paide

Tsiviilasja number 2-06-17441

Tsiviilasi

AS-i EMT hagi Karin Kitt’i vastu võla ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn Hageja esindaja: Raul Feldman volikirja alusel

Kostja: Karin Kitt, isikukood xxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 04.augustil 2006.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Karin Kitt’ilt AS-i EMT kasuks 1431.54 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üks krooni ja 54 senti) krooni põhivõlga ja 47.10 (nelikümmend seitse krooni ja 10 senti) krooni viivist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-17441, so AS-i EMT menetluskulud (riigilõiv, õigusabikulud) ja asja läbivaatamiskulud, kannab Karin Kitt.

EDASIKAEBAMISE KORD Karin Kitt ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Karin Kitt võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277.

AS EMT võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud viisil kätte toimetatud (tl 27). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tsiviilasi nr 2-06-17441

2 (2)

2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 15.12.2003.a sõlmitud Liitumislepingust (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st ei tasunud hagejale raha mobiilsideteenuste kasutamise eest viimase poolt esitatud arvete alusel. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Asjaolu, et kostjal on Lepingu alusel hagejale tasumata 1431.54 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud pooltevahelisest võlasuhtest tulenevat raha maksmise kohustust.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostja rikkus Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st võlgu oleva 1431.54 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.

3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas nende kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid summas 47.10 krooni. Nõutava viivise suurust, viivise määra ja arvestuslikku õigsust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.

4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud (hagiavalduse kohaselt riigilõiv ja õigusabikulu) kui ka asja läbivaatamiskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

Sirje Lahesoo Kohtunik