3-06-794/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-794 Otsuse kuupäev 11. august 2006. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi P. K. kaebus Võru Linnavalitsuse 8. märtsi 2006. a korralduse nr 179 seadusevastaseks ning kehtetuks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 27. juuli 2006.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja P. K; Vastustaja Võru Linnavalitsuse esindaja S. P. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud poolte kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P. K. esitas 10. veebruaril 2006. a Võru Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale avalduse 92.40 krooni ravimitoetuse määramiseks summas, lisades avaldusele oma pensionitunnistuse ja tšeki, mis tõendab ravimite ostmist.

Võru Linnavalitsuse sotsiaalosakond saatis P.K. 1. märtsil 2006. a kirja nr 12-1.4/920, milles palus esitada täiendavad tõendid perekonnaliikmete toetuse taotlemisele eelnenud kuu netosisstulekute kohta.

2. Võru Linnavalitsuse 8. märtsi 2006. a korraldusega nr 179 otsustati P.K. 10. veebruari 2006. a taotletud täiendavat toetust mitte maksta (P. K. avaldus registreeritud Võru Linnavalitsuses 13. veebruaril 2006.a).

3. Tartu Halduskohtus registreeriti 10. aprillil 2006. a P. K. kaebus Võru Linnavalitsuse vastu. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust. Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2006.

2 a määrusega jäeti esialgne õiguskaitse kohaldamata. Lisaks sisaldas kaebus ka taotlust riigipoolse tasuta õigusabi määramiseks. Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2006. a määrusega jäeti taotlus riigiõigusabisaamiseks käiguta ja anti aega puuduste kõrvaldamiseks .

4. Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2006. a määrusega otsustati menetleda P. K. kaebusi Võru Linnavolikogu 25. jaanuari 2006. a määruse nr 7 seadusevastaseks ning kehtetuks tunnistamiseks ja Võru Linnavalitsuse 8. märtsi 2006. a korralduse nr 179 seadusevastaseks ning kehtetuks tunnistamiseks eraldi menetlustes. Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-695 tagastati P. K. kaebus Võru Linnavolikogu 25. jaanuari 2006.a määruse seadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamiseks pädevuse puudumise tõttu.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

5. Kaebuse kohaselt jätab Võru Linnavalitsuse otsus nr 179 kaebaja ilma talle Sotsiaalhoolekande seadusest (SHS) tulenevast sotsiaaltoetusest, mis on mõeldud raviks ja ravimite väljaostmiseks. Toetus on vajalik, et kaebuse esitaja saaks maksta tagasi 100 krooni, mille laenas talle Võru linnaarst H. P. Kaebaja väidab, et SHS kohaselt on tema puhul tegemist erivajadustega isikuga, kellel on õigus iseseisvale toimetulekule perekonnast iseseisvalt.

Kaebaja osundab, et avalduse registreeris vastustaja kolm päeva hiljem, sest avalduse esitas ta 10. veebruaril 2006. a, kuid avaldus registreeriti alles 13. veebruaril 2006. a.

6. Kaebuse esitaja taotleb Võru Linnavalitsuse 8. märtsi 2006. a korralduse nr 179 „Sotsiaaltoetusest maksmisest keeldumine“ õigusvastaseks ja kehtetuks tunnistamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt tuli 10. veebruaril 2006 P. K. Võru Linnavalitsuse sotsiaalosakonda linnaarst H. P. kabinetti. P. K. oli kaasas psühhiaater dr V. poolt väljastatud ravimiretsept, mille väljaostmiseks puudus tal enda väitel raha. Teades arstina P.K. tervislikku seisundit ja arvestades olukorra eripära, annetas H. P. talle 100 krooni ravimi väljaostmiseks. P.K. kaebuses ei pea paika väide, et linnaarst H.P. andis talle ravimite ostuks raha tingimusel, et peale linnavalitsuse kompensatsiooni väljamaksmist see raha H.P tagastataks. H.P ei soovinud raha tagastamist ja ta on pärast ravimi väljaostu kaebuse esitaja poolt Võru Linnavalitsusele esitatud tšekile summas 92, 40 krooni omakäeliselt kirjutanud, et ei soovi raha tagastamist P.K. poolt.

8. Vastustaja andmetel esitas P.K. avalduse töönädala viimasel päeval, s.o reedel ja tegi seda vahetult enne tööpäeva lõppu. Vastustaja registreeris avalduse elektrooniliselt 13. veebruaril 2006. a ja registreerimine ei muutnud avalduse menetlemise kiirust, kuna toetuste määramise eelnõud esitatakse linnavalitsuse reglemendi järgi linnavalitsusele kord nädalas igal neljapäeval. Sellest lähtuvalt ei olnud võimalik reedesel päeval esitatud avaldust varasemal ajal eelnõuks formuleerida.

9. Vastustaja on seisukohal, et P.K. väide, nagu tema kui erivajadusega inimese toetamine ilma perekonna sissetulekuid arvesse võtmata on väär, kuna sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord näeb ette kõigi perekonnaliikmete sissetulekute kohta tõendite esitamise. P. K. on määratud keskmine puue, millest tulenevalt makstakse talle igakuulist puuetega inimeste sotsiaaltoetust määras 200 krooni. Sotsiaaltoetus 200 krooni võimaldab katta ravimite ostu

3 kulu määras 92,40 krooni ja soovi korral tagastada H.P. temalt saadud annetuse. Vastustaja osundab, et SHS § 8 sätestab kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded sotsiaalhoolekande korraldamisel. Nimetatud paragrahvi punkt 2 järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel on sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine. Vastavalt SHS §-ile 23 lg 1 võib vallaja linnavalitsus määrata ning maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.

Vastustaja ongi antud juhul Võru Linnavolikogu 26. jaanuari 2006. a määruses nr 7 „Võru linna eelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord" kehtestanud sellise korra ja tingimused (s.h. ka esitatavate vajalike dokumentide loetelu) ning volitus selleks tuleneb seadusest. Volikogu määruse § 3 lg 4 punkt 1 järgi on täiendavaks toetuseks toimetulekuraskustes olevatele isikutele ka ravimitoetus. Volikogu määruse § 1 lõige 4 kohaselt makstakse toetust üldreeglina allpoolt toimetuleku piiri elavatele peredele.

Vastustaja leiab, et keeldumine kaebuse esitajale täiendava sotsiaaltoetuse määramiseks on põhjendatud ja seaduslik, sest volikogu määruse § 2 lõige 4 sätestatud üldreeglist erandi tegemiseks põhjust ei ole. Volikogu määruse § 5 lõige 4 näeb ette kõigi perekonnaliikmete sissetuleku tõendamise kohustuse taotlemisele eelneva kuu osas, mida kaebuse esitaja poolt tõendatud ei ole. Sotsiaalabi vajava isiku abi vajaduse välja selgitamiseks oligi taotletud kaebuse esitajalt korduvalt volikogu määruses viidatud vastavaid vajalikke dokumente.

Vastustaja leiab ka, et SHS § 30 lg 6 sätestab korra, mille kohaselt teadaolevalt andmete varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Kuna P.K. keeldub tõendamast perekonna sissetulekuid, siis toetuse mittemaksmine on seaduslik ja seega on õige vaidlustatud linnavalitsuse korraldus.

10. Vastustaja osundab, et Perekonnaseaduse § 21 sätestab abi vajava töövõimetu abikaasa puhul abikaasa ülalpidamiskohustuse, § 64 täisealiseks saanud lapse kohustuse abi vajavat töövõimetut vanemat ülal pidada.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

11. Kaebus on tähtaegne ja lubatav, kuna vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 2 p 1 võib kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kaebaja taotlebki haldusakti tühistamist. Samuti on kaebus esitatud tähtaegselt. HKMS § 9 lg 1 sätestab, et haldusakti tühistamist võib halduskohtus taotleda 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest alates. Vaidlustatav haldusakt on antud välja 8. märtsil 2006. a ja kaebus esitatud 7. aprillil 2006. a. Seega tähtaegselt. Ka ei ole vastustaja vaidlustanud tähtaegust.

12. Kohus leiab, et kaebaja väide tema poolt 10. veebruaril 2006. a esitatud avalduse registreerimisest alles 13. veebruaril 2006. a ei oma antud kohtuasjas tähtsust, kuna kaebaja ei ole selgitanud, kas ja kui olulist kahju kaebaja antud avalduse registreerimise hilinemise tõttu kandis. Vastustaja on oma kirjalikus vastuses selgitanud, et see viivitus oli tingitud avalduse esitamise ajast, mis oli nädala viimasel tööpäeval vahetult enne tööpäeva lõppu. Kaebaja ei ole kandud kahju ka menetluse kiiruses, kuna vastavalt Võru Linnavalitsuse reglemendile esitatakse eelnõud linnavalitsusele kord nädalas neljapäeviti ehk P. K. avaldust poleks saanudki kiiremini menetleda, kui seda on käesoleval juhul tehtud.

4 13. 10. veebruaril 2006. a avaldust (tl 27) esitades taotles kaebaja Võru Linnavolikogu 25. jaanuari 2006. a määruses nr 7 „Võru linna eelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“ § 3 lg 4 p 1 sätestatud ravimitoetust. Sellest tulenevalt laieneb kaebuse esitajale ka selles samas määruses sätestatud kord. Võru Linnavolikogu 25. jaanuari 2006. a määruse nr 7 § 5 lg 4 kohaselt tuleb täiendava toetuse saamiseks esitada toetuse taotleja avaldus, tõend kõigi perekonnaliikmete toetuse taotlusele eelnenud kuu netosissetuleku kohta ja isikut tõendav dokument. Lisaks sellele on vajalik ka sama määruse § 5 lg 4 p 1 kohaselt ravimitoetuse taotlejal esitada ravimi kuludokument. Võru Linnavolikogu 25. jaanuari 2006. a määrus nr 7 on samas kooskõlas SHS-iga. Nimelt sätestab SHS § 23 lg 1, et vallavõi linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Lisaks sellele sätestab SHS § 30 lg 1 kohustuse toetust taotlevale isikule esitada vallavõi linnavalitsusele andmeid, mis on vajalikud sotsiaaltoetuse saamiseks. Kaebuse esitaja osundamine linnavolikogu poolt kehtestatud varasematele sotsiaaltoetuste maksmise kordadele ei ole asjakohased, kuna tegemist ei ole käesoleval ajal kehtivate õigustloovate aktidega.

Andmete mitteesitamisel ei maksta SHS § 30 lg 6 kohaselt toetust. P. K. ei esitanud oma 10. veebruari 2006.a taotluses tõendit kõikide perekonnaliikmete taotlusele eelnenud kuu netosissetulekute kohta. Võru Linnavalitsus on nõudnud seda tõendit ka oma 1. märtsi 2006. a kirjas nr 12-1.4/920 (tl 31). Kirjas anti kaebajale aega 6. märtsini 2006. a vajaliku tõendi esitamiseks. Ajaks, millal Võru Linnavalitsus otsuse tegi ei olnud kaebaja tõendit esitanud. Sellest tulenevalt on õigustatud Võru Linnavalitsuse korraldus, millega jäeti P. K. avaldus rahuldamata.

Esimese astme halduskohus leiab, et Võru Linnavolikogu poolt sätestatud kord on seaduslik ja kooskõlas SHS-is sätestatud seaduse eesmärkidega, mille kohaselt sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Kuna kaebuse esitaja puhul on tegemist puudega isikuga SHS § 26 mõttes, siis makstakse talle igakuiselt 200 krooni puuetega inimese sotsiaaltoetust. Kohus on seisukohal, et lisatoetuse saamiseks tuleb kaebuse esitajal vastustaja õigustatud nõudmisel tõendada, et tal on tõepoolest täiendavat ravimitoetust tarvis. Selle kindlakstegemiseks on kindlasti õigustatud perekonna kui terviku majandusliku olukorra uurimine. Perekonnaseaduse järgi on abikaasal § 21 järgi kohustus oma töövõimetut abikaasat ülal pidada ja § 64 lg 1 kohaselt on ka täisealiseks saanud lapsel selline kohustus. Ehk teisisõnu peab kaebuse esitaja esmalt Võru Linnavolikogu poolt sätestatud korras tõendama, et Perekonnaseaduse järgsed kohustatud subjektid ei ole võimelised kaebaja kulutust katma ning alles selle järel on kaebajal võimalik saada Võru Linnavolikogu 25. jaanuari 2006. a määruse nr 7 § 3 lg 4 p 1 sätestatud ravimitoetust. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja väited, et vastustaja ei täida SHS § 8 p 2 tulenevaid kohustusi, on paljasõnalised ja alusetud.

14. Kaebuse esitaja poolt ei ole asja kohtuliku menetlemise kestel välja toodud selliseid kaalukaid argumente, mille alusel saaks kohus asjas kohaldamata jätta Võru Linnavolikogu 25. jaanuari 2006. a määruse nr 7 ja sellega vastavalt HKMS § 25 lg 5 ja 6 käivitada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust Riigikohtus. Kohus on seisukohal, et nimetatud määrus on kooskõlas nii SHS-i kui Eesti Vabariigi põhiseadusega.

5 15. Lähtuvalt eelpool toodud põhjustest jätab esimese astme halduskohus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel kaebuse rahuldamata.

Roby Koik Kohtunik