2-05-17379/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-05-17379

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2006. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-17379 Tsiviilasi R.K. hagi E.K. vastu ühisvara jagamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja R.K. - kostja E.K. - kostja lepinguline esindaja v.adv. Sirje Must (OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9, 51003 Tartu). Kohtuistungi toimumise aeg

30. mai 2006.a Protokollija istungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.K. hagi E.K. vastu ühisvara jagamiseks.

2. Jagada R.K. ja E.K. ühisvara järgmiselt:

2.1. Jätta R.K. omandisse järgmised asjad: magamistoakomplekt väärtusega 7000 krooni, digitaalne elektriahi väärtusega 2000 krooni, keraamiline pliidiplaat väärtusega 2000 krooni, nõudepesumasin väärtusega 2500 krooni, pesumasin väärtusega 2500 krooni, videomagnetofon väärtusega 334,25 krooni, nurgakraanikauss väärtusega 600 krooni, kontorimööbel väärtusega 3500 krooni, kontoritool väärtusega 500 krooni, abieluvoodi väärtusega 4000 krooni, televiisor Samsung väärtusega 1500 krooni, televiisori alus väärtusega 150 krooni, meeste jalgratas väärtusega 1200 krooni, vaip väärtusega 100 krooni, tööriistad väärtusega 1500 krooni.

Asjad, mis on E.K. valduses, kuid mis on kohtuotsusega jäetud R.K., tuleb E.K. üle anda R.K.

2.2. Jätta E.K. omandisse järgmised asjad: sügavkülmik väärtusega 1500 krooni, tavakülmik väärtusega 1500 krooni, televiisor Philips väärtusega 5000 krooni, muusikakeskus AIWA väärtusega 4000 krooni, plaadimängija väärtusega 800 krooni, nahkmööbel tumepruun väärtusega 2000 krooni, nahkdiivan hall väärtusega 1000 krooni, aknaruloo väärtusega 300 krooni, ümmargune

2 suur köögilaud väärtusega 800 krooni, rohelise nahkpõhjaga metalltoolid 6 tk väärtusega 1500 krooni, sektsioonkapp väärtusega 1000 krooni, kaherattaline aiakäru väärtusega 500 krooni (E.K. poolt võõrandatud), elektriline muruniiduk väärtusega 500 krooni (E.K. poolt võõrandatud), väike ümmargune laud väärtusega 200 krooni, vedrumadrats väärtusega 600 krooni, lauanõud ja ahjupott väärtusega 200 krooni, pakendis siseuks väärtusega 1000 krooni, naiste jalgratas väärtusega 1200 krooni, elektriline õmblusmasin väärtusega 1300 krooni, mikrolaineahi väärtusega 300 krooni, köögikombain väärtusega 200 krooni, laevalgustid 4 tk. väärtusega 400 krooni.

Kohtukulude jaotus R.K. ja E.K. kohtukulud jäävad nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

26. septembril 2005.a esitas R.K. Tartu Maakohtusse hagi E.K. vastu ühisvara jagamiseks. Poolte abielu on lahutatud Viljandi Maakohtu 19. veebruari 2004.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-349/03. Abielusuhete lõppemisest arvates jäi abielu kestel soetatud ühisvara kostja valdusesse. Hageja leiab, et poolte jagamata ühisvaraks on alljärgnevad asjad: magamistoamööbli komplekt (15 000 krooni); sügavkülmik (3000 krooni); tavakülmik (3000 krooni); digitaalne elektriahi (3000 krooni); keraamiline pliidiplaat (4000 krooni); nõudepesumasin (5000 krooni); pesumasin (5000 krooni); äratõmbeventilaator (2000 krooni), televiisor Philips (10 000 krooni); muusikakeskus AIWA (6000 krooni); plaadimängija (1000 krooni); nahkmööbel tumepruun diivan + 2 tugitooli (4000 krooni); nahkdiivan kahekohaline (2200 krooni), elektriline muruniiduk (1500 krooni); rulood 6tk (3000 krooni); ümmargune suur köögilaud (1000 krooni); rohelise nahkpõhjaga metalltoolid 6 tükki (3000 krooni); 2-osaline sektsioonkapp DEKTOB (1500 krooni); vannitoa kapp (5000 krooni); kaherattaline aiakäru (1300 krooni); väike ümmargune laud (500 krooni), videomagnetofon (2000 krooni); narivoodi (2000 krooni); vedrumadrats (600 krooni), käsimuruniiduk (500 krooni); lauanõud ja ahjupott (500 krooni), tolmuimeja (1000 krooni), isevalmistud kapp heledast puidust (600 krooni), pakendis valge siseuks (1000 krooni), nurga kraanikauss (600 krooni), naiste jalgratas Cobra (1500 krooni); elektriline õmblusmasin Singer (2500 krooni); mikrolaineahi (600 krooni); köögikombain (300 krooni); laevalgustid 4 tk (600 krooni); seinavalgustid 3 tk (300 krooni).

Hageja viitab perekonnaseaduse § 20 lg 2, mis sätestab, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Hageja kasutas pankade krediitkaarte perekonna huvides poolte kaasomandis olnud elamu ehitustööde finantseerimiseks ja jooksvate kulude katmiseks. Hagejal olid abielusuhete lõppemisel krediitkaardiga sooritatud tehingute eest krediidiasutuste eest järgmised võlgnevused - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile 14 943,96 krooni ning SEB Eesti Ühispangale 224 999,54 krooni ja intresse laenu kasutamise eest summas 440,60 krooni. Samuti tasus hageja OÜle Meiler Ehitus 7168,50 krooni hageja ja kostja kaasomandis olnud elamu siseremonttööde teostamise eest 19. mai 2003.a akti alusel. Hageja on perekonna huvides võetud kohustusi pärast abielusuhete lõppemist üksinda täitnud kokku

47 552,60 krooni eest. Hageja hinnangul on jagamata ühisvara väärtuseks 142 152 krooni.

3 Hageja palub jagada poolte abielu kestel soetatud ühisvara, mille kostja on saanud endale ja mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis 71 076,30 krooni enamsaadud ühisvara arvelt.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et poolte abielu jooksul soetatud ühisvara on jagatud. Hageja sai kodunt lahkudest kaasa järgmised asjad: kontorimööbel (10 000 krooni), arvuti riistja tarkvara (15 000 +20 000 krooni), täispuidust voodi koos madratsiga (8000 krooni), riidekapp (2000 krooni); televiisor Samsung (4000 krooni), telerialus (200 krooni); meeste jalgratas (3500 krooni), vaip (200 krooni); tööriistad (1500 krooni). Loetletud vara on ostuhinnaga, seega sai hageja lahkudes kaasa ühisvara väärtuses 64 400 krooni.

Pooled müüsid kinnistu aadressil Endla tn 45, Viljandi 13. juulil 2004.a. Saadud raha eest tasusid pooled pangalaenu ning kummalegi poolele jäi veel 110 000 krooni. Hageja on koos nõude täpsustamisega esitanud müüdud elamu remondikulud, mis aga tegelikult on hinnatud maja müügi ajal ning kajastunud maja müügihinna sees. Seega on hagejale remondikulud juba tasutud.

Hageja on esitanud konto väljavõtted Nordea Pangast ja SEB Ühispangast, millest nähtub, et hagejal olid seisuga 10.06.2003.a teatud võlgnevused mõlema panga ees. Kostja ei ole nõus hagejale nende võlgnevuste tasumist hüvitama. Hageja ei ole võetud kohustusi kostjaga kooskõlastanud, samuti ei nähtu kummastki õiendist, millal ja millele on kulutused tehtud.

Kostja peab üleval kolme last, kellele hageja maksab elatist miinimumsummas. Üks lastest on puudega. Pärast elamu aadressil Endla 45, Viljandi müümist oli kostja sunnitud endale ja lastele ostma uue elamispinna ning selle soetamiseks võttis kostja laenu. Perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades laste tähelepanuväärivat huvi. Kostja palub kohtul kalduda PKS § 19 lg 2 p 1 lähtudes kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Kostja on seisukohal, et ühisvara jagamisel tuleks arvestada asjaoluga, et kostja kasvatab kolme last. Hageja ei ole laste ülalpidamisega ega vajalike asjadega seotud kulusid kandnud. Kostja leiab, et ühisvara jagamisel tuleks lähtuda inimeste arvust ja sellest, et hageja sai vajamineva vara väärtuses 64 400 krooni juba enne lahutust kätte.

KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja R.K. poolt antud seletuste kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 10. juunil 2003.a, sellest lähtuvalt soovib hageja kostja valdusesse jäänud vallasvara kui enamsaadu arvelt rahalist kompensatsiooni 53 706 krooni. Hageja palub esitatud hagi rahuldada ja kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja E.K. tunnistab esitatud hagi osaliselt ja märgib, et on nõus hagejale andma teatud esemeid, kompensatsiooni ta nõus maksma ei ole.

Kohtuistungil kostja esindaja v.adv. Sirje Must avaldas, et kostjal hagejale kompensatsiooni võimalik maksta ei ole, kuna tema hooldada on raske puudega laps ja tema töötasu on minimaalne. Hageja lastega ei suhtle ja kogu laste kasvatamine, koolikohustus, treeningud jms. on kostja kohustuseks. Antud juhul tuleb kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kuna üks poolte lastest on raske puudega, kes vajab enda ümber stabiilset keskkonda. Kostja on nõus andma hagejale üle elektriahju väärtusega 2000 krooni, keraamilise pliidiplaadi väärtusega 2000 krooni, magamistoamööbli väärtusega 12000 krooni, pesumasina väärtusega 2500 krooni, kraanikausi väärtusega 600 krooni, köögikombaini väärtusega 200 krooni, nõudepesumasina väärtusega 2500 krooni. Poolte ühisomandis olnud Endla tn. 34 maja müüdi, seal ei ole mingeid täiendavaid kohustisi kostjal hageja ees märgitud ja seega on hageja elamusse paigutatud raha, saanud elamu müügiga kõik tagasi. Hageja poolt ei ole ära põhjendatud, et tal oleks kostjaga mingi kokkulepe tema poolt tehtud kulutuste osas seoses krediitkaardiga. Krediitkaartide väljavõttest nähtub, et kulutused on tehtud Maksimarketis, bensiinijaamas, hotellides, sellistele kulutustele vaidleb kostja vastu. Abielu lõppemisele alati eelneb periood, kus pooled ei suhtle, sellest tingituna ei tunnista

4 kostja neid kulutusi ühisvara jagamisel. Hagi tuleb osaliselt rahuldada ja seda esemete osas, mida kostja on nõus hagejale andma.

KOHTU SEISUKOHT Perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 18 lg 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

I. Kohus toob järgmisena välja poolte vahel jagatava ühisvara koosseisu, koos poolte vahel 01. märtsi 2006.a kohtuistungil kokkulepitud hindadega või siis poolte poolt kohtuistungil tehtud kohaste märkustega. Poolte jagatavaks ühisvaraks on järgmine vara:

Jrk. nr. Vara nimetus Vara väärtus poolte kokkuleppe Poolte märkused vara kohta 1. magamistoamööbli komplekt 7000 krooni Kostja omandis 2. sügavkülmik 1500 krooni Kostja omandis 3. tavakülmik 1500 krooni Kostja omandis 4. digitaalne elektriahi 2000 krooni Kostja omandis 5. keraamiline pliidiplaat 2000 krooni Kostja omandis 6. nõudepesumasin 2500 krooni Kostja omandis 7. pesumasin 2500 krooni Kostja omandis 8. äratõmbeventilaator

Jäi müüdud Endla tn 45 majja 9. televiisor Philips 5000 krooni Kostja omandis 10. muusikakeskus AIWA 4000 krooni Kostja omandis 11. plaadimängija 800 krooni Kostja omandis 12. nahkmööbel tumepruun 2000 krooni Kostja omandis 13. nahkdiivan hall 1000 krooni Kostja omanadis 14. elektriline muruniiduk 500 krooni Viidud kostja poolt komisjonimüüki ja saadud 500 krooni 15. rulood 6 tk. 300 krooni ruloo

5 rulood jäi Endla tn majja , üks ruloo on kostjal kodus 16. ümmargune suur köögilaud 800 krooni Kostja omandis 17. rohelise nahkpõhjaga metalltoolid 6 tk 1500 krooni Kostja omandis 18. sektsioonkapp 1000 krooni Kostja omandis 19. vannitoakapp

jäi Endla tn 45 majja 20. kaherattaline aiakäru 500 krooni Kostja omandis 21. väike ümmargune laud 200 krooni Kostja omandis 22. videomagnetofon

Hageja on nõus selle võtma 23. vedrumadrats 600 krooni Kostja omandis 24. käsimuruniiduk

Jäi Endla tn 45 majja 25. lauanõud ja ahjupott 200 krooni Kostja omandis 26. pakendis siseuks 1000 krooni Kostja omandis 27. nurgakraanikauss 600 krooni Hageja on nõus selle võtma 28. naiste jalgratas 1200 krooni Kostja omandis 29. elektriline õmblusmasin 1300 krooni Kostja omandis 30. mikrolaineahi 300 krooni Kostja omandis 31. köögikombain 200 krooni Kostja omandis 32. laevalgustid 4 tk 400 krooni Kostja omandis 33. seinavalgustid 3 tk

Jäid Endla tn 45 majja 34. kontorimööbel 3500 krooni Hageja omandis

5 35. kontoritool 500 krooni Hageja omandis 36. abieluvoodi 4000 krooni Hageja omandis 37. televiisor Samsung 1500 krooni Hageja omandis 38. televiisori alus 150 krooni Hageja omandis 39. meeste jalgratas 1200 krooni Hageja omandis 40. vaip 100 krooni Hageja omandis 41. tööriistad 1500 krooni Hageja omandis

Kokku:

54 350 krooni

Pooled leppisid kokku, et ühisvarana ei jagata narivoodit, isevalmistatud kappi heledast puidust ja arvuti riistja tarkvara. Poolte vahel oli vaidlus meestejalgratta väärtuse üle, et kas selle hinnaks on 2000 krooni või 1000 krooni. Kohus on seisukohal, et tuleb määratleda asjade väärtus, mitte selle hinda asja saamise hetkel. Kohus leiab, et kuna pooled hindasid naistejalgratta väärtuseks 1200 krooni, siis on põhjendatud anda meestejalgrattale sama vääring, st. 1200 krooni, kuna tegemist on samaliigiliste asjadega.

Samuti leiab kohus, et kõik asjad, mis jäid poolte poolt müüdud Endla tn majja Viljandis, tuleb välja arvata poolte ühisvarast. Nimetatud esemed olid üheks osaks nimetatud kinnistu müügihinnast, seega on need asjad pooltele kompenseeritud kinnistu müügist saadu rahaga.

Eeltoodust tulenevalt on pooltel asjadena ühisvara väärtusega 54 350 krooni, millest hageja omandis on asju väärtusega 12 450 krooni ja kostja omandis on asju väärtusega 41 900 krooni.

II. Hageja nõudeks on jagada poolte ühisvarana veel hageja poolt perekonna huvides poolte kaasomandis olnud elamu ehitustööde finantseerimiseks ja jooksvate kulude katmiseks kasutatud krediitkaartide võlgnevus. Hagejal olid abielusuhete lõppemisel krediitkaardiga sooritatud tehingute eest järgmised võlgnevused - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile 14 943,96 krooni ning SEB Eesti Ühispangale 224 999,54 krooni ja intresse laenu kasutamise eest summas 440,60 krooni. Samuti võlgnevus OÜle Meiler Ehitus 7168,50 krooni hageja ja kostja kaasomandis olnud elamu siseremonttööde teostamise eest 19. mai 2003.a akti alusel. Kogu kohustisvõlgnevuseks on

47 552,60 krooni.

Nordea Bank Finland Plc 23.11.2005.a tõendi kohaselt kinnitab Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, et seisuga 10.06.2003.a oli R.K. 2003.a maikuus krediitkaardiga sooritatud tehingute eest tasumiseks summa 14 943,96 krooni (tl. 16). 18.11.2005.a SEB Eesti Ühispanga tõendi kohaselt R.K. ASi SEB Eesti Ühispank vahel sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingust nr. A010010995 tulenevalt on 10.06.2003.a seisuga kasutatud kaardi krediidilimiit 24 999,54 krooni ja kogunenud intressid 440,60 krooni (tl. 17). Kohtule on esitatud ka OÜ Mieler Ehitus akt eramu Endla 45, Viljandi siseremonttööde perioodil 05.05.2003.a – 19.05.2003.a teostamise kohta, mille summaks oli 7168,50 krooni (tl. 18). R.K. Sampo Pangast kontoväljavõttest nähtub, et R.K. tasus siseremonttööde arve 20. juulil 2003.a summas 7168,50 krooni (tl. 19).

Vastutus abikaasa varalise kohustuse ees on reguleeritud PKS §-s 20. PKS § 20 lg 1 järgi vastutab abikaasa oma varalise kohustuse eest oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Abikaasade ühine varaline vastutus on ette nähtud vaid juhul, kui kohustus on võetud perekonna huvides. Kas kohustus on võetud perekonna huvides, on fakti küsimus. Perekonna huvides võetud kohustuste olemasolu ei tõenda iseenesest asjaolu, et ühe abikaasa poolt kohustuste võtmise ajal olid abikaasadel ühised majanduslikud suhted.

Hageja poolt on kohtuistungil esitatud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arve nr 33378 perioodi 01.06.2003.a- 30.06.2003.a kohta ja SEB Eesti Ühispanga väljavõte R.K. kuuluva arveldusarve nr 10010170807016 pangatehingute väljavõte perioodi 01.01.2001.a- 10.06.2003.a kohta. Arvelt ega konto väljavõttest ei nähtu, mida on ostetud või kellele on ostetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

6 neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et nimetatud krediitkaartidega tehtud maksed on tehtud perekonna huvides. Hageja poolne väide, et nimetatud tehingud on sooritatud perekonnahuvides on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Kohus ei loe hageja kohustusi SEB Eesti Ühispanga ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees summas 39 943,50 krooni abikaasade ühiseks varaliseks vastutuseks ja ei arvesta nimetatud summat poolte ühisvara jagamisel.

Samas on kohus seisukohal, et OÜ Meiler Ehitus poolt esitatud arve summas 7168,50 krooni kinnistul Endla 45, Viljandi perioodil 05.05.2003.a – 19. 05.2003.a tehtud remonttööde kohta, on poolte ühiseks varaliseks kohustuseks, mis on võetud perekonna huvides. Nimetatud remonttööd tehti poolte ühisvaraks olnud elamus. Poolte kinnitusel jagasid nad kinnistu müügist saadu raha võrdselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et poolte abielusuhted lõppesid 10. juunil 2003.a. Kostja tasus OÜle Meiler Ehitus remonttööde arve 20. juulil 2003.a summas 7168,50 krooni (tl. 19), seega peale abielusuhete lõppemist. Kohus on seisukohal, et nimetatud kohustus oli võetud perekonna huvides ja kuna selle tasus hageja, siis tuleb seda arvestada ühisvara jagamisel.

Eeltoodut arvestades, on poolte ühisvaraks olevate asjade rahaliseks väärtuseks 54 350 krooni, millele lisandub perekonna huvides võetud rahaline kohustus summas 7168,50 krooni, mida tuleb ühisvara jagamisel arvestada, kokku seega 61 518,50 krooni.

III. PKS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kohtuistungil kostja avaldas, et ta on nõus hagejale andma järgmised asjad: elektriahju väärtusega 2000 krooni, keraamilise pliidiplaadi väärtusega 2000 krooni, magamistoamööbli väärtusega 7000 krooni, pesumasina väärtusega 2500 krooni, kraanikausi väärtusega 600 krooni, köögikombaini väärtusega 200 krooni, nõudepesumasina väärtusega 2500 krooni.

Kohus on seisukohal, et kuna poolte ühised lapsed elavad kostja juures ja on otseselt kostja hoolitseda, siis ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista enamsaadud ühisvara arvelt rahalist kompensatsiooni, mis oleks kostjale nendel tingimustel ilmselgelt liialt koormav. Kohus leiab, et eelkõige tuleks poolte soovi korral jagada vara natuuras ning alles siis, kui see on võimatu või mitteotstarbekohane jätta ühisvara ühele abikaasale ja mõista teisele abikaasale rahaline hüvitis. Samas on hageja ise kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus kostjalt teatud esemeid vastu võtma ja selliselt ühisvara jagama. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et on põhjendatud kostja poolt pakutud esemed hagejale üle anda ja sellisel viisil ühisvara jagada. Kohus jagab poolte ühisvaraks olevad esemed järgmiselt:

Hageja omandisse jääv ese Hageja omandisse jääva eseme väärtus Kostja omandisse jääv ese Kostja omandisse jääva eseme väärtus 1. magamistoakomplekt 7000 krooni sügavkülmik 1500 krooni 2. digitaalne elektriahi 2000 krooni tavakülmik 1500 krooni 3. keraamiline pliidiplaat 2000 krooni televiisor Philips 5000 krooni 4. nõudepesumasin 2500 krooni muusikakeskus AIWA 4000 krooni 5. pesumasin 2500 krooni plaadimängija 800 krooni 6. videomagnetofon ? nahkmööbel tumepruun 2000 krooni 7. nurgakraanikauss 600 krooni nahkdiivan hall 1000 krooni 8. kontorimööbel 3500 krooni aknaruloo 300 krooni 9. kontoritool 500 krooni ümmargune suur köögilaud 800 krooni 10. abieluvoodi 4000 krooni rohelise nahkpõhjaga metalltoolid 6 tk. 1500 krooni 11. televiisor Samsung 1500 krooni sektsioonkapp 1000 krooni

7 12. televiisori alus 150 krooni kaherattaline aiakäru 500 krooni 13. meeste jalgratas 1200 krooni elektriline muruniiduk 500 krooni 14. vaip 100 krooni väike ümmargune laud 200 krooni 15. tööriistad 1500 krooni vedrumadrats 600 krooni 16.

lauanõud ja ahjupott 200 krooni 17.

pakendis siseuks 1000 krooni 18.

naiste jalgratas 1200 krooni 19.

elektriline õmblusmasin 1300 krooni 20.

mikrolaineahi 300 krooni 21.

köögikombain 200 krooni 22.

laevalgustid 4 tk. 400 krooni

Kokku:

29 050 krooni Kokku:

25 800 krooni

Asjade jagamisele lisaks tuleb arvestada hageja poolt OÜle Meiler Ehitus tasutud 7168,50 kroonist võlakohustist, mis oli võetud perekonna huvides. Nimetatud kohustise jaotab kohus poolte vahel võrdses osas, st. hagejale 3584,25 krooni ja kostjale 3584,25 krooni. Kostja saab ühisvara jagamisel esemeid väärtusega 25 800 krooni, millele lisandub 3584,25 kroonine rahaline kohustis hageja ees, kokku seega 29 384,25 krooni. Seega ületab kostja saadud osa ühisvaras hagejapoolset osa 334,25 krooni võrra. Kohtuistungil hageja avaldas, et ta on nõus võtma videomagnetofoni, mille väärtust pooled ei määranud. Kohus leiab, et on mõistlik ja põhjendatud antud asjaolusid arvestades, lugeda nimetatud videomagnetofoni väärtuseks 334,25 krooni ja arvata see hagejale saavate esemete hulka. Arvestades eeltoodut jagab kohus poolte ühisvara esemetena ülaltoodud viisil võrdsetes osades. Kohus märgib, et aiakäru väärtusega 500 krooni ja elektriline muruniiduk väärtusega 500 krooni, on kostja seletuste kohaselt tema poolt võõrandatud, kuid kuna esemed on poolte ühisvaraks, siis kohus arvestab neid ühisvara jagamisel kostja osa määratlemisel ja jagab need kui olemasolevaid esemeid.

KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Asja materjalidest nähtub, et hageja kohtukuludeks on antud asjas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2600 krooni (tl. 5) ja hagitäienduselt tasutud riigilõiv 1500 krooni (tl. 73). Kostja kohtukuludeks on antud asjas õigusabikulud summas 2360 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et kuna kohus ei rahuldanud hagi hageja poolt nõutud viisil, siis on põhimõtteliselt tegemist hagi osalise rahuldamisega. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud asjaolusid arvestades jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kohtunik