2-06-1292/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI nr.2-06-1292 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik Irma Külavee

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.08.2006, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-06-1292

Tsiviilasi

OÜ Koduliising hagi P H ja A S vastu võlgnevuse 7521 krooni nõudes Menetlusosalised, nende esindajad Hageja: OÜ Koduliising (reg.kood 10892531, asukoht: Narva mnt 21, Tallinn 10120, postiaadress: Posti 30, 90504 Haapsalu) hageja volitatud esindaja A P (Uus 21, Taebla vald, Läänemaa) Kostjad: 1. P H (isikukood xxxx), elukoht: xxxx, või registrijärgne aadress: xxxx

2. A S (isikukood xxx, elukoht: xxx viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg 07.augustil 2006. RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada täielikult.

Välja mõista P H `lt (isikukood xxxx) ja A S `lt (isikukood`xxxx) solidaarselt OÜ Koduliising (reg.kood 10892531, a/a 221020191532 Hansapank) kasuks võlgnevuse katteks 7521 /seitse tuhat viissada kakskümmend üks/ krooni (sellest: põhivõlgnevuse katteks - 5556 krooni, viivis- 576 krooni ja leppetrahv - 1389 krooni).

Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Otsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 09.augustil 2006 kell 15.00.

Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest apellatsioonikaebus Viru Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumisel apellatsioonkaebust ei esitata.

Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja põhjendid: 23.01.2006 Viru Maakohtule esitatud hagis taotleb hageja OÜ Koduliising kostjatelt solidaarselt P H ga sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 540726, 26.07.2004 alusel müüdud külmiku Snaige, hinnaga 6017 krooni, eest tasumisel esineva võlgnevuse katteks põhivõlga 5556 krooni, viivist 576 krooni ja leppetrahvi 1389 krooni, kokku 7521 krooni väljamõistmist, samuti kohtukulude solidaarselt kostjate kanda jätmist.

Hagi asjaolud: Järelmaksuga müügilepingu nr 540726, 26.07.2004 alusel pidi tasumine kauba eest toimuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena jooksva kuu 26.kuupäevaks summas 463 krooni. Ostja P H maksegraafikust kinni ei pidanud, mis tingis lepingu ülesütlemise. Lepingu üldtingimuste p 6.3.2 kohaselt on müüjal õigus leping erakorrraliselt üles ütelda, kui ostja ei täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset või ostja võlgnevus müüja ees on suurem kui kolme osamakse summa. Üldtingimuste p 6.4 kohaselt on lepingu erakorralise ülesütlemise korral müüjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi kuni kolme kuuu osamakse ulatuses. Järelmaksuga müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja A S kirjaliku käenduslepingu, mille p1.1 sätestas, et kui ostja ei täida lepinguga võetud kohustusi, vastutavad ostja ja käendaja müüja ees solidaarselt, kusjuures käendaja kohustub vastuvaidlemata täitma kõiki lepingu punkte.

08.11.2004 saatis hageja kostjatele jooksva kuu võlgnevuse meeldetuletuse, milles paluti võlgnevus likvideerida. 08.12.2004 saatis hageja kirjaliku lepingu ülesütlemiseavalduse. Hiljemalt 25.12.2004 palus hageja tasuda kõik lepingujärgsed osamaksed ja viivise, samuti leppetrahvi summas 1389 krooni. Määratud päevaks ei tasutud ühtegi makset.

Lepingu üldtingimuste p 5.3 järgi kohustub ostja tasuma maksegraafikust mittekinnipidamisel viivist seaduses sätestatud määras päevas tasumata osamaksete summalt kuni nende tegeliku tasumise päevani. Hagi esitamise seisuga 19.01.2006 oli viivismäär tulenevalt VÕS RkS § 14 ja VÕS § 94 lg 1 ja 113 lg 1 9 % aastas ehk 0,025% päevas ning moodustas summa 576 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 208, 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 142 lg 1, 145 lg 1 ja 2 ning § 113 sätetetele.

Kostjatel hagile vastuväited puuduvad. Kostja P H on hagimaterjalid kätte saanud 02.03.2006 ning kostja A S - 11.02.2006. Hagile vastamiseks oli määratud tähtaeg – 10.03.2006. Kirjalikku vastust kostjad hagile ei esitanud, kuid tulenevalt TsMS § 407 lg 5 sätestatust ei olnud asja lahendamine tagaseljaotsusega võimalik

Kohus pidas vajalikuks asja arutamist kohtuistungil 07.08.2006.

Hageja volitatud esindaja A P on kohtule edastatud avalduses palunud 07.08.2006 hagi läbi vaadata hageja esindaja osavõtuta ja hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja alustel. Kostja P H 07.08.2006 kohtuistungile ei ilmunud, istungist on ta teadlik talle 25.07.2006 kätte antud kohtukutsega. Kirjalikke vastuväiteid asja arutamiseks ei ole esitanud.

Kostja A S kinnitas kohtus, et käendajana oli ta teadlik P H poolt ostetud külmiku järelmaksete tasumisel oma vastutusest, samuti oli hageja talle kirjalikult teatanud tekkinud võlgnevusest ning hoiatanud võla sissenõudmisest. Käesoleval ajal viibib ta kinnipidamisasutuses ning vahendid võla tasumiseks puuduvad. Kaaskostja P H oli lubanud, et likvideerib ise kogu võlgnevuse.

Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et hageja kirjalik taotlus asja sisuliseks arutamiseks hageja esindaja osavõtuta on põhjendatud. TsMS § 409 lg 1 p 3 kohaselt, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis võib kohus vastavalt p 1 - jätta hagi läbi vaatamata, p 2 – teha hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, p 3 – lahendada asja sisuliselt või p 4 – lükata asja arutamise edasi.

TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Nimetatud TsMS § 410 sätestatud tagajärjed olid märgitud ka kostja P H `le väljastatud kohtukutsel, mille kostja on isiklikult kätte saanud 25.07.2006.

Kohus leiab, et kuna hageja on kirjalikult taotlenud asja läbivaatamist tema osavõtuta, samuti hagi rahuldamist kostjate kohtuistungile mitteilmumise korral, siis võib kohus kohaloleva kostja A S ` nõusolekul ning TsMS § 409 lg 1 p 3 ja 410 tulenevalt asja kohtuistungil sisuliselt ka lahendada.

Hagiavalduses esitatud asjaoludel ja avaldusele lisatud dokumentide alusel on hagi tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vastastikused õigused ja kohustused asjas tulenevad võlaõiguslikest kokkulepetest hageja ja kostja P H vahel asja müümisel järelmaksuga ning kostja A S käendajana võetud kohustusest tagada ostja kohustuste täitmist.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma asja ostjale üle ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ning õigel viisil.

Kohtus on hagiavaldusele lisatud dokumentide alusel tuvastatud, et hageja täitis oma lepingulised kohustused ning andis kostja P H poolt ostetud asja talle üle. Kostja P H ostjana oma kohustusi ostuhinna tasumisel nõuetekohaselt ei ole täitnud, mistõttu on tekkinud võlgnevus hagis märgitud summas.

Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 145 lg 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 alusel võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) seadusega sätestatud suuruses alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on hagiavaldusele lisanud nõude tõendamiseks kostjatega sõlmitud lepingud, samuti lepingu üldtingimused, võlgnevuse arvestuse ning koopiad kostjatele väljastatud kirjalikest meeldetuletustest. Kostjad ei vaidlusta hagis nõutud põhivõla ega ka viivise ja leppetrahvi suurust, samuti võlgnevuse arvestamise aluseid.

TsMS § 440 võimaldab kohtul kostjate poolt hagi õigeksvõtul hagi rahuldada. Kostja A S võttis hagi õigeks 07.08.2006 kohtuistungil. Kostja P H `t on hoiatatud hagimaterjalide väljastamisel, et hagile vastuse esitamata jätmisel võib kohus tulenevalt TsMS § 407 sätestatust lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Mõjuvatest põhjustest hagile vastamata jätmiseks (TsMS § 407 lg 5 p 3) ja ka kohtusse mitteilmumiseks ei ole kostja kohtule teatanud. Hagiavalduses taotleb hageja menetluskulude kostjate kanda jätmist. Hageja on tasunud hagi esitamisel vastavalt maksekorraldusele nr.39, 18.01.2006 riigilõivu summas 550 krooni. TsMS § 165 lg 3 tulenevalt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 20. novembril 2006.a. Nooremreferent

I.Golubev