2-05-19682/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-19682 (vana nr 2-3569/05) Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2006, Jõhvi Kohus Ida-Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi S K hagi D K vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 20. juuni 2006 Hageja: S K (IKxxx) Menetlusosalised Kostja: D K (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista D K elatisraha 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni alates 09. novembrist 2005 kuni S K õpingute lõppemiseni kutseõppeasutuses S K kasuks.

3. Jätta poolte kohtukulu poolte enda kanda.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hagivalduse kohaselt on kostja hageja isa. Pärast 18-aastaseks saamist jätkab hageja õpinguid Sillamäe kutsekoolis. Kostja hagejat ei toeta. Hageja palub välja mõista igakuine elatusraha 2600 krooni.

Hageja esitab 03. märtsil 2006 oma hagi juurde ema arvamuse, mille kohaselt on hageja elamiskulud keskmiselt 2600 krooni kuus.

Kohtuistungil 05. mail 2006 jäi hageja oma nõudmiste juurde ja taotles istungi edasilükkamist, et esitada täiendavalt kulutuste kalkulatsioon. Kostja istungile ei ilmunud. Kohtuistungil 20. juunil 2006 esitas hageja kulutuste kalkulatsiooni. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Kostja väited

Kostja teatab oma vastuses, et ei tunnista hagi. Kostja on tasunud elatist 33 % oma palgast kokku 2 lapsele ja elatise väljamõistmisel kostja varaline seisund halveneks. Kostja paneb ette lahendada küsimus kokkuleppel ja mitte välja mõista elatist miinimummäära ületavas suuruses.

Kostja esitab tõendina töölepingu, tõendi 2005 aasta kinnipidamiste kohta, pangakviitungid alimentide maksmise kohta,

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning kõigi asjas kogutud tõenditega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tuvastas, et hageja S K, sündinud 1987 aastal, isaks on kostja D K. Hageja elab koos ema E K ja vennaga Sillamäe linnas 3-toalises korteris. Kostja elab ja töötab Jõhvis. Pärast 18-aastaseks saamist on hageja jätkanud õpinguid Sillamäe kutsekoolis ja seetõttu tööl ei käi ning on vanemate ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusrahana 2600 krooni.

Perekonnaseaduse (PerS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Perekonnaseaduse (PerS) § 60 lg 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

PerS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

PerS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega peab kohus elatise kindlaksmääramiseks hindama lapse vajadusi ja kummagi vanema varalist seisundit.

Kostja 2005 aasta maksuameti tõendist nähtub, et kostja töötasuks oli 2005 aastal kokku 115 773 krooni ehk igakuiselt 9647,75 krooni bruto. Uuemate andmete puudumisel loeb kohus seega, et kostja sissetulekuks on 9647 krooni.

Vaidlust ei ole selles, et hageja ise ei tööta ja on ema E K ülalpidamisel. Asjas on tuvastatud, et ema E K on töötu ja sissetulek tal puudub, mistõttu puudub hagejal võimalus saada elatusraha oma emalt. Sellegipoolest rõhutab kohus, et lapsevanema kohustus oma last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev selleks, et teenida tööga sissetulekut endale ja seeläbi ka oma lapsele ja see kohustus lasub ka lapse emal.

Lapse vajaduste kohta on hageja esitanud kulutuste kalkulatsiooni, mille kohaselt kulub hagejal igakuiselt 4011 krooni. Kostja kalkulatsioonile vastuväiteid esitanud ei ole, kuid kohus arvestab, et kuna kalkulatsioonis on kommunaalteenusteks arvestatud lisaks hageja kuludele kahe teise sama korteri elaniku kulud, tuleb kalkulatsiooni vastavalt vähendada. Lisaks arvestab kohus, et üldteadaoleva uuringu kohaselt tuvastas Prof. Ene-Margit Tiit, et 2003 aastal vajas linnas kasvav terve 14-19 aastane laps keskmiselt 3211 krooni (uuring kättesaadav arvutivõrgus http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf, vt lk 36-37). Arvestades majanduskasvu vähemalt 5 %, on aastal 2006 lapse ülalpidamiskuludeks minimaalselt 3700 krooni. Seega ei saa ka põhjendatud hageja kulutused olla madalamad kui 3700 krooni kuus.

Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et elatise väljamõistmisel halveneks liigselt tema varaline seis. Kostjal on õigus nõuda, et elatise väljamõistmisel ei oleks tema varaline seis halvem tema ülalpeetavatest. Arvestades, et kostjal on 2 ülalpeetavat, siis peab kostjale jääma vähemalt 9647 / 3 = 3215 krooni ning see nõudmine on täidetud.

Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et kostja on kohustatud hageja ülalpidamiseks tasuma igakuiselt vähemalt 2250 krooni. PerS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest 09. novembrist 2005. Kohtuotsuse täitmisel võetakse kostja taotlusel arvesse tema poolt varem makstud elatisrahad.

Kohtukulud

TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalisel rahuldamisel jätta kohtukulud poolte enda kanda, mida kohus käesoleval juhul teebki.

Peeter Pällin Kohtunik