3-05-106/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 15.juunil 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-210/2005 Haldusasi OÜ U.A. kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 19.01.2005.a. otsuse nr 5-1-2/621 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 30.05.2005.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ U.A. esindaja Juri Kolesnikov, volitatud esindaja Riho Viik , vastustaja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse volitatud esindaja Anu Jaanson RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda ( HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1) Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik ( HKMS § 31 lg 4 ja lg 5).

ASJAOLUD

OÜ U.A. esitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ( edaspidi EAS) 16.08.2004.a. koolitustoetuse taotluse . EAS juhatuse 08.09.2004.a. otsusega nr 5-1.2/5508 tunnistati taotleja ja taotlus vastavaks ning rahuldati taotluse koolitustoetuse saamiseks projektile ”Finantsaruandluse koostamine rahvusvaheliste standardite alusel”.

2 14.01.2005.a. esitas OÜ U.A. toetuse väljamaksmise taotluse ja lõpparuande koos arvete ning nende maksmist tõendavate dokumentidega. 19.01.2005.a. otsusega nr 5-1.2/621 otsustas EAS juhatus tunnistada EAS juhatuse 08.09.2004.a. otsuse nr 5-1.2/5508 kehtetuks. Otsust põhjendati sellega, et esitatud dokumentidest nähtuvalt on koolituse arve ja selle alusel maksmine toimunud enne projekti tegevuste perioodi, millena taotluses oli märgitud 04.09.2004.a.-15.12.2004.a. Koolituse arve on esitatud 10.03.2004.a. ning arve maksmine on toimunud 29.03.2004.a. Toetatavate kulutuste hulka võib arvata neid abikõlblikke kulutsi, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem, kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani.

KAEBUSE MOTIIVID

Kursuse ”Finantsaruandluse koostamine rahvusvaheliste standardite alusel” viis läbi OÜ S.G. ajavahemikus 01.09.2004-14.12.2004.a. Kursuste eest esitati 10.03.2004.a. arve nr 275 seoses esialgse taotlusega ettemaksuks 11 500 krooni, mille kaebuse esitaja ka ettemaksuna tasus 29.03.2004.a. Kuigi toetatavate kulutuste hulka võib arvata vaid neid kulutusi, mis on tehtud pärast projekti esitamise kuupäeva, ei tähenda see, et ettemaksu kuupäev oleks automaatselt kulutuste tegemise kuupäev. Kaebuse esitaja osaühinguna kasutab tekkepõhist arvestust , mis on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimisja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kuna kursused toimusid ajavahemikul 01.09.2004.a. kuni 14.12.2004.a., siis tekkepõhiselt on kulud kantud just nimetatud ajavahemikul. Märtsis 2004 oleksid nad kantud vaid kassapõhisel arvestamisel, mis on osaühingutele keelatud. Raamatupidamise toimkonna juhend inr 1 punkti 25 kohaselt on kulud aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Ettemaksuga kulud tekkida ei saa, sest teenuse mitteosutamisel saab ettemaksu tagasi nõuda. Kaebuse esitaja pidi varasemalt registreeruma kursustele, et garanteerida oma projekti taotluses toodud ajal läbiviimine. Registreerumise kinnistuseks esitati ettemaksuarve, mille kaebuse esitaja tasus, olles kindel, et ta ei võta endale sellega täiendavaid riske. Alles hiljem selgus, et ministri määruses toodud tõttu oleks õigem olnud ettemaksu tasumisega viivitada kuni projekti uuesti esitamiseni. Ettemaksu polnud siiski vaja tühistada, kuna kulu saab tekkida alles teenuse tegelikul saamisel. See on kooskõlas ka RTJ nr 1 punktiga 27. Ka RTJ 1 §-des 53-54 on toodud kulude ja tulude vastavuse printsiip. Kuna kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid, ei saanud enne 2004.a. septembrit kulusid kajastada. Juhul, kui teatud kuluga seotud tulud ei ole otseselt identifitseeritavad, kasutatakse kulude kajastamiseks ligikaudseid meetodeid.Ainult kulud, mis tõenäoliselt ei genereeri tulusid, kajastatakse kuludena nende toimumise hetkel. Töötaja väljaõppega seotud kulud

3 olid identifitseeritavad, sest kaebuse esitaja sai läbi oma töötaja asuda osutama teenuseid tesitele ettevõtjatele vastavalt rahvusvahelise raamatupidamise standarditele. Tulu tekkis selle teenuse osutamisest, kuluks oli väljaõpe. Kaebuse esitaja kulutusi, mis toimusid pärast taotluse esitamist 2004.a. augustis, tuleb aktsepteerida ning varasema otsuse tühistamise ülatoodud põhjendustel on alusetu. Kaebaja taotleb ka kantud kohtukulu vastustajalt väljamõistmist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vaidlustatud haldusakt on seoses toetuse andmisega Euroopa Liidu struktuurifondidest. Kaebaja on vääralt tõlgendanud Struktuurioetuste seaduse alusel vastu võetud majandusja kommunikatsiooniministri 15.06.2004.a. määrust nr 154. Viidatud määruse § 4 lg 4 piirides on toetuse taotlejal õigus vabalt määrata oma projekti algusja lõppkuupäev. Seega oli kaebajal võimalik ajastada oma projekt nii, et sinna mahuks nii tegevused kui ka tehtavad kulutused. Struktuuritoetuste väljamaksete tegemist reguleerib rahandusministri 11.03.2004.a. määrus nr 31, mille kohaselt peavad kõik väljamaksete aluseks olevad kulud olema abikõlbulikud. EAS peab kehtivatest õigusaktidest tulenevalt kontrollima, kas projekti tegevused viidi ellu ettenähtud perioodi jooksul ning kas tehtud kulutused on abikõlbulikud, s.t.tehtud projekti tegevuste elluviimise perioodi jooksul.Antud juhul ei ole kulutus tehtud projekti tegevuste elluviimise perioodi jooksul., s.o.04.09.2004-15.12.2004.a. Kaebaja väited selle kohta, e tema esmane taotlus, mis esitati EAS-le 31.03.2004a. ja selles märgitud projekti periood oleksid nagu automaatselt pikenenud uue taotluse esitamisega, on ainetud. Samuti ei ole asjassepuutuvad kaebuse väited eelmise koolitustaotluse kohta. Varasemalt oli EAS-l EAS juhatuse poolt kinnitatud ”Koolitustoetuste programmi kord”, mille alusel sõlmiti toetuse saajaga lepingud.Nimetatud toetust ei jagatud Euroopa Liidu Struktuurifondidest.Kaebaja esitas nimetatud programmi taotluse 31.03.2004.a. Taotluse menetlus lõppes taotluse mitterahuldamise otsusega 30.06.2004.a. seoses selles programmis rahaliste vahendite lõppemisega.Nimetatud taotluse raames soovis kaebaja osaleda sama koolitaja korraldatud samal koolitusel, mis toimus alates 15.04.2004.a. Kuna kaebaja oli koolituse eest tasunud juba 29.03.2004.a. võib olla, et koolitatav läbis koolituse juba 2004.a. kevadel. Väljastatud tunnistusel koolitusel osalemise aega märgitud ei ole. Kaebuse väited seoses raamatupidamisega tekkepõhiselt ja mitte kassapõhiselt, on asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Kaevatav otsus on õiguspärane, kaalutlusvigadeta ja motiveeritud ning ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi. Kuna lõpparuandest selgus, et ei ole järgitud abikõlbulikkuse reegleid ning seetõttu ei saa struktuuritoetust anda ja välja maksta, kaalus avalik huvi üles isiku usalduse.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et taotletud koolitustoetus, mille saamiseks OÜ U.A. 16.08.2004.a. esitatud taotluse tunnistas EAS juhatus 08.09.2004.a. vastavaks ja rahuldas ning millise otsuse EAS juhatus 19.01.2005.a. otsusega nr 5-1.2/621

4 kehtetuks tunnistas, oli Euroopa Liidu struktuurifondidest antavaks toetuseks. Nimetatud toetuste andmist reguleerib struktuuritoetuste seadus. Struktuuritoetuste seaduse § 16 lg 1 kohaselt minister meetme rakendusasutuse juhina kehtestab toetuse andmise tingimused meetme või selle osade kaupa. Vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtis majandusja kommunikatsiooniministri 15.06.2004.a. määrus nr 154 ”” Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osa ” Koolitustoetus” tingimused”, mis kehtestas alameetme ( koolitustoetus) raames rahaliste vahendite kasutamise tingimused alameetme eesmärkide saavutamiseks ( viidatud määruse § 1 lg 2). Struktuuritoetuste seaduse § 2 lg 1 nimetatud struktuuritoetuste , kuhu hulka kuulub ka koolitusteotus, väljamaksmise korda reguleerib rahandusministri 11.03.2004.a. määrus nr 31 ”Struktuuritoetuste väljamaksmise kord”. Vaidlust ei ole ka selles, et EAS on tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22.03.2004.a. määruse nr 81 ”Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine” akrediteeritud rakendusüksuseks. Struktuuritoetuste seaduse § 14 lg 2 alusel on Eesti Vabariik rakendusasutuse juhi majandusja kommunikatsiooniministri kaudu sõlminud EAS-ga 05.04.2004.a. halduslepingu rakendusüksuse ülesannete täitmiseks (uus redaktsioon sõlmiti 15.02.2005.a.). Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse käsitamist alameetme rakendusüksusena kinnitab viidatud määruse nr 154 § 1 lg 4 . EAS-i kui rakendusüksuse ülesannete täitja ülesannete hulka, mida reguleerib Struktuuritoetuste seaduse § 15 ja määruse § 1 lg 4, kuuluvad muuhulgas toetuse taotluste menetlemine, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemine, toetuse rahuldamise otsuse alusel toetuse väljamaksmise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine ning projektidele eraldatud toetuse seire teostamine. 2.Majandusja kommunikatsiooniministri viidatud määruse nr 154( Määrus) § 4 lg 4 kohaselt peavad kõik toetatavad kulutused olema põhjendatud , läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.Toetatavate kulutuste hulka võib arvata ainult neid abikõlbulikke kulutusi, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem, kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. Juhul, kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise katma. Ülaltoodust tuleneb, et toetav kulutus peab olema abikõlblik . Euroopa Komisjon määratleb abikõlblikkuse reeglid struktuurifondidest abikõlblike ehk kaasrahastatavate tegevuste ja kulutuste kohta. Euroopa Nõukogu 21.06.1999.a. määrus nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, sätestab muuhulgas artiklis 30 ”Abikõlbulikkus” järgmist: 1. Tegevustega seonduvad kulutused on kõlblikud saama fondidelt toetust ainult juhul, kui need tegevused on asjaomase abi osa. 2. Kulutused ei ole kõlblikud saama fondidelt toetust, kui lõplik abisaaja on need tegelikult teinud enne abitaotluse komisjoni jõudmise kuupäeva. Kõnealust kuupäeva loetakse kulutuste abikõlblikkuse alguskuupäevaks.Kulutuste abikõlblikkuse lõppkuupäev sätestatakse otsuses fondide osaluse kohta. See on seotud lõplike abisaajate tehtavate väljamaksetega.

5 Liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib komisjon vastavalt artiklitele 14 ja 15 seda tähtpäeva edasi lükata. 3. Abikõlblike kulutuste suhtes kohaldatakse vastavaid siseriiklikke eeskirju, välja arvatud juhul, kui komisjon sätestab vajaduse korral ühised eeskirjad abikõlblike kulutuste kohta vastavalt artikli 53 punktis 2 nimetatud menetlusele. Abikõlblikkuse reeglid määratletakse täiendavalt siseriiklike määrustega. Seega abikõlblik kulutus on kulutus, mis vastab siseriiklike ja EL õigusaktidega kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele.Määruse § 2 p 7 kohaselt on määruse tähenduses projekt toetuse taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse , p 5 kohaselt abikõlblik kulutus ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulutus ja tegevus. Määruse § 4 lg 1 p 1 kohaselt on koolitaja tasu puhul tegemist abikõlbliku kulutusega. Abikõlblikkuse alguseks loetakse viidatud sätte kohaselt toetuse taotleja poolset taotluse sisseandmise momenti . Struktuuritoetuste seaduse § 19 lg 2 kohaselt algab projekti ajalise kestuse arvestus taotluse registreerimise hetkest või taotluses sialduvast hilisemast tähtajast.Seega üldjuhul alates taotluse heakskiitmise momendist on taotleja poolt tehtud kulutused abikõlblikud. Abikõlbulikkuse lõpp on osundatud sättes määratletud projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevaga. 3.EAS juhatuse 08.09.2004.a. otsusega leiti, et OÜ U.A. 16.08.2004.a. taotlus vastab Struktuuritoetuste seaduse § 19 lg 4 ning Majandusja kommunikatsiooniministri 15.06.2004.a. määrus nr 154 ” Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osa ” Koolitustoetus” tingimused § 7 sätestatud nõuetele ja tunnistati kaebaja esitatud toetuse taotlus projektile ”Finantsaruandluse koostamine rahvusvaheliste standardite alusel” vastavaks. Esitatud toetuse taotlus rahuldati samas otsuses ( p.2) sätestatud tingimustel, muu hulgas nähti p.2.3 ette, et toetuse saaja peab projekti ellu viima vastavalt taotluses esitatud tegevuste algusja lõpukuupäevadele. Nähtuvalt kohtule esitatud dokumentidest oli taotluses projektiperioodiks ja koolituse läbiviimise ajaks märgitud 04.09.2004-15.12.2004.a. Koolituse arve oli esitatud 10.03.2004.a. ja maksmine toimus 29.03.2004.a. Seega oli kulutus tehtud enne projekti alguskuupäeva ja enne taotluse sihtasutusele esitamise kuupäeva, mistõttu EAS on põhjendatult leidnud, et tegemist ei olnud abikõlbliku kulutusega. Toetuse taotlejal on õigus ja võimalus ajastada projekt nii, et sinna mahuks nii tegevused kui ka tehtavad kulutused. Struktuuritoetuste seaduse § 20 p 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud taotluses sisalduva projekti ellu viima taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. 4.Kulutuste abikõlblikkusele hinnangu andmine ei olene sellest, kas toetuse saaja raamatupidamine on kassapõhine või tekkepõhine ja kohus nõustub vastustajaga kaebuse nende väidete asjakohatusest. Kaebuse kohaselt oleksid kassapõhise arvestamise puhul kulud kantud märtsis 2004, tekkepõhise arvestuse puhul olesid kaebuse väitel need aga

6 kantud 01.09.2004-14.12.2004 ja seega abikõlblikud. Struktuurifondide projektide raamatupidamine ei erine reeglina üldisest raamatupidamistavast, kuid kaebuses toodud arutlus, mille tulemusena kaebaja jõuab järeldusele, et märtsis 2004 esitatud arve alusel aset leidnud arve tasumist saaks samade asjaolude esinemisel , välja arvatud toetuse saajate erinev raamatupidamisarvestus, hinnata ühel juhul kulutusena, mis on tehtud projekti tegevuste elluviimise perioodil ja teisel juhul kulutusena, mis on tehtud enne nimetatud perioodi , kinnitab kaebaja väite ekslikkust. Ei ülalviidatud sättest ega ka teistest El struktuurifondidest toetuste saamist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et toetatava projekti teostamiseks taotletud toetus hõlmab kulutusi, mis väljuvad abikõlblikust perioodist. Struktuuritoetuste saamiseks esitatud taotluste puhul on üheks põhimõtteks, et elluviidavaid tegevusi ei toetata tagantjärele ning nimetatud põhimõte kajastub selgelt ka eespoolviidatud määruse § 4 lg 4. Sealjuures struktuuritoetusi ja sealhulgas kulutuste abikõlblikkust käsitlevates õigusaktides sätestatu ei võimalda teha järeldust tulevaste perioodide eest raamatupidamislike ettemaksete abikõlbulikkusest. Kuna raamatupidamislik arvestus ei määra kulutuse abikõlbulikkust, ei pea kohus vajalikuks käsitleda põhjalikumalt sellega seoses esitatud väiteid ja vastuväiteid. 5.Euroopa Komisjoni 10.03.2004.a. määrusega nr 448/2004 muudetakse määrust (EÜ) nr 1685/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1145/20032. Viidatud määruse lisa ”Abikõlbulikkuse eeskirjad” eeskiri 1 Tegelikult tehtud kulutused p.2 kulutuste tõendamine p.2.1. sätestab: Üldjuhul tõendatakse lõplike abisaajate vaheja lõppmaksetena deklareeritavaid makseid maksekviitungitega. Kui see ei ole võimalik, tõendatakse makseid samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentidega. Määruse nr 154 § 19 lg 5 kohaselt lisatakse lõpparuandele lisaks teistele osundatud lõikes loetletud dokumentidele toetuse saaja esindusõigusliku isiku kinnitatud raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad. Rahandusministri 11.03.2004.a. määruse nr 31 ”Struktuuriteotuste väljamaksmise kord” § 4 kohaselt esitab toetuse saaja rakendusüksusele väljamakse taotluse koos kuludokumentidega ja nende tasumist tõendavate dokumentidega. Viimatinimetatud määruse § 2 lg 7 kohaselt kuludokument käesoleva määruse mõistes on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis vastab ”Raamatupidamise seaduse” § 7 nimetatud algdokumendi nõuetele, lg 8 sätestab, et tasumist tõendavaks dokumendiks sama määruse mõistes on panga väljavõte, maksekorraldus, kassa väljamineku order või riigikassa maksekorralduse koopia. Nimetatud sätetest tuleneb, millised dokumendid on aluseks kulutuste tegemise tõendamisel ja seega ka rakendusüksuse poolt nende hindamisel. Ülaltoodu kinnitab kohtu järeldust kaebuse väidete ekslikkusest, EAS poolt Määruse nr 154 § 4 lg 4 õigest tõlgendamisest ja vaidlustatud otsuse õiguspärasusest. Vastustaja on leidnud, et asjaolusid kogumis hinnates tekib kahtlus, kas kaebuse esitaja töötaja osales koolitusel 2004.a. sügisel või tegi ta seda tegelikult varem. Kuna vaidlustatud 19.01.2005.a. otsuses on tuginetud sellele, et koolituse arve ja maksmine on toimunud enne projekti tegevuste elluviimise perioodi, ei pea kohus vajalikuks käsitleda motiive, mida vaidlustatud otsuses esile toodud ei ole.

7 Kaebuse esitaja väidab, et ta tegi kulutuse, kuna tema taotlus oli rahuldatud. Asja materjalidest nähtuvalt tegi kaebuse esitaja kulutuse 2004.a. kevadel, kuid taotluse esitas alles augustis. 6.Kohus leiab, et kaevatud haldusakt on kaalutlusvigadeta ja kooskõlas kehtiva õigusega ning ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi. Kuna kaebus jääb rahuldamata, ei analüüsi kohus kohtukulude taotluse põhjendatust, märgib aga siiski, et taotluse rahuldamise üks eeldus, milleks on kaebuse esitaja poolt kulu kandmine , on käesoleval juhul täitmata.

Lea Kuuse kohtunik