2-06-8916/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-06-8916

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2006. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-06-8916 Tsiviilasi R.I. hagi K.M. vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja R.I. - kostja K.M. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada R.I. hagi K.M. vastu elatise suurendamise nõudes. 2. Suurendada Tartu Linnakohtu 25. juuni 1998.a otsusega nr 2-544/98 K.M. lt R.I. kasuks X ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. 3. Välja mõista K.M. elatis X ülalpidamiseks alates 11. aprillist 2006.a 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus R.I. kasuks kuni X täisealiseks saamiseni . 4. Välja mõista K.M. lt elatise võlgnevus 2005.a detsembri, 2006.a jaanuari ja veebruari eest summas 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni R.I. kasuks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud K.M. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb

2 kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 11. aprillil 2006.a esitas R.I. Tartu Maakohtusse hagi K.M. vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Tartu Linnakohtu 25. juuni 1998.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2- 544/98 mõisteti K.M. lt välja elatis lapse X ülalpidamiseks 275 krooni kuus alates 12.05.1998.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära R.I. kasuks. Hageja palub kostjalt välja mõista nende ühise lapse X ülalpidamiseks R.I. kasuks igakuise elatisraha summas 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 19.11.2007.a. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt elatisraha võlgnevuse 2005.a detsembri ja 2006.a jaanuari ning veebruari eest kogusummas 2250 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostjale 24. aprillil 2006.a edastatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole.

Perekonnseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PkS § 49 on mõlemal vanemal laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005.a määrusele nr 328 on alates 01. jaanuarist 2006.a kuupalga alammääraks täistööaja korral 3000 krooni. Seega tulenevalt PkS § 61 lg 4, ei või alates 01. jaanuarist 2006.a olla elatis väiksem kui 1500 krooni.

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega R.I. hagi K.M. vastu elatise suurendamise nõudes. Kohus suurendab Tartu Linnakohtu 25. juuni 1998.a otsusega tsiviilasjas nr 2-544/98 väljamõistetud elatise suurust. PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohtusse on käesolev hagi esitatud 11. aprillil 2006.a, millest alates tuleb kostjalt väljamõistetud elatise summat suurendada. K.M. lt tuleb välja mõista elatis X ülalpidamiseks alates 11. aprillist 2006.a 1500 krooni kuus R.I. kasuks kuni X täisealiseks saamiseni .

Vastavalt PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

3 Hageja palub kostjalt välja mõista elatisraha võlgnevuse 2005.a detsembri ja 2006.a jaanuari ning veebruari eest kogusummas 2250 krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise summa miinimummäära, siis on põhjendatud PkS § 70 lg 2 alusel kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise võlgnevus summas 2250 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik