2-06-13790/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistunugi aeg 03.juulil 2006.a ,Tartu Kohtumaja

26.juunil 2006 Tsiviilasja number 2-06- 13790 Tsiviilasi H.P. hagi S.H. vastu 1500 kroonise igakuise elaise nõudes lapsele. Menetlusosalised

Hageja. H.P. Kostja : S.H. Kostja esindaja : Gunnar Leht ( volikrja alusel) RESOLUTSIOON Juhindudes TSKMS §-dest 435, 439, 442, 468 lg. 3 , kohus

Otsustas: Hagi rahuldada . Välja mõista S.H. ilt alates 01.06.2006 igakuiselt 1500(üks tuhat viissada ) krooni H.P. lapse elatiseks kuni xxx täisealiseks saamiseni. Elatise suureneb vastavuses iga-aastaselt muutuva minimaalpalgaga.

Vastavalt TsKMS § 468 lg.3 kuulub elatise väljamõistmise otsus viivitamatule täitmisele. Kohtukulud panna kostjale S.H. ile. Kohus lähtub kulude väljamõistmisel TSKMS §162(4), § 173, § 174 ,§ 175 sätetest. TsKMS § 174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest .

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTVÄITED JA PÕHJENDUSED Kostja S.H. i ja H.P. kooselust on sündinud laps. Lapse põlvnemine S.H. ist on tõendatud lapse sünnitunnistusega (sünd registreeritud Tartumaa Perekonnaseisuametis 17.02.1998.as kanne nr. 107 )(tl. 4).

Hageja H.P. on esitanud hagi S.H. vastu 1500 kroonise igakuise elatise nõudega lapsele. H.P. pidas põhjendatuks nõuda kostjalt S.H. elatist seaduses ettenähtud minimaalmääras ning leidis, et sellele summa tasumine ei tohiks S.H. üle jõu käia. S.H. poolt seni elatise maksmine on juhulikku laadi ja on olnud ebapiisav. Kostja S.H. tunnistas hagi osaliselt. Ta oli nõus elatise maksmisega, kuid väiksemas summasigakuiselt 1000 krooni maksmisega, põhjendades seda asjaoluga , et temal on ka uuest kooselust teine laps , kes vajab ülalpidamist ning tema praegune palk ei võimalda 1500 krooni elatise maksmist. Kostja kinnitas , et on vabatahtlikult tasunud elatist lapsele 16.02.2005 summas 1000 krooni, 06.04.2005 summas 900 krooni; 20.03.2004 summas 650 krooni, 14.05.2005 summas 500 krooni, 31.05. 2005 summas 600 krooni, 10.06.2005 summas 450 krooni, 09.02.2006 hageja soovil summas 1000 krooni, 15.05. 2006 summas

500 krooni.

KOHTU SEISUKOHT Kohus peab haginõuet põhjendatuks. Perekonnaseaduse § 60 alusel on mõlemad lapsevanemad kohustatud oma alaealisi –ja ka täisealisi õppivaid – ning abi vajavaid töövõimetuid lapsi ülal pidama. Elatise suurus lapsele on Perekonnaseaduse § 61(4) alusel vähemalt 1500 krooni kuus. § 65(5) alusel on kohtul õigus vähendada seda summat, kui vanemal, kellelt elatis välja mõistetakse on teine laps, kes elatise väljamõistmisel jääks vähem kindlustatuks , kui laps kellele elatist nõutakse. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel lapse huvidest.

Lapsele tuleb kindlustada elatis, mis ei pärsiks tema arengut. 1500 krooni elatist on seaduses ettenähtud miinimum, millest väiksema elatise maksmine kahjustab lapse huvisid. Hageja seletusest nähtub ,et kostja poolt vabatahtlik elatise maksmine on ajutist laadi ning ei vasta lapse huvidele. Kostja S.H. poolt kohtule esitatud abielutunnistusest nähtub, et ta on 22.04.2005 abiellunud J.P ( abielutunnistus AL 0121531) ning S.H. on sündinud xxx isa( sünnitunnistus CL 0280476). Kostja väidetel on tema igakuine sissetulek palga näol 3500 krooni.

Kohtule esitatud kostja palgatõendi kohaselt saab kostja AS-st Hinkus palka 3500 krooni kuus. Kostja poolt kohtule esitatud käenduseta väikelaenuleping nr. 05-143277-VL tõendab , et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid ,et võtta omale ka rahalisi kohustusi panga ees. Kohus käsitab kostja poolt 2005. aasta jooksul lapse tarbeks tehtud rahaülekandeid hagejale elatise osalise maksmise kohustuse täitmisena. 2005.a. oli elatise minimaalmäär 1345 krooni. Kostja tasus elatist alla ettenähtud miinimumi. Arvestada tuleb sedagi, et hagejal on lapse kasvatamisel ja hoolitusel palju suurem koormus kui kostjal, kes ei võta osa lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisest ning kes vaid rahaliselt last toetab.

Sellest tulevalt on mõistetav, et kostja rahaline kohustus lapsele elatist maksta peakski olema mõnevõrra suurem. Käesoleval ajal hageja H.P. ei tööta ning on lapseootuspuhkusel. Hagejal sissetulek on praegu sellest tulenevalt väiksem kui kostjal. Käesoleval juhul peab kohus hageja nõuet põhjendatuks ning reaalseks. Kostja peaks arvestama sellega, et elatis on lapse huvides ning vanem peab lapse huvisid arvestama. Hageja nõue tasuda elatist 1500 krooni on seaduses ettenähtud miinimumäär. Kostja poolt panga ees rahaliste kohustuste võtmine, kui on olemas elatise tasumise kohustus, ei olnud mõistlik.

Eeldatavasti arvestas kostja võimalusega saada lisaks palgale AS-st Hinkus ka muud tulu. Kohtus kostja ei avaldanud oma kõiki tulusid. Kohus on seisukohal, et kostja noore ja töötava mehena peaks olema võimeline hea tahte juures tasuma lapsele igakuist elatist minimaalmääras 1500 krooni kuus.

Kohtukulud tuleb panna kostjale, sest kostja on rikkunud elatise maksmise kohustust, ega kinni pidanud elatise 1500 kroonisest määrast lapse kohta. See on aga tinginud kohtumenetluse ning kaasnenud on kulud. Kohus lähtub kulude väljamõistmisel TSKMS §162(4), § 173, § 174 ,§ 175 sätetest. TsKMS § 173 kohaselt kohus märgib otsuses kohtukulude jaotuse, mitte kulude suuruse. TsKMS § 174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Kohtunik :