2-06-12708/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-12708

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

17. august 2006 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-12708 Tsiviilasi AS Balti Investeeringute Grupi Pank hagi M.P. vastu 5638,65 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Balti Investeeringute Grupi Pank (RK 10183757, asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Helmeri Indela; kostja M.P. Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada AS BALTI INVESTEERINGUTE GRUPI PANK hagi M.P. vastu. Välja mõista M.P. lt ASi BALTI INVESTEERINGUTE GRUPI PANK kasuks 5638 (viis tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 65 senti, millest 3026,17 kr tagastamata krediidisumma, 580,55 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 226,71 kr viivis, 605,23 kr leppetrahv ning 1200 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Välja mõista M.P. lt ASi BALTI INVESTEERINGUTE GRUPI PANK kasuks viivis 33,19% tagastamata krediidisummalt aastas alates 18.05.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Jätta AS Balti Investeeringute Grupi Pank menetluskulud täielikult M.P. kanda. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord AS Balti Investeeringute Grupi Pank võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M.P. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

2 Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja M.P. 13.05.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500406/15st, mille kohaselt andis hageja kostjale 5000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 200 krooni. Lepiti kokku ka intressimääras 33,51% krediidisummast ühe aasta kohta. 21.06.2005 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr 1 lepingu tingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe p 2.2. alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 21.06.2005 loeti uueks intressimääraks 33,19% kokkuleppe p-s 1.2. nimetatud krediidisummast aasta kohta. Arvestades, et kostja jättis alates 2005. aasta juulist, s.o esimesest kokkuleppejärgsest maksepäevast, nõuetekohaselt täitmata kõik lepingujärgsed maksed, saatis hageja kostjale kirjalikke meeldetuletusi võla sissenõudmiseks 21.07.2005, 11.08.2005, 11.11.2005, 20.12.2005 ning 17.01.2006. 25.01.2006 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning ütles lepingu 17.03.2006 ülesütlemisavaldusega üles, kuna kostja ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hoiatusele hagejale kolme järjestikust makset ega tasunud võlgnevust ka hageja poolt antud 2-nädalase tähtaja jooksul. Käesoleva hetkeni ei ole kostja võlga tasunud. Hageja nõuab kostjalt kokku 5638,65 krooni, sealhulgas 3026,17 kr tagastamata krediidisumma, 580,55 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, 226,71 kr viivise, 605,23 kr leppetrahvi ja 1200 kr võla sissenõudmisega seotud kulu väljamõistmist. Samuti nõuab hageja kostjalt alates 18.05.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 33,19% tagastamata krediidisummalt aastas väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6, lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1; 158 lg 1; 402; 415 lg 1; 416 lg 1, lg 2; TsMS § 367. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 29.05.2006 kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 27), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 12.06.2006 (tl 28). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu ning selle maksegraafiku; Balti Investeeringute Grupp Krediidilepingute üldtingimused; hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 lepingu tingimuste muutmise kohta ning selle maksegraafiku; 21.07.2005, 11.08.2005, 11.11.2005, 20.12.2005, 17.01.2006 kostjale saadetud meeldetuletuskirjad; 25.01.2006 kostjale saadetud ülesütlemise hoiatuse kirja; 17.03.2006 kostjale saadetud ülesütlemiskirja; hageja poolt kehtestatud hinnakirja (tl 9-25). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 5000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

3 viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1. ja kokkuleppes sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul nõuab hageja kostjalt nii kohustuse täitmist (VÕS § 108) kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 158 lõikele 1 on leppetrahv lepingus ette nähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punktile 5.3. määrati leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel oli kostjal krediidisummast tagastamata 3026,17 krooni, mistõttu nõudis hageja kostjalt lepingu ülesütlemisel leppetrahvi 605,23 krooni (20% × 3026,17 krooni = 605,23 krooni). Võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulu, mille suurus on sätestatud hageja poolt kehtestatud hinnakirjas ning mille hüvitamise kohustus on ettenähtud krediidilepingu üldtingimuste punktides 4.3. ja 8.3. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 5638,65 krooni, millest 3026,17 krooni on tagastamata krediidisumma, 580,55 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 226,71 krooni viivis, 605,23 krooni leppetrahv ning 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka alates 18.05.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 33,19% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik