2-06-10821/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-06-10821

Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 25.juuli 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10821 Tsiviilasi X AS hagi G.L. ’i vastu teleteenuse osutamisest tekkinud võla ja viivise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised Hageja: X AS ( Hageja volitatud esindaja : R.R. Kostja: G.L. Menetlustoiming Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks

RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus m ä ä r a s :

Kinnitada X AS ja G.L. ’i vahel 13.juunil 2006.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:

1. G.L. tunnistab oma võlgnevust X AS-i ees summas kuus tuhat nelisada kuuskümmend (6 460) krooni 95 senti.

2. G.L. tasub võlgnevuse igakuiste osamaksetena alljärgnevalt : alates 20.augustist 2006.a. ja edaspidi iga järgneva kuu 20.kuupäevaks - viissada (500) krooni, viimase osamaksega 20.august 2007.a. summas nelisada kuuskümmend (460) krooni 95 senti. G.L. tasub graafikujärgsed osamaksed Y AS arvelduskontole nr. Nordea Pangas, märkides makse selgitusena toimiku numbri „3155421“.

3. Punktis 2. nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel või täitmata jätmisel on X AS-il õigus pöörata kogu oma nõue kohesele sundtäitmisele.

4. Kohtu määratavad täiendavad menetluskulud kannab G.L. .

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr.2-06-10821, seoses kompromissilepingu kinnitamisega.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

Menetluse käik 08.05.2006.a. on kohtule laekunud X AS-i hagi G.L. ’i vastu tarbitud teleteenuste eest võlguoleva summa ja viiviste väljamõistmise nõudes /tl.1-4/. Asja menetluses on kostja kinnitanud, et tunnistab hageja nõuet; pooled on avaldanud, et kostja on asunud võlgnevust tasuma ja hüvitanud hagejale menetluskuludena viimase poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu.

Poolte taotlus 21.07.2006.a. on kohtule laekunud poolte vahel 13.06.2006.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning kohtukulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruse ja tasumise tingimused (igakuised osamaksed maksegraafiku alusel); samuti tingimuse, et tsiviilasja menetlemisega kaasnevad muud võimalikud menetluskulud jäävad kostja kanda /tl.35-36/. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele.

Asja menetluses on kostja kinnitanud, et tunnistab hageja nõuet; pooled on avaldanud, et kostja on asunud võlgnevust tasuma ja hüvitanud hagejale menetluskuludena viimase poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kompromissilepingus on pooled kinnitanud enda teadlikkust kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.

A.Kaldma kohtunik 25.07.2006.a.