2-06-12338/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) 2-06-12338

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

14. augustil 2006. a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-06-12338 Tsiviilasi Txxxx Jxxxxxxxx hagi Axx Sxxxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxxx Jxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: AxxxSxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 10.07.2006.a.

RESOLUTSIOON Txxxx Jxxxxxxxx`i hagi Axx Sxxxxx`i vastu rahuldada.

Suurendada Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-1859/01 14. märtsist 2002 välja mõistetud elatisesummat ja välja mõista Axx Sxxxxxxxxx Txxxx Jxxxxxxxxxx kasuks alates 18.05.2006.a. igakuine elatis summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni tütar Exxx Mxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse saamiseni täisealiseks, s.o. kunixxxxxxxxxxxxxx

Menetluskulude jagamine:

Välja mõista Axx Sxxxxxxxx riigituludesse 450 (nelisada viiskümmend) krooni riigilõivu katteks, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072699.

Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 468 lg 3 alusel ühe kuu elatisesumma ulatuses s.o. 1500 (ühe tuhande viiesaja) krooni ulatuses.

2(3) Kohtukulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse määrus riigituludesse väljamõistetud kohtukulu osas sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonikaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415). Kajas peab sisalduma ka asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

Txxxx Jxxxxxxxx on 18.05.2006.a. esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse AxxxSxxxxx vastu laps Exxx Mxxxxxxx makstava elatise suurendamise nõudes. AxxxSxxxxx esitas oma vastuväited hagi vastuses (tl.17). Kostja hagi ei tunnista.

Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 10.07.2006.a. Kostja Axx Sxxxxx on kohtukutse isiklikult vastu võtnud 26.06.2006.a.(tl.21). Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja pole ka kohtule teatanud mitteilmumise põhjustest TsMS § 345 kohaselt. Hageja tegi istungil taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega.

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 410 näeb muuhulgas ette, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab: Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Txxxx Jxxxxxxxxx hagi lapse ülalpidamiseks elatise suurendamiseks ja väljamõistmiseks kostjalt on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Esialgselt on elatis välja mõistetud Axx Sxxxxxxxt Tartu Ringkonnakohtu otsusega Tartu Maakohtu 30.04.2002.a. otsuse alusel alates

14. märtsist 2002.a. veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis kohtuotsuse tegemise ajal oli 462,50 krooni kuus (tl.9). Hageja on põhjendanud elatisesumma suurendamise vajadust. Hageja nõuab elatise suurendamist seadusega kehtestatud miinimummäärani. Kohus nõustub hageja põhjendustega elatisesumma suurendamise kohta ja kostja ei ole neile põhjendustele esitanud mõistlikke vastuväiteid. Seetõttu on vajalik varem väljamõistetud elatise suurendamine taotletud ulatuses. Perekonnaseaduse § 61 lg.3 järgi: vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 136 lg 2 mõistab kohus elatise välja haginõude esitamisest alates s.o. 18.05.2006.a.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 näeb ette vanema kohustuse oma alaealist last ülal pidada.

3(3) Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus teise vanema nõudel vanemalt, kes ei täida lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 136 lg 2 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

Hageja taotleb hagis kostjalt lapsele enda kasuks elatise väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus leiab, et elatis lapsele tuleb välja mõista lapse täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmine õpingute lõpetamiseni pole õiguslikult põhjendatud, kuna elatise täisealisele isikule mõistab kohus välja selle isiku enda nõudel Perekonnaseaduse § 63 lg 1 alusel.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lg 3 näeb ette, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus tuleb kuulutada viivitamata täidetavaks väljamõistetava elatise ühe kuu suuruses osas s.o. 1500 krooni osas.

Kohus lähtus TsMS § 162 lg 1, § 410, § 413 lg 1, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, lg 3; Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1,3,4, § 63 lg 1, § 136 lg 2.

MENETLUSKULUDE JAGAMINE:

Hageja oli Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS 162 lg 1 alusel tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivu arvutamisel lähtub kohus TsMS §§-st 129 lg 2 ja 139 lg 3 ning Riigilõivuseadusest. Hagihinnaks on summa, mille võrra elatisesummat suurendati üheksa kuu kohta s.o. 6750 krooni (9 * 750-veerand kehtestatud kuupalga alammäärast). Riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõiv selliselt hagihinnalt 450 krooni.

Z.Nemsitsveridze Kohtunik