2-05-21316/11 · 2-05-21316/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

Legislator headnote

AI generated

2-05-21316/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Tiina Kukner

Otsuse tegemise aeg ja

koht

21.juuli 2006. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia

Tsiviilasja number

2-05-21316 (vana nr. 2-1155/05)

Tsiviilasi

Repeli AS hagi J

Repeli AS hagi J K

K

K vastu raha maksmise nõudes summas

vastu raha maksmise nõudes summas

100 240 krooni.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Repeli AS (reg.kood xxxx, asukoht Pikk 2-4/6,

Rakvere linn 44307, Lääne-Virumaa),

esindaja volikirja alusel T F (Creditreform Eesti OÜ,

F.R.Kreutzwaldi 12, Tallinn 10124).

Kostja: J K (isikukood xxxx, elukoht xxxx),

esindaja volikirja alusel M K (isikukood xxxx, elukoht

xxxx).

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

aeg

10.07.2006.a.

Istungil osalesid

Istungil osalesid hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja

Resolutsioon:

rahuldada hagi tervikuna.

Välja mõista J

Välja mõista J K

K

K (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx) Repeli AS (reg.kood 102

) Repeli AS (reg.kood 102

) Repeli AS (reg.kood 10227710

27710

27710, , , ,

asu

asukoht

koht

koht Pikk 2

Pikk 2

Pikk 2-4/6

4/6

4/6, Rakvere linn 443

Rakvere linn 443

Rakvere linn 44307

07, Lääne

, Lääne

, Lääne-Virumaa) kasuks ja võlgnevuse

Virumaa) kasuks ja võlgnevuse

katteks

katteks 100 24

100 24

100 240 (

0 (

0 (ükssada

ükssada

ükssada tuhat

tuhat

tuhat kakssada nelikümmend

kakssada nelikümmend

kakssada nelikümmend) krooni

) krooni

) krooni.

Menetluskulud jätta kostja kanda

Menetluskulud jätta kostja kanda ning

ning

ning välja mõista J

välja mõista J

välja mõista J K

K

K Repeli AS kasuks ja

Repeli AS kasuks ja

kohtukulude katteks kokku

kohtukulude katteks kokku 12

12 012

12 (k

(k

(kaksteist

aksteist

aksteist tuhat

tuhat

tuhat kaksteist

kaksteist

kaksteist) krooni.

) krooni.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

kantselei kaudu 21.07.2006.a.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, arvates ots

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

use teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hageja sõlmis 27.09.2002.a. kostja taotlusel AS-ga Hansa Liising Eesti

müügilepingu nr. 0046197L-OM, mille esemeks oli sõiduauto Peugeot 206 XR

koguväärtusega 169 900 krooni. 28.09.2002.a. akti alusel anti liisinguese üle kostjale.

Kuna kostjal puudus vara, millega tasuda sõiduauto esmane sissemaks summas

80 000 krooni, tasus hageja selle kostja eest. Kostja kohustus raha hagejale

tagastama, milleks hageja esitas kostjale arve nr. 2971 summale 80 000 krooni

tasumise tähtajaga 01.12.2002.a. Kostja võttis arve vastu, kuid oma kohustust arve

tasuda ei täitnud. Tulenevalt VÕS §-de 76 lg. 1, § 100 ja § 108 lg. 1 sätteist palub

hageja kostjalt välja mõista 100 240 krooni, kohtukuluna tasutud riigilõiv 7 000

krooni ja kulud õigusabile summas 5 012 krooni.

II.

II. II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kirjalik vastus.

Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule hagi ei tunnista, sest nõue on

põhjendamatu ja tõendamata. Vastavalt müügilepingule oli kohustus sõiduauto eest

tasuda AS-l Hansa Liising Eesti. Kostjale on arusaamatu hageja väide nagu oleks

hageja kostja eest tasunud 80 000 krooni. Lepinguline suhe tekkis hageja ja AS Hansa

Liising Eesti vahel. Viimane andis sõiduauto kostjale ja kostjal tekkis kohustus tasuda

liisingumakseid. Kui AS Hansa Liising Eesti pidi hagejale tasuma sõiduki

kogumaksumuse, siis on põhjendamatu seda osaliselt topelt nõuda kostjalt.

Liisingleping AS Hansa Liising Eesti ja kostja vahel lõpetati 04.05.2004.a., kõik

liisingumaksed olid makstud, pretensioone polnud ja samal päeval anti sõiduauto

liisinguandjale ka üle. Kuna kostja ei tunnista põhivõlga, siis ei tunnista kostja ka

viivist.

III. Hageja kirjalik arvamus kostja vastusele.

Hageja leiab, et kostja pole põhjendanud hagisse puutuvat, vaid asjasse

mittepuutuvat liisingulepingu lõpetamist. Kostja ja AS Hansa Liising Eesti vahelised

nõuded ei puutu hagejasse. Hageja ja kostja vahel sõlmiti kokkulepe selle kohta, et

hageja maksab kostja eest esimese sissemakse 80 000 krooni ning siis kostja hüvitab

selle summa hagejale. Hageja jääb oma nõude juurde ning selgitab ühtlasi viivise

arvestamist, mille kohaselt 80 000 kroonilt, 0,25% on 20 krooni iga viivitatud 1012

päeva eest alates 01.12.2002.a. kuni 08.09.2005.a. Hageja kompromissi võimalikuks ei

pea.

IV. Asja koht

IV. Asja kohtulik arutelu.

ulik arutelu.

Hageja esindaja

Hageja esindaja seletab, et vastavalt poolte kokkuleppele tasus hageja kostja

eest 80 000 krooni AS-le Hansa Liising Eesti. Kokkuleppe olemasolu on kostja

tunnistanud. Seega asjas vaidlust pole. Hageja esindaja palub hagi rahuldada ja

mõista kostjalt välja võlg 100 240 krooni ning menetluskuluna riigilõiv 7 000 krooni

ning õigusabikulud 5 012 krooni. Võlanõue koosneb põhivõlgnevusest 80 000 krooni

ning VÕS § 113 ja § 94 alusel arvestatud viivisest 20 240 krooni ja mis on arvestatud

seisuga 08.09.2005.a. Viivise määr on 0,025 %. Põhivõla nõude osas tugineb hageja

VÕS §-e 78 lg. 4, mille kohaselt võib 3. isik esitada tagasinõude, ja tagasinõue tuleneb

omakorda esitatud arvest, mille hageja on esitanud kostjale ja mida kostja on ka

aktsepteerinud. Arve olemasolu ei ole vaidlustatud ja kostja ise on kinnitanud, et

sellised kokkulepped olid. Ka auto tehnilises passis on kostja kasutajana kirjas.

Vaidlusalune arve on kostja poolt maksmata ja dokumentide järgi võlakohustusena

üleval. On tõesti keeruline tõendada asjaolu, mida pole toimunud, ehk siis negatiivset

asjaolu, kuid kohtupraktika kohaselt läheb sellisel juhul tõendamiskoormus üle seda

väitvale poolele. Kui kostja väidab, et on maksnud masina eest muu teenusega või

muul viisil rahas, siis selline dokument peaks kostjal olema esitada. Kostja

vastuväited on tõendamata, kostja ja hageja juhatuse endise liikme vahel olnud

mingid segased suhted asjasse ei puutu.

Kostja esindaja

Kostja esindaja seletab, et kostja hagi ei tunnista, sest nõue summas 100 240

krooni on põhjendamatu. Arve tasumise kohustus ei teki arve vastuvõtmisest ega

allakirjutamisest, vaid pooltevahelistest lepingulisest suhtest. Lepinguline suhe oli

AS-l Repeli ja AS-l Hansa Liising Eesti vahel. Arves viidatud lepingu p. 6.1 sätestas, et

ostja AS Hansa Liising Eesti on kohustatud tasuma müüjale müügihinna lepingu p.

3.1 sätestatud tingimustel tähtajaga 10.10.2002.a. Seega lepingus fikseeritud

sõiduauto Peugeot 206 eest tasumise kohustus summas 169 900 krooni oli AS-l Hansa

Liising Eesti. Müüja oli aga hageja ise ja ta ei saanud iseendale tasuda kellegi ostja

eest teatud rahasummat. Liisingu põhimõte ongi selles, et liisingufirma ostab müüjalt

vara välja ja annab selle kokkulepitud tingimustel liisinguvõtja kasutusse. AS Hansa

Liising Eesti kostjalt mingit täiendava summa tasumist nõudnud ei ole. Tegemist oli

fiktiivse arvega, mille hageja kostjale esitas. Seda tõendab ka see asjaolu, et mitte

kordagi pole hageja selle tasumiseks kostja poole ei pöördunud. Probleemid poolte

vahel tekkisid alles siis, kui kostjale kuuluv firma otsustas loobuda Peugeot

masinatest ning sõlmis liisingulepingu Nissan autode kasutamiseks. Siis lasti hageja

fiktiivne arve käiku. Kuna kostja põhivõlga ei tunnista, siis ei tunnista ta ka viiviseid

ja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja ise

Kostja ise seletab, et 2002.a. oktoobris sai AS Repeli 80 000 krooni kohe, kui

vormistati masinad ringi. Alates 2000.a. oli selline koostöö, et sai nii endale kui

firmale võetud vähemalt 10 autot ja autosid pidevalt uute vastu vahetatud. Raha sai

makstud, aga mingit dokumenti vastu ei antud. Autode üleandmise kohta ka kunagi

midagi vastu ei antud. Koostöö ajal sai vahel raha makstud ülekandega, vahel sai

allkirjastatud samasugused arved, kui vana auto võeti tagasi ja müüdi siis jälle edasi.

See toimus nii, et kõigepealt vana auto hinnati ja siis pandi müüki ja siis see raha läks

liisingufirmale sissemaksuks. Kui vana auto oli müügis, siis sai müüja oma raha

tagasi selle müügist. Kostja ütleb, et samasuguseid arveid on ta alla kirjutanud

mitmeid. Konkreetsel juhul jäi hagejale müügiks Toyota Avensis, aga tegelikkuses

isegi kaks autot, mis jäid sissemaksuks, et asemele võtta Peugeot 206. Need kaks

autot hinnati kokku 80 000 krooni ja AS Repeli pidi liisingfirmale ise need kinni

maksma. Saaja ei pidanud tegema midagi muud, kui AS-s Hansa Liising Eesti

lepingu alla kirjutama. Peugeot 206 eest maksti iga kuu kasutusrenti 1 790 krooni,

kokku 4 aastat. Leping on lõppenud, kuna 2004.a. aprillis Peugeot masinad sai

vahetatud Nissan’ite vastu, mida aga AS Repeli ei müünud. Liisingufirma jäi

samaks, ainult müüja firma muutus ja Peugeot 206 sai samamoodi tagastatud ning

läks sissemaksuks AS-le Hansa Liising Eesti, kuid Nissan esindaja Fakto Auto

kaudu. Pärast firma vahetust tekkis hr. Karjus’ega ebameelduv jutt ja tema ütles

umbes nii, et teeb selle tagasi, ja üle aasta hiljem esitatigi see arve. Kostja ütleb, et

hr.Karjus on küll tema isiklik tuttav, kuid ka Karjus’el tekkisid probleemid, selliseid

probleeme on nüüd paljudel. Kuni koostöö toimis, pabereid ei tehtud, sest keegi ei

arvanud, et tuleb kohtuasju. Kostja ütleb, et dokumente alles pole, sest kõik oli nii

ammu. Osa dokumente on kadunud põhjusel, et kostja lahutas abielu ja ta kolis

2003.a., mistõttu lihtsalt ei leia enam kõiki dokumente üles. Kostja arvab, et selle arve

tema ilmselt viskas kohe ära, sest suhted olid liisingufirmaga mitte

automüügifirmaga aga arveid, millel on tema allkiri, oli mitmeid. Kostja leiab, et kui

inimene annab talle 80 000 krooni, siis miks ei tehtud mingit lepingut. Samuti pole

tõestust, et seda pole tagasi makstud.

V. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohtus leidis tuvastamist, et hageja on aidanud finantseerida kostjat auto

liisimisel ja andnud kostjale või tasunud kostja eest avansilise maks summas 80 000

krooni. Kohus leidis, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud.

VÕS § 401 lg. 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Sama paragrahvi lg. 2 sätestab, et krediidilepingu esemeks

võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel,

ning lg. 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg. 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja

(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama

liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama paragrahvi lg. 2 sätestab, et isik,

kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib

võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.

VÕS § 207 kohaselt võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte

lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Sellist

kokkulepet pole esitatud. Hageja on esitanud arve tõendamaks, et hageja poolt tasutud

avansiline makse kostja poolt auto liisimisel on tasumata ja selletõttu on kostjal hageja

ees võlgnevus. Kostja on kinnitanud, et selline koostöö toimus, et autosid pidevalt

vahetati, vana auto maksumus arvestati uue auto sissemaksuna, aga kui auto jäi

hageja juurde müüki, siis hageja. müüjana maksis sissemaksu ja esitati arve. Pärast

sai hageja müüdud autode eest raha kätte.

VÕS § 76 lg. 1 ja 2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele

ja kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes

arvesse tavasid ja praktikat. Arve vastuvõtmisega on kostja võtnud endale kohustuse

arves märgitud summa tähtaegselt tasuda. Kui selline praktika poolte vahel oli, et

hageja automüüjana tasus ostja eest liisingu sissemakse, tuleb kostjal see summa

tasuda. Samas ei ole kostja tõendanud ei seda, et arve oleks tasutud raha maksmisega

ega ka seda, et mingid autod sissemaksu katteks ta hagejale jättis või tagastas või

andis.

Kohtul puudub alus arvata, et tegemist on mingi fiktiivse arvega. Arvel on

märgitud, milleks ja millisele summale on arve esitatud, sellel on tasumise tähtaeg ja

väljastaja ning vastuvõtja allkirjad. Arve konkreetse auto avansilise makse tasumise

kohta kannab sama kuupäeva, mil auto kostjale üle anti.

Hagi esitamisel kehtinud TsMS § 91 ja alates 01.01.2006.a. kehtiva TsMS § 230

lg. 1 sätestavad, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuna kostja vastuväited jäid tõendamata, kuulub hagi rahuldamisele tervikuna.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1

p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Viivise summat ei ole kostja vaidlustanud.

TsMS RakS § 3 kohaselt „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud

menetluse

puhul

kohaldatakse

menetluskulude

jaotamisele

ja

nende

kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“.

Kehtinud TsMS § 60 lg. 1 järgi kohus mõistis poole taotlusel, kelle kasuks on

otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud

kohtukulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab

teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised

kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks

ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi

esitamisel tasunud riigilõivu 7 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja

mõista.

TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistis kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus

tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle

osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või

kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on õigusabi eest tasunud, mis

on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele summas 5 012 krooni.

Kohus kohaldas VÕS § -de 76, 100, 101, 113, 401 lg. 2 sätteid ning juhindus

TsMS RakS § 3, TsMS § 144 , § 147, § 230 , §-de 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Opmann

Viru Ringkonnakohus 14.novembril 2007.a. otsustas:

J K apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 21.07.2006 otsus

muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.

J K ja AS Ühinenud Autokeskused taotlused apellatsiooniastme menetluskulude

väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus: 17.detsembril 2007.a. Ringkonnakohtu otsusega

17.detsembril 2007.a. Ringkonnakohtu otsusega

Nooremreferent I.Opmann

2-05-21316/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text